Kiire palgakasv täitis riigikassa maksudega

08. veebruar 2018, 13:03
Euromündid
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180208/NEWS/180209675/AR/0/AR-180209675.jpg

Möödunud aastal laekus riigieelarvesse maksudest oodatud mahust 100,2 protsenti - maksu- ja tolliametile maksti keskvalitsuse makse 6,72 miljardit eurot. Seda on 6,4 protsenti rohkem kui aasta varem.

Sealhulgas detsembris tasuti makse 698,4 miljonit eurot. Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kadri Klaos kommenteeris, et sotsiaalmaksu tasuti tänu kiirele palgakasvule detsembris 12,1 protsenti rohkem kui aasta varem samal kuul.

Viimase kolme kuu keskmine deklareeritud töötajate arv kasvas endises tempos 1,8 protsenti, keskmise töötasu kasv kiirenes 8,1 protsendile. 2017. aasta lõpul oli deklareeritud töötajaid osakaaluna tööealisest rahvastikust rohkem kui kunagi varem. Sotsiaalmaksu tasuti aasta kokkuvõttes eelarves oodatust 62 miljonit eurot enam ja eelarve täitus 102,3protsendiliselt.

Suuremates sektorites, kus on vähemalt 35 000 töökohta, lisandus tegevusalapõhistel andmetel hõivatud töökohti viimase kolme kuu jooksul kõige enam haldus- ja abitegevuste ning ehituse sektorites, vastavalt 6,2 ja 5,6 protsenti. Töökohtade arvu vähenemine oli kõige suurem jaekaubanduse sektoris, kus töökohtade arv vähenes 1,9 protsenti.

Palgasurve suurim ehituses ja halduses

Palgafond kasvas viimases kvartalis suurematest sektoritest kõige kiiremini ehituse ning haldus- ja abitegevuste sektoris, vastavalt 14,2 ja 13,9 protsenti. Palgafond on kasvanud kõikides sektorites, kuid kõige aeglasema kasvuga oli kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse sektor 2,5 protsendiga.

Füüsilise isiku tulumaksu tasuti detsembris 13,6 protsenti rohkem kui aasta varem, seda toetas sarnaselt sotsiaalmaksule kiire palgakasv. Aasta kokkuvõttes tagastati tulumaksu eelarves oodatud mahus ja tulumaksu määrati juurde 4 miljoni euro võrra enam. Madalapalgaliste tagasimakse, mida maksti ligi 80 000 inimesele kokku üle 29 miljoni euro, oli oodatust 7 miljoni võrra väiksem. Aasta kokkuvõttes tasuti füüsilise isiku tulumaks kavandatust 20 miljonit eurot enam ja eelarve täitus 105,9-protsendiliselt.

Juriidilise isiku tulumaksu tasuti detsembris võrreldes sama kuuga aasta varem 22,8 miljonit eurot rohkem. Sellest moodustas riigisektori dividendide tulumaks 13 miljonit eurot ja erasektori dividendide tulumaks 9 miljonit eurot. Aasta kokkuvõttes vähenes tulumaks dividendidelt võrreldes 2016. aastaga 1,7 protsenti ehk umbes 5 miljoni euro võrra. Eelarve ootus oli suurem nii era- kui ka riigisektori osas. Riigiettevõtete dividendide tulumaksu väiksema laekumise põhjustas selle osaline nihkumine 2018. aastasse.

Aktsiisitasude tagasilöök

Erasektori dividendide vähenemise põhjuseks võis olla tänavu rakendunud regulaarselt kasumit jaotava ettevõtte madalam tulumaksumäär, mistõttu ettevõtted otsustasid kasumi jaotamise 2018. aastasse edasi lükata. Samuti mõjutasid kasumite jaotamise otsuseid olulisel määral kasvanud investeeringud, mis statistikaameti andmetel on 2017. aasta esimese kolme kvartaliga suurenenud ligi 18 protsenti. Seega laekus juriidilise isiku tulumaksu 2017. aastal 35 miljonit eurot eelarves oodatust vähem ning eelarve täitus 91,2-protsendiliselt.

Aktsiisitulu kokku laekus detsembris 1,2 protsenti rohkem võrreldes 2016. aasta sama kuuga ning võrreldes 2016. aasta laekumisega on aktsiisitulu kokku 0,7 protsenti väiksem. 2017. aasta kokkuvõttes on aktsiisitulu laekunud eelarvesse oodatust vähem 8,2 protsenti ehk 88 miljonit eurot, millest 34 miljonit on aktsiiside varude nihkumine teistesse aastatesse. Laekumise vähenemine tuleneb aktsiisikaupade tarbimise langusest ning piirikaubanduse kasvust.

Alkoholiaktsiisi 2017. aasta tasumine oli eelarve ootusest 19,8 protsenti ehk 55 miljonit eurot väiksem. Suurima osa erinevusest eelarves prognoosituga – 32 miljonit eurot – moodustas aktsiisitõusu eel madalama aktsiisimääraga varutud koguste mõju.

Kaheteistkümne kuuga tasuti alkoholiaktsiisi 12,8 protsenti vähem võrreldes 2016. aasta sama ajaga. Kuid kui arvestada aktsiisitõusude eelsed varud perioodi, mille eest need on tasutud, tasuti alkoholiaktsiisi 2017. aastal tarbitud koguste eest 3,2 protsenti rohkem võrreldes aasta varasemaga. Aktsiisitõusudele eelnenud varumised toimusid 2016. aasta novembris ja detsembris. Oodatust suuremad varud soetati ka 2017. aasta juunis enne õlle ja muu lahja alkoholi aktsiisimäärade hüppelist tõusu. Samuti jäi valitsuse ja riigikogu leevendavate otsuste tõttu ära varumine 2017. aasta detsembris. Alkoholi deklareeritud koguste languse taga on hinnatõusust tulenev tarbimise langus ning Läti-suunalise piirikaubanduse suurenemine.

Varumise mõju

Kütuseaktsiisi tulu oli 2017. aasta kokkuvõttes eelarves oodatust 3,9 protsenti ehk 22 miljonit eurot väiksem, kuid 5,7 protsendi võrra suurem kui 2016. aastal. Aktsiisitõusude eelne varumine on ka kütuseaktsiisi laekumist mõjutanud, kuna varumine nihkus osaliselt 2016. aastasse ning 2018. aasta jaanuari aktsiisitõusueelne bensiini varumine toimus oodatust suuremas mahus. Varumise mõjul kokku on tasutud eelarvesse oodatust 6 miljonit enam. Koguste vähenemise taga on eelkõige aktsiisimäärade tõus ja aktsiisimäärade erinevuste kasv võrreldes naaberriikide Läti ja Leeduga ning sellest tulenev piirikaubanduse kasv.

Tubakaaktsiisi tasuti 6,2 protsenti ehk 13 miljonit eurot eelarves oodatust vähem, millest 8 miljonit eurot on detsembri oodatust väiksemate varude mõju. Võrreldes 2016. aastaga tasuti tubakaaktsiisi 2,2 protsenti vähem. Samas on oluline, et arvestades aktsiisitõusude eelseid varusid, on tasutud tubakaaktsiisi 2017. aastal tarbitud koguste eest hoopis 8,4 protsenti enam võrreldes aasta varasema perioodiga.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
08. February 2018, 13:07

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing