Sanktsioonisõda Venemaaga kogub jälle hoogu

25. jaanuar 2018, 06:00
Viljar Veebeli hinnangul on sanktsioonide karmistamine nende mõju säilitamiseks hädavajalik.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180125/NEWS/180129823/AR/0/AR-180129823.jpg

Järgmisel nädalal kehtestab USA Venemaale laiemad sanktsioonid. Kohe on oodata ka Venemaa vastusamme ja poliitikasõja eskaleerumist.

Juba möödunud augustis allkirjastas Ameerika Ühendriikide president Donald Trump seaduse, mis näeb Venemaale ette uued sanktsioonid USA presidendivalimistesse sekkumise, Krimmi annekteerimise ja inimõiguste rikkumise eest. President ei olnud alla kirjutades üleliia õnnelik, sest Kongress piiras sellega Trumpi võimalusi sanktsioone leevendada, mis presidendi hinnangul vähendab tema täitevvõimu ja halvendab võimalust läbirääkimisi pidada.

Sanktsioonide avalikustamine on aga veninud jaanuari lõppu ning tegelikku nimekirja, millele ja kellele sanktsioonid kehtestatakse, ei ole veel teada. "Asja mõte ongi hoida nimekirja saladuses, et Venemaa ei saaks võtta vastumeetmeid tarvitusele," kommenteeris Eesti Välispoliitika Instituudi vanemteadur Viljar Veebel, kelle sõnul ei tasu siiski kahelda, et Venemaa preisiliku täpsusega kohe vastumeetmed kehtestab ning küllap on selleks ka nimekirjad USA ettevõtetest ja kodanikest juba koostanud.

Ameeriklased peaksid enda otsuse välja kuulutama järgmise nädala alguses. Sanktsioonide karmistamine on Veebeli sõnul vältimatu, sest muidu jäävad need tegelikult leebemaks, kuna Vene ettevõtted leiavad varifirmade kaudu võimaluse oma tegevusega jätkata. Seda oli näha näiteks Siemensi turbiinide puhul, mis müüdi Venemaale Tamani poolsaare tarbeks, kuid Venemaa otsustas hoolimata kokkuleppest kasutada neid hoopis Krimmis. "Siemensi juhtumi järel oli selge, et sanktsioone tuleb aktiivsemalt planeerida, et jõuda selliste ettevõtete nagu Gazprom jälile," ütles Veebel.

Tõenäoliselt tähendavad sanktsioonid laiemat inimeste ja ettevõtete ringi, kellel takistatakse arvelduste tegemist. "USA tegevus on olnud väga efektiivne – rahvusvaheline dollarimakse, mis tihti käib läbi Deutsche Banki, peatatakse, seda kontrollitakse ning lõpuks ei saa makse algataja ka oma raha tagasi," selgitas Veebel.

ELilt pole lisasanktsioone oodata

Euroopa Liidu sanktsioonid käivad üldiselt USA omadega ühte sammu, kuigi mõni erisus on. Näiteks lubab EL ettevõtetel vanade koostööprojektidega jätkata, USA mitte. EL on kehtestanud sanktsioonid naftasektorile, USA seevastu nii nafta kui ka maagaasiga tegelevatele ettevõtetele. Ka käib Ühendriikides sanktsioonide kehtestamine üldiselt presidendi korraldusega, aga euroliidus on vaja kõikide liikmesriikide ühehäälset nõusolekut. Kokkuvõtlikult on USA sanktsioonid vähem läbipaistvad, kuid nende nimekirjades on rohkem nimesid ning tegevusi kui Euroopal.

Euroopa Liidu poolt Veebel uutele sanktsioonidele suuremat reaktsiooni ei oota. Viimati pikendati praegusi karistusmeetmeid detsembris kuueks kuuks. "Ei ole oodata mingeid muutusi juulini, kui neid jälle pikendada tuleb. Korratakse varasemaid nimekirju, sest on tunda, et Saksamaal ja Prantsusmaal on ringkondi, mis ei ole huvitatud sanktsioonide karmimaks muutmisest," kommenteeris ta. See on jälle murettekitav, sest tähendab, et sanktsioonid muutuvad aja jooksul hoopis leebemaks.

Ka Euroopa Parlamendi saadiku Urmas Paeti hinnangul jääb ELi liikmesriikide vahel puudu konsensusest mingite sanktsioonide laiendamise küsimuses, millele ei aita kaasa see, et USA on hakanud rohkem omapäi ja vähem koostöös sanktsioone laiendama. Samas pole ka oodata, et EL sanktsioone leevendaks. "Kui Venemaa käitumises midagi ei muutu, siis ei ole usutav, et olukorra lõdvenemist tuleks. Võimaluse võiks tekitada see, kui Venemaa asub täitma Minski kokkulepet või leeveneb olukord Ukrainas, aga pean seda vähetõenäoseks," ütles Paet.

Erimeelsused ELi ja USA vahel

Venemaa kehtestatud vastusanktsioone on peetud ka kaubandussõjaks, sest EList pärit toidu sisseveokeeldu Venemaale on raske pidada kuidagi Ukrainas toimuvaga seotuks. Nüüd on ELil sarnane mure ka USA uute sanktsioonidega, sest neis on mõista antud, et USA välispoliitika ja sanktsioonid peaksid toetama USA energia eksporti Euroopasse ja suurriigi energiasektorit üldse ehk edendama Ühendriikide huve.

Seetõttu on Euroopa Komisjon juba eelmisest suvest saadik vaaginud, kas on kuidagi vaja vastata hoopis USA sanktsioonidele, juhul kui need kipuvad kahjustama ELi ettevõtete huve.

Võimalikke vastumeetmeid Veebeli hinnangul välistada ei saa, kuid moment nende kehtestamiseks on juba möödas. "See oleks väga kahetsusväärne kahepidine signaal: esiteks on USA partnerlust Euroopal tarvis ja teiseks saadaks see halva signaali Venemaa-suunalise poliitika suhtes. Seepärast ei ole usutav, et Euroopa Komisjon läheb nüüd konflikti otsima," rääkis ta.

Ka Paet ei usu, et USA ja ELi vahel päriselt tüli tõuseks. "Probleem on USA omaette tegutsemises, paralleele võime näha ka Iraani puhul. Aga see, et otsesed vastumeetmed võetaks USA vastu kasutusele, on ebatõenäoline, terve mõistus peab ikka säilima," kommenteeris ta.

Keda mõjutavad sanktsioonid enim?

Sanktsioone hindab Veebel iseenesest pigem mõjuvaks. Venemaal on küll olnud võimalus nafta hinna tõusu toel saada piisavalt raha, kuid puuduvad võimalused tehnoloogia sisseostuks. "Tehnoloogiasiirde suhtes on sanktsioonid olnud efektiivsed ja Venemaa tunnistab ka ise, et muutust on vaja. Ei ole võimalik rajada uusi tootmisliine ja seetõttu kannatab toodang. Neli aastat sanktsioone tähendab, et nende praegune tehnoloogia on juba moraalselt vananenud ning Venemaa enda hinnangul oleks neil kohe vaja tootmisliine vähemalt 200 tehase tarvis," rääkis Veebel.

Lisaks mõjutavad sanktsioonid tugevalt USA ettevõtete tegevust Venemaal. Juba praegu seistakse seal vastamisi probleemiga, et Venemaal saab tooteid müüa ainult ettemaksuga, kirjutab Reuters. Novembris kehtima hakanud sanktsioonid piirasid raha laenamist Venemaa sanktsioneeritud ettevõtetele nii karmilt, et arve tasumist kuu aja jooksul võib juba pidada laenamiseks ja seega keelatuks.

Eesti Panga toimetiste sarjas ilmunud uuringu järgi on sanktsioonide mõju olnud tugevam Venemaal kui Euroopa Liidus. See aga ei räägi sellest, kuivõrd on proportsionaalselt rohkem saanud pihta Baltikumi ja näiteks Soome eksport. Statistikaameti andmetel on Eesti päritolu loomsete toodete eksport Venemaale kukkunud 2013. aasta tipu 64,6 miljonilt eurolt alla miljoni euro 2016. aastal. Kahe ja enamakordne langus on olnud ka taimsete toodete ja toidukaupade ekspordil. See müük ei ole sugugi taastunud muudel turgudel, Eesti põllumajandus- ja toidutööstuse kaupade eksport vähenes perioodil 2010—2016 12 protsenti.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
24. January 2018, 16:27

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing