Kuidas firma asukohaga kümnesse tabada

„Teatavasti käivad jõusaalides ja klubides nooremad ja keskealisemad inimesed. Teise võimalusena saab sealt juurde vaadata piirkonnas olevaid vaba aja ja sportimise võimalusi pakkuvaid ettevõtteid. Kui ühes piirkonnas on neid rohkem kui teises, siis on selge, mida valida,“ lisas Äär.

Kuhu rajada pruulikoda?

Valgma rääkis, kuidas statistikaameti poole pöördus käsitööõlut valmistav ettevõte ja soovis nõu, kohu rajada uus pruulikoda ja degusteerimissaal. „Nad andsid meile sihtrühmaks erinevad parameetrid – mehed ja naised, 18–55-aastased, kenad, vabad või abielus, pigem elavad linnas, töö on hea, loominguline ja tasuv. Lisaks sellele võiksid nad sõita ka jalgrattaga ning palju puhata. Haridustasemeks kõrgharidus ning et käsitööõlu peab ka meeldima,“ rääkis geoinfo spetsialist Ülle Valgma.

Tõsi, suurt osa nendest andmetest statistikaamet ei kogu. Näiteks pole teada andmeid selle kohta, kellele meeldib käsitööõlu ja kes sõidab rattaga. Samas on võimalik jälgida näiteks jalgrattateid.

„Lähenesime nõnda, et vaatasime, kus Tallinnas jalgrattateed paiknevad. Lisaks sellele uurisime turistide liikumist ja arvu. Kaardistasime ka nemad. Andsime erinevatele näitajatele kaalu ning saime liitmise tulemusel vastuse, et pruulikoda võiks asuda kesklinnas või Kalamaja piirkonnas,“ rääkis Valgma.

Kuna ettevõttel oli pruulikoda kesklinnas ja Kalamajas olemas, siis leiti, et laieneda võiks näiteks Mustamäele või Lasnamäele, kus on vastav klientuur olemas. See, et klientuur võiks olla magalarajoonides, on üllatav. Aga võtmetähtsusega on asjaolu, et inimesi on nendes rajoonides palju ning klientuur ei esinda nii-öelda üldisi näitajaid.

Kuidas rakendust kasutada?

Kaardirakendusele saab ligi statistikaameti kodulehelt. Peamiselt saab sealt andmeid, mida üldse loendada ja kokku võtta. „Hinnanguid, mis inimestele meeldib ja kas töö on hea, pole võimalik kaardirakendusest saada. Pigem on seal loendatavad andmed,“ nentis Valgma.