Äripäev • 7. veebruar 2018
Jaga lugu:

Tallinna-Helsingi tunneli hind on 16 miljardit

Peter Vesterbacka sõnul saaks kasutada kiirraudteed Tallinna ja Helsingi ühendamiseks. Sellised rongid sõidavad ligi 330 km/h.
Peter Vesterbacka sõnul saaks kasutada kiirraudteed Tallinna ja Helsingi ühendamiseks. Sellised rongid sõidavad ligi 330 km/h.  Foto: EPA

FinEst Link tasuvusuuringu hinnangul läheb Tallinna-Helsingi raudteetunneli rajamine maksma keskmiselt 16 miljardit eurot ning selle ehitusajaks on 15 aastat arvestusega, et ehitus algaks 2025. aastal.

Majandusministeerium lisab pressiteates, et hinnas sisaldub tunneli ja tehissaarte ehitushind, projekteerimiskulud ning peatuskohtade, terminalide ning depoode ehituse kulud. Hind ei sisalda veeremile kuluvaid summasid. 

Tunneli rajamisel on mõeldud kasutada avaliku ja erasektori koostööprojekti mudelit (PPP), kus avalik sektor finantseerib tunneliehitust ning Euroopa Liidu toetus katab 40% hinnast. Piletitulu ning tunnelimaksud kataksid aastased ülalpidamiskulud, kuid rongide opereerimiskulud vajaksid 40 aasta jooksul riiklikke dotatsioone, mis oleks arvestuslikult 280 miljonit eurot aastas ehk kokku veel ühe 11 miljardi euro.

Helsingi-Tallinna tunneli maa-aluse osa pikkus on 103 kilomeetrit, mis oleks ühtlasi ka maailma pikim merealune raudteetunnel. Projektis valminud kalkulatsioonid näitavad, et umbes 12 miljonit reisijat kasutaks kahe riigi vahel reisimiseks rongi ja 11 miljonit reisijat reisiks jätkuvalt laevaga, mis teeks kogureisijate arvuks 2050. aastal 23 miljonit. Praegu reisib kahe riigi vahel umbes 9 miljonit reisijat aastas.

Hinnanguliselt veetakse 2050. aastal nii raudteetunnelis kui ka parvlaevadel 4,2 miljonit tonni kaupa, mis teeb aastaseks kaubamahuks kokku 8,4 miljonit tonni. Praegu veetakse Helsingi ja Tallinna vahel umbes 3,8 miljonit tonni kaupa aastas.

Rongide opereerimismudeli põhjal sõidaksid rongid tipptunnil 20-minutilise graafiku kiirusega 200km/h. Reisiaeg oleks 30 minutit ning üksikpileti hind 18 eurot. Perioodipileti ostjatele on ühe reisi hinnaks arvestatud 15 eurot. Päevas sõidaks kahe linna vahel umbes 40 reisirongi.

Autoreisirong, veoautorong ning kaubarongid sõidaksid umbes 30 korda päevas ja nende rongide kiiruseks oleks 120-160 km/h.

FinEst Link projekti lõppraportis välja pakutud tunnelilahenduse kohaselt oleks Tallinna ja Helsingi vahele kõige sobivam rajada kaks raudteetunnelit, milles kummaski oleks üks rööpapaar ning lisaks sellele veel kolmas tunnel, mis täidaks teenindustunneli ülesannet.

Uuringu käigus leiti, et otsene tulu tunnelist oleks piirkonnale üle 5 miljardi euro. Põhiliselt sisaldab see tulu endas ajavõitu arvestatuna rahasse. Lisaks otsestele mõjudele hinnati ka tunneliga kaasnevaid kaudsemaid mõjusid ning leiti, et need tooks piirkonnale veel täiendavalt ligi 7 miljardi euro suuruse tulu.

„Kui vaadata seda puhtalt kui transpordiprojekti, siis ei oleks raudteetunnel majanduslikult tasuv, kuid peame siin vaatama laiemat pilti, kuidas see võiks laiemalt ühiskonnale positiivselt mõjuda ,“ ütles tasuvusuuringu pressikonverentsil Eesti majandus- ja infrastruktuuriminister Kadri Simson.

Soomlased näevad osana oma raudteevõrgustikust

"Soome valitsuse perspektiivist vaatleme tunnelit osana laiemast plaanist, mis hõlmab kogu meie põhivõrgu arendamist. Norra ja Soome valitsused korraldavad näiteks praegu uuringuid kahe riigi arktiliste piirkondade raudteega ühendamise kohta, siis me ise uurime oma põhivõrku ning sellele lisandub siis tunnel," rääkis Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner. Soome huvides on tema sõnul ühendada lõpuks Põhja-Norra ja Põhja-Soome piirkonnad raudtee abil mandri-Euroopaga.

"Väga suurel osal infrastruktuuriobjektidel, eriti meie kandis on kuluefektiivsuse plaanis madal väärtus. Kuid me peame vaatama veel, kuidas see mõjutab kinnisvara- ja tööturgu, millised sotsiaalsed mõjud tunnelil on, ja selles vaatenurgast näeme positiivset palju," rääkis Berner.

Tõotab suurt kasu

Tallinna ja Helsingi vahele rajatav kiire püsiühendus tooks suurt kasu nii Eestile, Soomele kui ka kogu Euroopale. Raudteetunneli tasuvusanalüüsis leiti, et tunnel aitaks kaasa kaksiklinna arengule ning 3 miljoni elanikuga metropoli tekkele, kus inimestele, kaupadele ning teenustele oleks tagatud vaba liikumine.

Avardunud tööturg tooks majanduskasvu, looks uusi võimalusi ettevõtetele ning parandaks elukvaliteeti. Tunnel võimaldaks igapäevast pendelrännet kahe pealinna vahel ning tekitaks ühtse Euroopa raudteevõrgustiku Kesk-Euroopast Arktikani.

Helsingi linnapea Jan Vapaavuori sõnul on Tallinn ja Helsinki juba praegu igas mõttes kaksiklinnad. "9 miljonit reisijat, tuhanded Soome ettevõtjad Tallinnas, kümned tuhanded Eesti töötajad põhjarannikul, kaks väga lähedast kultuuri, sellest seisukohast on tunnelist midagi paremat raske välja mõelda," ütles Vapaavuori.

"Muidugi on see väga keeruline ja väga kallis arendus, aga sedagi tuleks vaadata laiemast perspektiivist, lisaks Eesti ja Soome kodanikele ootame, et Euroopa Komisjon katab suure osa tunneli rajamise kuludest," lisas ta.

Tunneli ehitamiseks vaja veenda ka Euroopa Komisjoni

Anne Berner märkis, et Euroopa Komisjon finantseeris tunneli tasuvusuuringut ning Soome valitsus peab Komisjoniga läbirääkimisi ka seoses oma raudteevõrgu uuendamisplaanidega.

"Samas ei saa me kuidagi öelda, et me oleme Komisjoniga sõlminud mingi eelleppe või saanud nõusoleku, et nad seda projekti rahastaksid. See ei ole ka ainult Soome küsimus, me töötame selle nimel koos Eesti valitsusega, moodustame ühise arusaama Eesti, Soome, Tallinna, Helsingi ja lähipiirkondade vahel ja alles sellega saame minna edasi Euroopa Komisjoni juurde," ütles minister.

Kadri Simson märkis, et järgmine kohtumine kahe valitsuse vahel toimub mais.

Raudteetunnel ühendaks lennujaamu

Uuringus selgitati välja tunneli võimalik asukoht koos peatuste, terminalide ja depoodega. Soome poolele on planeeritud kolm peatust reisijatele: Helsingi kesklinn, Pasila ja Helsingi-Vantaa lennujaam. Terminalid ja depood võiksid asuda lennujaama mürapiirkonnas ning teenindaksid kogu Soome kaubaliiklust. Tunnel seoks kavandatud 4. ringteed (Kehä 4) ja ülejäänud teedevõrku, logistilisi terminale ja Hanko-Hyvinkää raudteed, luues hästitoimiva ühenduse ülejäänud Soomega.

Tallinnas on peatus planeeritud Ülemistele, mis on kiirelt kasvav majanduskeskkond veidi rohkem kui kolme kilomeetri kaugusel Tallinna vanalinnast. Peatuskoha vahetus läheduses asub Tallinna lennujaam ning äsja avatud trammiliin ühendab piirkonda kesklinnaga. Tunneli kaubaterminalid ja depood asuksid lennujaama mürapiirkonnas logistikaparkide vahetus läheduses. Kaubavedude jaoks on planeeritud tunnel ühendada ka Muuga sadamaga, mis on suurim kaubasadam Eestis.

Tunnelis kulgev raudtee on planeeritud Euroopa rööpmelaiusega (1435mm), kuid kui kavandatakse ühendus ka Helsingi lennujaama liiniga, varustataks tunnel kahte erinevat mõõtu raudteega: Euroopa standardile vastava ning Soome rööpmelaiusega (1524mm).

Täna arutatakse Tallinnas konverentsil raudteetunneli majandusliku tasuvuse, tehnilise teostatavuse, kaasnevate mõjude ja maksumuse üle, kohal on peaminister Jüri Ratas, Soome transpordi- ja kommunikatsiooniminister Anne Berner, Eesti majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Tallinna linnapea Taavi Aas ja Helsingi linnapea Jan Vapaavuori.

FinEst Link tasuvusanalüüsi tegid koostöös Amberg Engineering, Sweco Finland, WSP, Ramboll Finland, Sito, Pöyry, Strafica, Kaupunkitutkimus TA, Inspira ja Rebel Group.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt