Äripäev • 24. jaanuar 2018
Jaga lugu:

VEB fondi uurimine kistakse uuele ringile

Eesti Panga toonane asepresident Vahur Kraft kirjutas 1995. aasta aprillis alla kirjale, mis võimaldas Vene ärimehe Aleksandr Matti firmal TSL International alusetult saada 32 miljonit dollarit.
Eesti Panga toonane asepresident Vahur Kraft kirjutas 1995. aasta aprillis alla kirjale, mis võimaldas Vene ärimehe Aleksandr Matti firmal TSL International alusetult saada 32 miljonit dollarit.   Foto: Raul Mee

VEB fondi kahjude hüvitamist sätestava eelnõu algatajad Jaanus Karilaid, Jaak Madison ja Artur Talvik soovivad taas käivitada uurimise, et selgitada VEB fondi omaaegse menetluse tagamaid, kirjutas Postimees.

Keskerakonna aseesimees Karilaid ütles Postimehele, et nad tahavad VEB fondi juhtumi otsast lõpuni lahti võtta, teha ärakuulamine õiguskomisjonis ning alles siis hakata mõtlema, kas keegi väärib hüvitist või mitte.

Madisoni sõnul oleks eelnõu alles esimene samm. "Kui me hüvitistega ühele poole saame, kaovad meil ära võlgnikud, kellele on tekitatud kahju. Järgmine etapp ongi, et kuidas tagada kogutud materjalide riigisaladuse alt ära toomine," rääkis Madison.

Ta tõi näite, et praegu on 50 aastaks salastatud üks kaitsepolitsei dokument ja samamoodi on salajased riigikogu VEB fondi uurimiskomisjoni vestluste salvestised. Madisoni hinnangul oleks Eestile ainult tervistav, kui neid asju üksipulgi saaks hakata päevavalgele tooma.

Sisuliselt tähendab eriraporti väljakuulutamine, et VEB fondi teema venib 2019. aasta riigikogu valimiskampaania ajale. Kui Reformierakonna uueks juhiks tõuseb Kaja Kallas, on paljudel asjaosalistel lihtne oravapartei tuumikperekonda diskrediteerida, märkis väljaanne.

Riigi otsus VEB fondi kahju hüvitada võib riigieelarvest viia 16,5 miljonit USA dollarit.

Loe lähemalt Postimehest.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt