Kuidas firma asukohaga kümnesse tabada

Artikkel

- Uudised
- Rivo Sarapik
- Mait Kraun
- 17. veebruar 2018 kell 6:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas firma asukohaga kümnesse tabada
Oletame, et ettevõtja tahab rajada firmat ning tal on kaks asukohta, mille vahel valida. Kuidas saada parim ülevaade andmetest ja üldisest statistikast, et langetada parim otsus?
„Ettevõtja, kes rajab näiteks spordiklubi, soovib klientuuri arvestades parimat asukohta. Kaardirakenduste abil saab näiteks vaadata, millise vanusestruktuuriga inimesed piirkonnas elavad, ja nõnda piirkondi võrrelda,“ ütles geoinfo spetsialist Helerin Äär.
Sellised ruumiandmed aitavad valikut lihtsustada, olgu jutt spordiklubi, pruulikoja või muu asutuse rajamisest. Selle jaoks loodud kaardirakendust aga saab statistikaameti kodulehel kasutada igaüks, rääkisid statistikaameti geoinfo spetsialistid Helerin Äär ja Ülle Valgma Äripäeva raadiosaates „Arvude taga“.
Äripäeva raadiosaade „Arvude taga“ valmib koostöös statistikaametiga.
Kaardirakendus sisaldab muudki huvitavat infot – näiteks põllumaade hindu, ettevõtete ja raviasutuste paiknemist. Selle jaoks on võimalus joonistada välja kaks võrreldavat piirkonda, lisada asukohtade peale punktid ning tekitada sinna ümber puhver.
„Teatavasti käivad jõusaalides ja klubides nooremad ja keskealisemad inimesed. Teise võimalusena saab sealt juurde vaadata piirkonnas olevaid vaba aja ja sportimise võimalusi pakkuvaid ettevõtteid. Kui ühes piirkonnas on neid rohkem kui teises, siis on selge, mida valida,“ lisas Äär.
Kuhu rajada pruulikoda?
Valgma rääkis, kuidas statistikaameti poole pöördus käsitööõlut valmistav ettevõte ja soovis nõu, kohu rajada uus pruulikoda ja degusteerimissaal. „Nad andsid meile sihtrühmaks erinevad parameetrid – mehed ja naised, 18–55-aastased, kenad, vabad või abielus, pigem elavad linnas, töö on hea, loominguline ja tasuv. Lisaks sellele võiksid nad sõita ka jalgrattaga ning palju puhata. Haridustasemeks kõrgharidus ning et käsitööõlu peab ka meeldima,“ rääkis geoinfo spetsialist Ülle Valgma.
Mis on geoinfosüsteem ehk GIS? Geograafiat ja andmeid haldav geoinfosüsteem (GIS). See on automatiseeritud süsteem ruumiandmete haldamiseks, säilitamiseks, kogumiseks ning päringute ja analüüsi tegemiseks. Geoinfo võib võtta lahti geograafiaks ja informatsiooniks. Lihtsamalt öeldes ka asukohaks ja andmeteks.
Mis on ruumiandmed? Need võib jagada geograafia järgi punktideks, pindadeks ja joonteks. Ruumiandmed on näiteks tavalised hooned, linnad, haldusüksused, kaitsealad, metsad ja põllud.
Tõsi, suurt osa nendest andmetest statistikaamet ei kogu. Näiteks pole teada andmeid selle kohta, kellele meeldib käsitööõlu ja kes sõidab rattaga. Samas on võimalik jälgida näiteks jalgrattateid.
„Lähenesime nõnda, et vaatasime, kus Tallinnas jalgrattateed paiknevad. Lisaks sellele uurisime turistide liikumist ja arvu. Kaardistasime ka nemad. Andsime erinevatele näitajatele kaalu ning saime liitmise tulemusel vastuse, et pruulikoda võiks asuda kesklinnas või Kalamaja piirkonnas,“ rääkis Valgma.
Kuna ettevõttel oli pruulikoda kesklinnas ja Kalamajas olemas, siis leiti, et laieneda võiks näiteks Mustamäele või Lasnamäele, kus on vastav klientuur olemas. See, et klientuur võiks olla magalarajoonides, on üllatav. Aga võtmetähtsusega on asjaolu, et inimesi on nendes rajoonides palju ning klientuur ei esinda nii-öelda üldisi näitajaid.
Kuidas rakendust kasutada?
Kaardirakendusele saab ligi statistikaameti kodulehelt. Peamiselt saab sealt andmeid, mida üldse loendada ja kokku võtta. „Hinnanguid, mis inimestele meeldib ja kas töö on hea, pole võimalik kaardirakendusest saada. Pigem on seal loendatavad andmed,“ nentis Valgma.
Samas, kui andmed puuduvad, siis saab need kaardirakendusse ka ise laadida. „Meie ruumipäringu juures on see funktsioon olemas, et iga tarbija saab kuskil teises geotarkvaras joonistatud ruumikujud sinna üles laadida. Lihtsamaid saab seal ka ise joonistada,“ ütles Valgma.
„Meie andmed on agregeeritud ruutvõrgule, kus iga ruudu külje pikkus on kas 100 meetrit, 500 meetrit või kilomeeter. Väiksemaid võrke me ei saa teha, sest peame tagama inimeste konfidentsiaalsuse. 100meetriste ruutudega kaardid on linnades,“ rääkis Valgma.
Äär lisas, et ruutkaart katab kogu Eestit ning selle eesmärgiks on tekitada võrdse suuruse ja kujuga alasid, mis oleksid omavahel võrreldavad ega sõltuks halduspiiridest. Ruutkaarte kasutatakse erinevate teemaplaneeringute ja arengukavade koostamiseks.
Põllumajandusmaa on kõige kallim Valgamaal
Statistikaameti geoinfo spetsialistid on sotsiaalministeeriumile teinud näiteks ka tervishoiuasutuste kättesaadavuse uuringu. Lisaks sellele on kaardile kantud ka rohu- ja põllumajandusmaade hinnad ja nende muutused.
Tervishoiuasutuste uuringust selgus, et apteekide puhul on kaetus väga hea – lausa 99 protsenti Eesti elanikest jõuab oma kodust apteeki 15minutilise autosõiduga. Kõige kehvem on oli see näitaja Saaremaal, 86 protsenti. Haigla puhul oli kriteeriumiks 30 minuti autosõidu kaugus, arvesse võeti erakorralise meditsiini osakondadega haiglaid. „Pilt on hea, inimesed jõuavad haiglasse valdavalt selle aja raames,“ ütles Valgma.
Valgma sõnul on nad alates 2013. aastast kaardistanud ka rohu- ja põllumajandusmaade hinda. Selgub, et põllumajandusmaa hind on nelja aastaga kasvanud ligi 1000 euro võrra hektarist. Rohkem on suurenenud just põllumaa hind, vähem püsirohumaade oma. „2016. aastal oli keskmine põllumajandusmaa müügihind 2600 eurot hektari kohta ja kõige kallim on see Valgamaal, kõige odavam aga Saaremaal. Valgamaal on hind veidi üle 3000 euro hektari kohta, Saaremaal alla 2000 euro,“ ütles Valgma.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum