Ericssoni arvestamata kasvas eksport 15%

„Terve eelmise aasta jooksul mõjutas ekspordi kogunumbreid suurima kaubagrupi, elektrimasinate ja -seadmete, väljaveo vähenemine. Kuigi tegemist on endiselt Eesti kõige olulisema ekspordiartikliga, vähenes nende müük mullu 11 kuu jooksul enam kui 300 miljoni euro võrra. Õnneks ei räägi see mitte niivõrd Eesti majanduse konkurentsivõimest, kuivõrd ühe konkreetse ettevõtte tegevusplaanist ja ärikonjunktuurist. Väikese majanduse puhul kõigutavad ühe suurettevõte tulemused aga terve riigi statistikat,“ kirjutas SEB panga analüütik Mihkel Nestor.

Elektroonikatööstuse langusega sarnases mahus kasvas tänu nafta hinna taastumisele mullu aga mineraalsete toodete grupp, mis põhiliselt sisaldab põlevkiviõli ja teisi selliseid tooteid. Kui mõne kaubagrupi puhul võib ekspordihinna kasv peegeldada tootmissisendite hinna tõusu – näiteks metallitööstuses –, mis siinsetele ettevõtetele vaid suuremat käibe-, mitte kasuminumbrit tähendab, siis Eesti maapinnast hangitava põlevkiviõli puhul võib suurt hinnatõusu üsna üheselt kasulikuks pidada,“ kirjutas Nestor.

Veel kirjutas Nestor, et puidutööstuse 1,2 miljardi eurone eksport hakkab kandadele astuma elektroonikatööstusele, kuid ebakindlust toob Põhjamaade ehitusturg, kuhu läheb 44% selle sektori ekspordist. Kui Rootsis peaks korteriturg jahtuma, siis tähendab see mitte ainult ekspordivõimaluste kahanemist, vaid ka suuremat konkurentsi teiste Rootsi eksportinud riikidega.