Poliitikute sõnumisaladuse kaitset tõlgendatakse nii ja naa

09. veebruar 2018, 14:00
Keit Pentus-Rosimannus 2015.a sügisel Autorollo kohtuistungil, kus ta teatas, et keeldub tunnistuste andmisest oma isa puudutavas kohtuasjas.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180209/NEWS/180209624/AR/0/AR-180209624.jpg
Ainult tellijale

Kui reformierakondlasest riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus ja tema advokaat Toomas Vaher leiavad, et põhiseadus ei võimalda riigikogu kantseleil Autorollo pankrotiasjas e-kirju kohtule välja anda, siis vastupidisel arvamusel on keskerakondlast Lauri Laasit kriminaalasjas esindanud advokaat Oliver Nääs.

Mäletatavasti andis riigikogu kantselei kriminaalmenetluse raames 2012. aasta märtsis kaitsepolitseiameti päringu peale uurimisasutusele Laasi elektronpostkasti kogu sisu ajavahemikul 2011. aasta veebruarist kuni sama aasta lõpuni.

Praegu leiavad Autorollo pankrotiasjas kohtu väljaküsitud Keit Pentus-Rosimannuse selekteeritud e-kirju mitte välja anda soovivad riigikogu kantselei ning ka poliitik ise, et tsiviilasja raames on saadikul palju tugevam sõnumisaladuse kaitse ning puuduvad alused isiku privaatsusõiguse rikkumiseks seoses tsiviilasjaga, milles ta ei osale.

Hiljuti ütles Pentus-Rosimannus ERRile, et põhiseadus ei näe ette sõnumite avamise võimalust. Ta viitas põhiseaduse 43. paragrahvile, mis sätestab, et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras.

Sama meelt oli ka riigikogu esimees Eiki Nestor, kes selgitas "Aktuaalsele kaamerale", et olukord, kus kirjavahetust välja antakse, saab tekkida üksikutel juhtudel. Selleks võib olla näiteks kriminaalmenetlus. Tsiviilvaidluse juures, nagu on seda Autorollo kaasus, kehtib aga sõnumisaladuse hoidmine.

Sõnumisaladusele viidata ei saa

Maadevahetuse kriminaalasjas Einar Vettust ning Priit Toobali ja Lauri Laasi kriminaalasjas mõlemat tollast riigikogu liiget esindanud Lextali vandeadvokaadi Oliver Nääsi hinnangul ei saa aga Pentus-Rosimannus viidata e-kirjade väljaküsimisel sõnumisaladusele. Olgu ka öeldud, et Lextali büroo teised advokaadid esindavad Autorollo pankrotihaldureid, kes Pentus-Rosimannuse kirju kohtu kaudu saada soovivad.

Nääsi sõnul on riigikohus mõlemas kriminaalasjas osundanud, et Pentus-Rosimannuse viidatud põhiseaduse § 43 sätestatud sõnumisaladuse spetsiifilises kaitsealas on ainult need e-kirjad, mis on kommunikatsiooniprotsessis.

Kommunikatsiooniprotsess kestab e-kirja ärasaatmisest kuni saajani jõudmiseni ehk sõnumi teeloleku ajal, mil sõnum on isiku mõjusfäärist väljas ning ta ei saa seda kolmandate isikute eest kaitsta.

„Seega e-kirjad, mille adressaat on kätte saanud ja eelduslikult ka läbi lugenud, ei ole enam sõnumisaladuse kaitsealas. Seetõttu ei ole asjakohane ka viide, et põhiseaduse § 43 lubab sõnumisaladusse sekkuda ainult tõe tuvastamiseks kriminaalmenetluses, kuna praegusel juhul ei ole küsimus üldse sõnumisaladuses,“ selgitas Nääs.

Lextali vandeadvokaat Oliver Nääs.

Nääsi hinnangul kuuluvad vanad e-kirjad hoopis põhiseaduse § 26 sätestatud üldise privaatsusõiguse kaitsealasse, mis ei sätesta riive eeldusena kriminaalmenetluse toimumist.

„Kui inimene saab e-kirja kätte ja on saanud seal sisalduva sõnumiga tutvuda, siis on juba tema enda otsustada, mida ta selle kirjaga edasi teeb, kas kustutab või arhiveerib või saadab edasi. Jättes läbi loetud kirja alles, peab inimene lihtsalt arvestama, et isiklik arhiivimaterjal ei ole sõnumisaladuse kaitsealas ning sellega tutvumiseks ei ole vaja kriminaaluurimist ega kohtu luba, piisab vaid proportsionaalsest seaduslikust alusest,“ lausus Nääs.

Põhiseaduse § 26 kohaselt on privaatsusõiguse riive lubatud otsesõnu ka teiste isikute õiguste kaitseks ning üheks selle väljundiks ongi tõendite kogumine tsiviilkohtumenetluses. Tegemist ei ole Eesti õiguspraktikas uudse või väga põhimõttelise küsimusega, märkis Nääs.

See pole asjakohane käsitlus

Kolleegi käsitlust ei pea aga asjakohaseks Pentus-Rosimannust esindav Raidla Ellexi vandeadvokaat Toomas Vaher, kelle sõnul on diskussioon riigikogu kantselei kaudu saadiku meilivahetuse tagaselja väljanõudmise teemal laiem ja põhimõttelisem kui pelgalt põhiseaduse sõnumisaladuse sätete tõlgendamine.

Raidla Ellex vandeadvokaat Toomas Vaher.

„Eraelu ja sõnumid ning saadikupuutumatus on põhiseadusliku kaitse all, see ei ole mõistlikult vaieldav. Asjasse puutuvaid põhiseaduse norme on mitu, sealhulgas sõnumi saladuse säte (põhiseaduse § 26, 43 ja 76), mis kaitsevad isikuid meelevaldse sekkumise eest. Küsimus on, kas praegusel juhul eksisteerivad põhiseadusega lubatud erandid, et põhiõigusi riivata. Konkreetsel juhul nii meie kui ka riigikogu kantselei hinnangul selliseid aluseid ei ole,“ märkis Vaher.

Vaheri hinnangul on riigikogu saadiku e-kirjavahetuse väljanõudmine riigikogu kantseleilt tõenäoliselt seadusevastane mitmel alusel ja sellist nõuet ei saa täita.

Samuti on Nääs tema sõnul ajanud segamini tsiviilvaidluse ja kriminaalmenetluse, sest viidatud kaks riigikohtu lahendit käsitlesid andmete ja dokumentide väljanõudmist ning sõnumeid kriminaalmenetluse kontekstis, mille puhul ka põhiseadus ise sõnumisaladuse rikkumist teatud olukordades võimaldab. Praegusel juhtumil aga ei ole käimas mingit kriminaalmenetlust ja pankrotihaldurid ei soovi andmeid selle jaoks. „See, mis on lubatud teatud eeldustel kriminaalmenetluses, ei ole ülekantav tsiviilvaidlustele, sest teiste isikute kaitstava hüve kaalukus ei ole piisav,“ selgitas Vaher.

Sõnumi edastaja ei või teha meilivahetuse sisu analüüsi

Lisaks ei näe Vaheri kinnitusel põhiseadus ka ette võimalust tavalises tsiviilasjas pöörduda sõnumeid vahendava telekomiettevõtte või serveriteenuse osutaja poole ning nende abil "lahti muukida" ja lugeda serveritest salaja seal säilinud meilikoopiaid, taastada kliendi kustutatud meile või sorida kliendi veebilogides, tehes seda saaja ja saatja teadmata ja loata. Veelgi enam, kõnealusel juhul nõutakse sõnumi kommunikatsiooniprotsessi tehniliselt korraldajalt ehk kantseleilt ka kaitse all oleva meilivahetuse „läbisobramist“ ehk sisu analüüsi, mida sõnumi edastaja mitte kuidagi teha ei või, märkis Vaher. Taoline tegevus oleks tema arvates ka selgelt sõnumi adressaadi mõjusfäärist väljas ja see haakub just kommunikatsiooniprotsessiga ehk põhiseaduse § 43 kaitsealaga, millesse ei või sekkuda ka tagantjärele.

Harju maakohus on Autorollo pankrotiasjas sisu analüüsi kohta öelnud, et e-kirjade väljanõudmise kohtumääruse täitmine ei eelda riigikogu kantseleilt Pentus-Rosimannuse e-kirjavahetuse sisuga tutvumist, vaid üksnes kohtumääruses välja toodud filtreeringu alusel välja selekteeritud e-kirjade kohtule edastamist. See on tehtav ilma kirjade läbilugemiseta.

Kantselei ega Pentus-Rosimannus selle väitega ei nõustu, Vaheri sõnul ei ole kommunikatsiooni vahendajal alust teha sõnumite analüüsi, sõltumata sellest, kas seda teha tehniliste abivahenditega või käsitsi.

Kommentaar

Keit Pentus-Rosimannuse kaitsja Toomas Vaher: 

"Küsimuses, kas on või ei ole alust põhiseaduslikku privaatsusõigust (põhiseaduse § 26) riivata, on väga oluline see, mis eesmärgil dokumente soovitakse kasutada. Autorollo pankrotihaldurite soov avaldada Keit Pentus-Rosimannuse sõnumeid ei ole seotud Pentus-Rosimannust puudutava nn Autorollo tsiviilasjaga, mida lahendab Tallinna ringkonnakohus. E-kirju välja nõudnud pankrotikohtunik üksnes teostab järelevalvet pankrotimenetluse üle, milles Pentus-Rosimannus pole osaline."

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
09. February 2018, 11:44

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing