Norvik Banka omanik Grigori Guselnikov ütles intervjuus Associated Pressile, et lisaks altkäemaksu väljapressimisele otsis Läti keskpanga juht Ilmars Rimševics võimalusi rahapesu korraldamiseks. Veel mõni aasta tagasi kirjutas Äripäev mitu artiklit sellest, kuidas Eesti ettevõtja, üks Starmani asutajatest Indrek Kuivallik väitis, et Norvik Banka püüab ebaseaduslikult tema ettevõtet Lätis kaaperdada.

Tüli Kuivalliku ja Norvik Banka vahel kestis aastaid ja sõditi pea 20 miljoni euro pärast.

Täpsemalt – Kuivallik sattus Läti pangaga konflikti 2012. aastal, kui andis Läti suurimat tuuleparki omavale ettevõttele Winergy laenu. Ettevõttel tekkis aga oma teise laenuandja Norvik Bankaga raskusi ja Kuivalliku laenu päästmiseks konverteeriti tema laen ümber ettevõtte osaluseks, tehes temast Winergy enamusosaniku. Vaidlused Norvik Bankaga aga ei lõppenud, vaid jätkusid mitme kohtuvaidlusega.

Norvik Banka laenas Winergyle 2012. aastal 18,6 miljonit eurot, ent juba paar kuud pärast laenu andmist kutsus pank laenu tagasi, sest väidetavalt ei teinud ettevõte kokkulepitud tagasimakseid. Laenu tagasikutsumine pani Winergy kehva majanduslikku olukorda, mis viis lõpuks ettevõtte saneerimiseni. Norvik Banka süüdistas Winergyt agressiivselt fiktiivsete ettevõtete kasutamises, et rahavoogu Winergyst välja suunata. Winergy esindajad olid aga veendunud, et Vene oligarhide mõjuvõimu all olev Norvik Banka tahab edukat ning korraliku käibe ja kasumiga tuulepargifirmat endale saada.

Konflikti algusajal 2012. aastal oli Norvik Banka üheks osanikuks Vene juurtega ärimees Juri Šapurovs, kes Winergy omanikfirma Wind One juhatuse esimehe Hendri Treude sõnul üritas oma mõjuvõimu ära kasutades ka Läti ametnikke ümber sõrme keerata, et tulutoov tuulepark enda kätte saada. „Šapurovs on väga mõjuvõimas inimene. Ta korraldas ettevõttele panga kaudu laenu ja hakkas seejärel sepitsema, kuidas ettevõtet enda kontrolli alla saada,“ ütles Treude eelmisel aastal. Tollal vastas Šapurovs, et sellised süüdistused on alusetud.

Praeguseks on Norvik Banka suurosanik venelane Grigori Guselnikov. Pank oli paar aastat tagasi veel rahalistes raskustes. 2012. aastal oli Norvik Banka juba pankrotistumise äärel, ent viimasel minutil asus panka päästma Ungari investor S?ndor Demj?n, kes on Granit Banki omanik. Eelmise aasta lõpetas Norvik Banka enam kui 43 miljoni euro suuruse kahjumiga. Lätis on kahtlustatud, et Guselnikov kandib Norvik Bankast raha välja.

Tüli võttis vahepeal lausa nii tugeva pöörde, et 2014. aasta lõpus otsustas Kuivallik astuda ekstreemse sammu ja kaebas Läti riigi kohtusse, nõudes vähemalt 51 miljonit eurot kompensatsiooni Winergyle tekitatud kahju eest. Nimelt kehtib Eesti ja Läti vahel juba pea 20 aastat investeeringute kaitse leping, mida Läti Kuivalliku sõnul ei täitnud. Veelgi enam – Winergy enamusosanikust ettevõtte Wind One juhatuse esimehe Henri Treude sõnul käitus Läti riik nendega lausa erandlikult, sest Vene oligarhide mõjuvõimu all olevad riigiametnikud olevat Winergyt koguni rünnanud.

Kuivallik oli leppe sõlmimisest 1996. aastal esimene ettevõtja, kes terve riigi investeeringute kaitse lepingu rikkumise eest kohtusse kaebas.

Aastaid kestnud tuline konflikt sai ootamatult lõpu 2015. aasta sügisel, kui keset pooleliolevaid kohtumenetlusi teatasid osapooled, et võtavad süüdistused tagasi. Osapooled leppisid kokku, et Kuivallik müüb vaidluse keskmes oleva ettevõtte Winergy enamusosaluse USA investorile Devon Archerile – investorile, kellest sai eelmisel aastal koos USA asepresidendi Joe Bideni pojaga Ukraina suurima erakapitalile kuuluva gaasikompanii Burisma nõukogu liige.

Pärast osaluse müüki otsustasid Winergy ja Norvik Banka kõik kriminaal- ja arbitraažikohtu vaidlused katkestada ja süüdistused tagasi võtta. Kuigi osapooled leppisid kokku, et täiendavaid kommentaare kolmandatele isikutele ei jagata, näib võidukarikas Norvik Banka kätte jäävat – vaid pisut üle kuu aja enne Kuivalliku osaluse müüki Archerile sai viimasest Norvik Banka väikeosanik.