Kristjan Pruul • 30. jaanuar 2018
Jaga lugu:

USA avaldas Putiniga seotud oligarhide nimekirja

Donald Trump
Donald Trump  Foto: EPA

USA Venemaa vastu kavandatavate sanktsioonide käekäik sai teisipäeval Washingtonist vastakaid signaale, kui rahandusministeerium avaldas Vene oligarhide ja Putini lähikondsete laiendatud nimekirja, kuid Trump jättis kaitsetööstuse vastu suunatud sanktsioonid välja kuulutamata.

Laiendatud nimekirja kuuluvad pea kõik Putini administratsiooni juhtfiguurid, riiklike ettevõtete ja ametite juhid, tähtsamad linnapead, kubernerid ning parlamendiliikmed. Samuti on seal sadakond Vene miljardäri, kirjutab Financial Times. Nimekirja kanti ka suuremate pankade ning energiasektori ettevõtete juhid.

Reuters märgib, et nimekirja kuulumine ei tähenda, et neile laieneksid automaatselt sanktsioonid nagu varade külmutamine või viisakeeld. Oligarhide nimekiri koostati mullu Kongressis vastu võetud seaduse alusel, mis nõudis nimekirja ja võimalikke sanktsioonide laiendamisi selle eest, et Venemaa sekkus USA presidendivalimistesse.

Financial Times kirjutab, et paljud Vene eksperdid olid oodanud, et oligarhide nimekiri koostatakse isikute läheduse alusel Putini administratsiooniga ning see annab põhjust oodata neile isikutele sanktsioonide laiendamiseks lähitulevikus. Praegu aga juhtisid nimekirja sattunud isikud tähelepanu sellele, et kriteeriumiks oli 1 miljardi dollarini ulatuvate varade olemasolu. 96 oligarhi on täpselt needsamad, kes olid Forbesi Vene miljardäride nimekirjas, mis avaldati möödunud aastal.  

Kaitsetööstusega seotud sanktsioonid lükkuvad edasi

Samal ajal teatas president Trump, et esmaspäeval kätte jõudnud tähtajast hoolimata jäetakse Venemaa kaitsetööstuse ja salateenistuse vastu mõeldud sanktsioonid välja kuulutamata, sest soovitud tulemuse on andnud juba seaduse vastuvõtmine.

„Teavitasime Kongressi, et seadus ise ja selle rakendamine vähendab Venemaa kaitsetööstuse käivet,“ vahendas Reuters USA välisministeeriumi kõneisiku Heather Nauerti sõnu, kelle hinnangul on valitsused üle maailma jätnud sanktsioonide hirmus sõlmimata mitme miljardi dollari eest ostulepinguid.

Lähtuvalt Kongressis vastuvõetud seadusest pidi Trumpi administratsioon esmaspäeval kehtestama sanktsioonid kõigile, kes on teinud koostööd Vene kaitsetööstuse või julgeoleku sektoriga, kuid Nauert ütles, et nendega on veel aega. „Meie perspektiivist seadus töötab ning sanktsioone konkreetsete isikute vastu ei ole vaja kehtestada, sest seadusandlus ise töötab edukalt tõrjevahendina,“ ütles Nauert.

Opositsioon otsusega rahulolematu

Trumpi administratsiooni otsus sanktsioonide sinnapaika jätmise kohta tõstis USAs taas teemaks, kas president üldse soovib suhteid Venemaaga karmistada. "Kui välisministeerium ütleb, et pelgalt sanktsioonidega ähvardamisest piisab Venemaa agressiivse käitumise piiramiseks, siis kuidas nad kavatsevad piirata agressiivset käitumist, mis juhtus kaks aastat tagasi?" vahendas Reuters USA kongressi esindajatekoja väliskomisjoni liiget, demokraat Elio Engeli sõnu.

Viljar Veebel

amet:Eesti välispoliitika instituudi vanemteadur

tekst: Ähvardused töötavad paremini kui sanktsioonid

USA puhul näeme, et nad rõhuvad poliitilisele sõnumile, sest ähvardused töötavad tihtilugu paremini kui tegelikud sanktsioonid.

Kui sanktsioonid juba kehtestatakse, siis tekib teises pooles ka vimm ja soov hakata aktiivselt neile vastu töötama, praegu seevastu antakse Venemaale signaal sellest, kellele kõigile võivad sanktsioonid koheselt laieneda ning oodatakse, et selle mõju on samasugune nagu tegelike sanktsioonide kehtestamisel. Viimase aasta jooksul oleme näinud, et see on ka Venemaa agressiivset poliitikat vaos hoidnud.

Sanktsioonide puhul on võimalik valida kolme tee vahel: kas üritada vastast nii-öelda põlvili suruda, mis tähendab ka ootamatut reaktsiooni vastase poolt. Edastada sõnum, et võib-olla tehakse midagi, aga mida keegi lõpuks ei usu. Või siis lasta sanktsioonidel aeglaselt aga kindlalt vähendada vastase võimekust. Kui üritada sanktsioone kiirelt laiendada, siis tekivad ka riskid teise poole ootamatu vastutegevuse suhtes. Praeguste sanktsioonidega jätkamisel seevastu on tagatud, et Venemaa ei saa oma sõjatööstust arendada, aga tal pole ka põhjust vastutegevuseks mobiliseeruda.

Venemaa mõjukate inimeste nimekirja juures on tegemist väga laia nimekirjaga ning siin on üks põhjus selles, et side Kremli ja oligarhide vahel on viimasel ajal tihenenud, Putin sõltub neist rohkem kui varem ning see on ka hoiatuseks kõigile, et nad liiga sõbralikuks ei muutuks Putiniga suheldes.

Kaitsetööstuse sanktsioone ei olnud seevastu tarvis laiendada, sest Vene kaitsetööstus on reaalsuses kaotanud kolmandiku oma tootmisvõimsusest. Neil võib küll olla Türgiga sõlmitud eelleping õhutõrjesüsteemide müügiks, aga lähema kolme aasta jooksul ei ole ühtegi tarnet oodata.

Ametliku statistika põhjal võib järeldada, et Venemaa tegelikult ei suuda moodsat relvastust tarnida, mis omakorda tähendab, et selliste tehingute vastu ei ole vaja ka sanktsioone kehtestada. Sanktsioneerida võiks pigem seda, mida juba toodetakse, või siis endiselt hoida pilku sellel, et Venemaa ei saaks endale osta tehnoloogiat, mis moodsa relvastuse tootmiseks on vaja.

.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt