Taaskasutuse kasvav turg

Kirbuturgu või second-hand'i avades ei tasu peljata asukohta konkurentide läheduses. Vastupidi. Kui kaks või enam äri asuvad lähestikku, külastatakse mõlemat ja nii saab konkurentsist mõlema eelis.

Facebooki ja reklaame jälgides saab inspiratsiooni kaupluste kliendimeelitusmängudest ning pea tööle pannes nuputada, kuidas ise silma paista. Paljud kirbukad kasutavad turundamiseks tuntud blogijate abi, lisaks liigub info suust suhu.

"Näiteks tuli üks klient kohale bussis kuuldud info põhjal. Minu kirbukal on ka koduleht, kuid seal on vaid informatiivne ülevaade, põhitegevus käib FB-s, lisaks Instagram ja Google Maps," rääkis 9 kuud tegutsenud Tatari kirbuturu omanik Triin Jäätma.

Odavam hind, kaks boksi ühe hinnaga, kuu rendile lisanduv tasuta rendinädal on tavalisemad nõksud, millega müügipindu täita. Tatari kirbukas pakub ka kauba pakiautomaati tellimise võimalust."Meile saab tulla ka ostuõhtule, kus on ainult ostja valitud seltskond, ei puudu suupisted ja väike jook. Paari nädala jooksul avan spetsiaalselt meestele mõeldud osakonna," tutvustas Jäätma võimalusi-uuendusi oma kaupluses.

Sõbralt Sõbrale palkas läinud novembris turundusstrateegia välja töötamiseks turundus- ja kommunikatsioonijuhi. Enam kui aasta tagasi uuendati logo ja sellega koos alustati strateegilisemat kaubamärgi arendust. Poed tegid läbi uuenduskuuri, vaadati üle kauba paiknemine, stiil ja värvilahendused. Alanud aastal on plaan kõigis suuremates poodides selline "iluoperatsioon" läbi viia.

Kommunikatsioon ja turundus ei ole niivõrd enesereklaam kui soov jagada lugusid abivajajateni jõudmisest. "Teadlikkuse tõstmist väärib kogu sotsiaalse ettevõtluse valdkond. Selle keskmes on inimene ja kogukond ning seda mitte ainult majanduslikus mõttes, vaid väärtus- ja missioonitunnetuse põhiselt," põhjendas Sõbralt Sõbrale juhataja Meelis Kibuspuu oma maailmaparanduslikku tegevust.

Alanud aastal avab Sõbralt Sõbrale ka uusi müügipindu. Uksed avab uus kauplus Raplas, Tartus kolitakse üks kauplus laienevasse Annelinna keskusesse. "Kuna tarbijakäitumine on möödunud aastatel mõnevõrra muutunud, tähendab see ka meie jaoks kohanemist ja kohandamist. Tahame rohkem ja teadlikumalt kaasata tegevusse tugiteenuseid ehk töötukassa tööharjutusprogrammides osalevaid inimesi," rääkis Kibuspuu lähitulevikust.

Kuigi Tallinnas on igas linnajaos kirbuturg olemas, mõnel pool suisa mitu, tasub uutel tulijatel sellele vaatamata proovida, sest kirbukate sihtgrupid on erinevad ja kaubad varieeruvad. Pealegi on taaskasutus tõusev trend.

"Alustasin täiesti nullist, ühegi kogemuseta. Ruume otsides olid mul kindlad kriteeriumid: asukoht kesklinnas, juurdepääs autoga, piisavalt valgust ja õhku ning ruutmeetritelt mitte liiga suur, maksimaalselt 100 boksi jagu pinda," meenutas Tatari kirbuka omanik Jäätma.

Kirbukaid on kolme liiki. Esimesed pakuvad boksi rentimist, teised toovad omad kauba ise maale või ostab selle vahendajatelt ning kolmandatesse toovad inimesed oma asjad tasuta ära. Lisaks on veel komisjonipoed, mis müüvad kliendi tooteid vahendustasuga.

Tatari kirbuturul on boksi rentimise süsteem, kus vahendustasuga bokside kaubalt võetakse 20% hinnast. Toodet hoitakse ühisboksis maksimaalselt kuu, seejärel saab inimene oma müümata asjad tagasi. Mõnes kirbukas on vahendustasu 30% ning lisaks hoiustamistasu, kui kaup ei saa müüdud.

Kibuspuu kogemus räägib kaht tüüpi kaubaringlusmudelist. Üks on selgelt ärimudel, kus jaemüüja ostab hulgimüüjalt kilohinnaga kaupa ja müüb seda lõpptarbijale. Seda kasutavad peamiselt väiksemad, n-ö butiik-tüüpi poed, mida on viimastel aastatel vähemaks jäänud. Teine mudel on annetuspõhine, mida ajab ka Sõbralt Sõbrale. Inimesed annavad kauba tasuta uuesti ringlusse, olgu motivatsiooniks heategevus, keskkonnasääst või lihtsalt soov vabaneda üleliigsest.Sõbralt Sõbrale tarnib suurema osa kaubast välispartneritelt, peamiselt Rootsist. Kuna ettevõttel on juurutatud hea ja usaldusväärne partnerite võrgustik, siis on viimastel aastatel kaubavoog kasvanud ja andnud hea võimaluse laieneda. "Samal ajal kogume asju ka Eestist ja rõõm on tõdeda, et igal aasta-aastalt inimeste hulk, kes meie poodidesse kaupa toovad," märkis Kibuspuu.

Sel kevadel avab ka MTÜ Uuskasutus uue poe, Eestis järjekorras juba üheteistkümnenda, sedapuhku Võrus. Uuskasutuskeskus on Eesti mõistes haruldane, sest selle varustajateks on ainult Eesti inimesed. Samuti ei müü ega anneta poekett kogutud asju välismaale edasi.

"Oleme loonud täielikult Eesti-keskse ringluse, kus kõik kaup tuleb Eestist ja realiseeritakse ka Eestis. Ka müügist teenitud raha kasutame vaid Eesti asja edendamiseks - selle eest avame uusi keskuseid ning toetame teisi sotsiaalselt mõjusaid ettevõtteid. Näiteks oleme viimased kolm aastat kokku 50 000 euroga toetanud sihtasutust Kiusamisvaba Kool," rääkis keskuse turundusjuht Annika Altmäe.

Annetustel põhineva müügimehhanismiga kauplustele on kauba sorteerimine üks kriitilisemaid lülisid. See vajab kiiret, asjatundlikku ja hinnastamiskogemusega lähenemist. Kuna viimase puhul jääb alati õhku subjektiivne faktor, sest iga toode on erinev, siis on oluline personali pädevus. Mõistagi kuulub sellise käitluse juurde suur ülejääva kauba maht.

Sõbralt Sõbrale ei tegele ainult riiete, vaid ka kodukaupade, nõude, maalide, mööbli, mänguasjade ja muu müügiga. Kauplustesse jõudvast kaubast saab hinnasildi külge 70 protsenti. Riidekaubast jääb müümata rohkem ehk umbes 50% kogutavast kaubast. Seda on suur kogus.

"Ülejääva kaubaga püüame võimalikult vastutustundlikult ümber käia. Meil on partnereid, kes viivad riideid nt maapiirkondadesse jagamiseks, samuti on kasvav trend redisain ja ümbertöötlemine, kuid see on mõeldav vaid kindlate materjalide puhul. Suures osas tuleb kasutada ikkagi jäätmejaamade teenuseid, ja see on kulukas. Kuna kasutame oma transporti, siis neelab seegi oma raha, aja ja töö," nentis Kibuspuu.

Rootsis näiteks on partnerid jäätmekäitlustasudest vabastatud, kuna loomult keskkonnasäästlikud poed aitavad oluliselt vähendada jäätmejaamade koormust. "Eestis käsitletakse meid kui tavalist äriettevõtet. Muidugi oleks meil ootus saada eritingimused, sest oleme sotsiaalne ettevõte," tõstatas Sõbralt Sõbrale juht Margus Kibuspuu probleemi.

Uuskasutuskeskus teeb aktiivset koostööd teatrite, käsitööliste, redisainerite, sotsiaaltöötajatega - et iga kasutuskõlblik ese leiaks kasutust.  "100% asjade realiseerimine muidugi ei õnnestu, kuid otsime pidevalt viise, kuidas olukorda parandada ja uus partnereid leida. 5-10% asjadest võib tõesti prügiks pidada, ja selle peame oma kulu, transpordi ja tööjõuga jäätmejaama viima," märkis Uuskasutuskeskuse turundusjuht Altmäe.