Tulumaksureform: kuidas võitjaks jääda?

Karda väikeseid tulusid, mitte suuri kulusid

Kui probleemile äraspidiselt läheneda, siis võimalikult suure maksuvaba tulu saamiseks tuleks sellisel inimesel kõikvõimalikest lisatuludest lahti saada ja piirduda kuni 1200eurose kuupalgaga. Sellisel juhul võiks igakuiselt ära kasutada maksimaalse 500-eurose maksuvaba miinimumi ja olla kindel, et järgmisel aastal tuludeklaratsiooni esitades midagi juurde maksta ei tule. Samuti tuleks veenduda, et pangahoiustel ei oleks üleliigset raha, mis võiks tekitada intressitulu. Samuti tuleks loobuda igasuguse kinnisvara, välja arvatud enda eluaseme, müügist.

Kui eelnev tundus lugejale jabur, siis nii see ongi. 500eurone maksuvaba miinimum on mõeldud madalama sissetulekuga inimeste elujärje parandamiseks. Kas selle järkjärguline vähendamine sissetulekute kasvades on õiglane või mitte, on omaette küsimus ja vastus sellele sõltub vastaja tõekspidamistest. Igapäevaelus aga ei aita arutelu selle üle, kes ja kui palju eelmise aastaga võrreldes võidab või kaotab, meid kuigi palju edasi. Tulude suurenedes võib maksukoormus kasvada ja vaevalt leidub kedagi, kes selle üle just rõõmu tunneks. Sellele vaatamata tuleks esmajärjekorras keskenduda tulude suurendamisele ja alles seejärel maksukoormuse vähendamise võimalustele.

Kui küsida, milliseid otsuseid värsket maksumuudatust silmas pidades vältida, siis lähtuma peaks printsiibist, et karta tuleb väikeseid tulusid, mitte suuri kulusid. Isegi kui lisasissetulekud vähendavad maksuvaba miinimumi suurust, on need ikkagi lisasissetulekud. Seega, palgatõusu ei maksa küsimata jätta pelgalt seetõttu, et see vähendab maksvaba miinimumi.

Petturi riskid on varasemast kõrgemad

Eelnev ei tähenda, et maksudele mõtlemise võiks üldse ära unustada. Palgaläbirääkimisi pidades võiks tähelepanu pöörata netopalga suurusele. Ja kui palgatõusu küsida, siis ametlikku. Tõenäoliselt on uus maksuvaba miinimumi arvestamise kord ja sellega kaasnevad negatiivsed kõrvalmõjud üks põhjustest, miks rahandusministeerium ja maksuhaldur on viimasel ajal rääkinud mõttest, et ümbrikupalga maksmisel võiks täiendavaid nõudeid esitada ka töötajatele.

Muutunud olusid arvestades võiks ka näiteks üüritulu deklareerimata jätmine tunduda üsna hea mõttena – keskmist palka teenivale inimesele tähendaks see, et tulumaksuvaba miinimumi saab enam-vähem maksimaalselt ära kasutada ja üüriraha saab ka puhtalt kätte. Samas kaasneb suurema tulususega ka suurem risk – kui eelmisel aastal võis maksuhaldur sellisel juhul nõuda tulumaksu üksnes 4/5-lt üüritulult, siis edaspidi on maksuhalduri nõue suurem. Kuna deklareerimata ja maksustamata üüritulu liidetakse muudele tuludele, väheneb seadusega ettenähtud maksuvaba miinimum. Kuna varem arvesse võetud maksuvabastus oli sellest suurem, tähendab see, et maksustamata on ka osa juba deklareeritud tulust. Kui ametlikult on sissetulekuna deklareeritud 14 400 eurot palgatulu ning deklareerimata jääb 5000 eurot üüritulu, võib maksuhaldur nõuda üüritulult 800 eurot tulumaksu, vähendada maksuvaba miinimumi ca 2780 euro võrra ja sellest tulenevalt suurendada maksunõuet veel ligikaudu 560 euro võrra. Seega on risk, eriti kui arvestada et tähtpäevaks tasumata maksusummalt arvutatakse ka ligikaudu 22%list intressi, varasemaga võrreldes märkimisväärselt suurem.

Säästmine hõbe, investeerimine kuld