Ära börsil torma

22. jaanuar 2018, 06:00
Toomas Taube, Jaak Roosaare, Lauri Meidla ja Paavo Nõgene Investor Toomase konverentsil
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180122/NEWS/180129984/AR/0/AR-180129984.jpg

Tallinna börsi investorite TOPi kuuluvad investorid on tänavu pigem ettevaatlikud ja soovitavad enda rahaasjad korda ajada. See aitab valmistuda nii suurteks langusteks kui ka riigiettevõtete börsiletulekuks.

Edukas aktsiakaupleja Lauri Meidla ütles investor Toomase konverentsil, et 2018. aasta parim investeering on see, et ei ava ühtegi uudist, kus on sees sõna „krüpto“. „Krüptosse ei ole võimalik investeerida. Sellega on võimalik spekuleerida, sellega on võimalik kaubelda ja mängida, aga investeerimine on teistsugune tegevus. See maailm on praegu nii segane, et ma soovitaks teha aastase pausi ja vaadata, mis seis on aasta pärast,“ selgitas ta.

Investor ja kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene soovitab raha koguda ja oodata ning vaadata, mis toimuma hakkab. „On ju läbi käinud uudised, et võib juhtuda, et mõni riigiettevõte tuleb börsile, mis võib tuua teatavaid võimalusi. Kui olete dividendiaktsiatesse panustav ja kui see on selline ettevõte, kust riik ikkagi on viimaste kümnendite jooksul regulaarselt dividende välja võtnud, siis kindlasti tekib teatavaid võimalusi,“ leidis ta.

Investor ja rahalist sõltumatust propageeriv Jaak Roosaare soovitaks üldisemalt oma rahaasjad korda ajada. „Kui on olnud pikka aega hea aeg ja palgad on kasvanud ning ise oled hea eluga ära harjunud, siis võib-olla veidikene puhvrit koguda ja vaadata selle pilguga, et tavaliselt need börsi parimad ostukohad tulevad siis, kui enamik inimesi töökoha kaotab ja palgatase langeb ning on kriisiaeg. Pigem proovige nendeks hetkedeks uusi sissetulekuid luua.“

Investor ning advokaadibüroo DERLING partner ja vandeadvokaat Toomas Taube nentis, et temagi ei julge olla vähem ettevaatlik. „Väike pilt on see, et siin Eestis ei ole praegu konkreetseid häid ahvatlevaid ja madalalt hinnatud ettevõtteid,“ ütles ta ja lisas, et ka LHV puhul ei saa kindel olla, sest kui tuleb suurem tagasilöök, kannatab pangandus. „Pigem vaadata suurt pilti ja kui osta midagi, siis tuleb lihtsalt silma peal hoida, et õigel ajal välja saab, enne kui välisukse juures kitsaks läheb,“ kõlas tema soovitus.

„Ise teen, ise vastutan“

Paavo Nõgene rääkis, et ta alustas investeerimisega siis, kui läks kümmekond aastat tagasi tööle avalikku sektorisse ja otsustas, et ettevõtlusega ta enam tegeleda ei saa. Nii hakkas ta erasektoris teenituga aktsiatesse investeerima.

Nõgenel on investeerimisel kindlad põhimõtted. „Ise teen, ise vastutan, ja soovitan seda ka kõigile teistele,“ sõnas ta kindlameelselt. „Olen võtnud selle taktika, et kui ma ebaõnnestun, ebaõnnestun üksi.“

Ta rääkis, et oma investeeringud tasub otsustada ise, kui on vähegi aega, et mõned korrad nädalas või igal õhtul viis minutit vaadata, mis on turgudel toimunud. „Ma tunnen, et nii on palju lihtsam. Minu enda raha, minu otsused, minu vastutus. Nii kui ma kuulan kellegi – hea sõbra, nõuandja või maakleri soovitusi – ikka jääb mingisugune võimalus, et äkki anti halb soovitus ja järgmisel päeval langeb,“ selgitas ta oma põhimõtet.  

Nõgene tõdes, et on olnud loomulikult ebaõnnestumisi, aga kokkuvõttes on ikkagi olnud üks väga suur õnnestumine. „Kindlasti, ükskõik millistesse aktsiatesse või fondidesse minna investeerima, selge soovitus on ikkagi valida selliseid, mille kohta te ise suudate leida adekvaatset informatsiooni. Eriti praegusel internetiajastul, kus omaette olulise mahu võtab internetis sisuturundus. Valige ikkagi neid instrumente, neid aktsiaid, mille kohta leiate mõne endale autoriteetse isiku arvamuse või leiate konkreetseid finantstulemusi.“

Nõgene tõdes, et on armunud Leedu Siauliu panka ja selle kõrval on tal praegu küllaltki klassikaline portfell: näiteks Tallinna Kaubamaja, Silvano Fashion Group. „Silvano maksis 2017. aastal 50 senti aktsia kohta dividendi olukorras, kus aktsia hind oli 2,90–3 euro juures,“ rääkis ta. Vahepeal on tal olnud ka Tallinki aktsiaid. „Klassikaline portfell,“ ütles ta ja märkis, et mõnes mõttes ootab ta dividendi, kuid Siauliu pangaga kasvu.

Dividendiaktsia ei pruugi olla hea valik

Lauri Meidla rääkis, et tema dividendidesse ei usu, sest neid makstakse tavaliselt kahel põhjusel: kas suuromanikud tahavad näiteks maja osta või makstakse tööõnnetuse tulemusena ehk nähakse sektoris palju riske ja pole häid investeerimisvõimalusi. Nii makstakse dividende aktsionäride rahustamiseks.

„Tegelikkuses arvan, et sisemiselt tahaks iga aktsionär, et aina reinvesteeritakse sinna, kus on tema investor. Maailma kõige edukamad firmad üldiselt väldivad dividendide maksmist," märkis ta.

Meidla alustas investeerimisega juba keskkoolis, kui ostis 7000 krooni eest Hansapanga aktsiaid. Kolm kuud hiljem müüs ta need 3200 krooni eest maha ja ostis endale poest 3000 krooni eest tagi. Sellele järgnes aastatepikkune paus, mille lõpetas aga LHV pangale kaasa elamine. Lühiajaliselt proovis ta kätt ka pärast majanduskriisi, nüüd loodab ta olla pikaajalisem investor.

Balti börsil dividendide maksmine hea märk

Samuti keskkooli ajal investeerimisega algust teinud Jaak Roosaare vaidles Meidlale dividendide osas aga vastu. „Ma olen pigem dividendidele keskendunud ja Tallinna börsil tundub olevat nii, et ettevõtted, kes ei maksa dividende, lihtsalt ei suuda seda maksta. LHV ka maksab dividende, samamoodi Hansapank maksis dividende,“ ütles ta, kuid lisas, et USA börsil on ta küll investeerinud Berkshire Hathaway aktsiatesse, kes on vaid ühe korra dividende maksnud.

Roosaare märkis, et teoreetiliselt on ta nõus sellega, et dividende pole mõtet maksta. „Aga vähemalt Balti börsil on see küll statistiliselt nii olnud, et jäta kõrvale ettevõtted, kes ei maksa dividende, ja sul on tootlus kordades parem,“ lisas ta. Roosaare ütles, et on endale aktsiad valinud just dividendimaksmise võimekuse järgi. „Ja ideaalis võiks ettevõte aktsiad tagasi osta, see oleks veel kasulikum variant. Minu suurimad välja ostetud aktsiad on olnud kunagi Hansapank ja Saku Õlletehas.“

„Mina olen ka see dividendimees,“ tõdes Toomas Taube. Kuna algselt otsiski ta aktsiates alternatiivi hoiusele, tahtis ta, et sarnaselt üürikorterile tiksuks talle tulu. „Passiivse tulu pärast olen ma ka eelistanud dividendiaktsiaid, küll aga ei ütle ära lootusrikastest kasvuaktsiatest. LHV-s sai ka natuke osaletud. Tallinkit on just selle mõttega ostetud, et see ei ole ka just selline dividendihiiglane olnud, aga on lootus, et vara väärtus ise kasvab,“ rääkis ta.

Taube märkis, et Tallinna Vesi on tema jaoks praegu suur küsimärk ja sellega tuleb tegeleda. Ta ütles, et tagantjärgi uudisele reageerida ei pea ta õigeks. „Kui ma olen selle loterii variandi võtnud, teadmata täpselt kohtuasja sisu, ja mul on seal teatud lootused ja ootused, siis ma pigem elan ka selle negatiivse uudise üle ja vaatan, kuidas see asi settima hakkab. Pole mõtet LHV pensionifondiga samal päeval kohe tormata müüma,“ ütles ta.

Tema sõnul on Tallinna Vee aktsia ka näidanud, et tegelikult pakub Tallinna börs jooksvalt võimalust sellise vastiku uudise ajal teenida. „Kui olekski samal õhtul või järgmisel päeval ostnud siis üheksa euroga Tallinna Vee aktsiad, oleks nüüd võinud selle ka 11 euroga vähem kui kuu aja jooksul maha müüa. See oleks olnud kompensatsiooniks selle kohtuasja negatiivse uudise eest.“

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. January 2018, 14:17

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing