Läti pistisepankuril on Eesti teenetemärk

Nimelt otsustas president Arnold Rüütel pärjata teda 2005. aasta detsembris Maarjamaa risti teise klassi teenetemärgiga, tunnustades tema tööd Läti Panga presidendina, selgub teenetemärkide andmekogust.

Rimšēvičs sai Läti keskpanga juhiks 2001. aastal ning on selles ametis püsinud praeguseni. Keskpangas töötab ta sisuliselt Läti iseseisvuse taastamisest saadik ehk 1990ndate algusest.

Presidendi kantselei ei vastanud sisuliselt küsimusele, kas president Kersti Kaljulaid plaanib Läti keskpankurilt teenetemärgi ära võtta või jätab selle alles. „President kaalub iga teenetemärkide andmise või äravõtmise otsust vastavalt teenetemärkide seaduses sätestatule,“ öeldi Kadrioru pressiteenistusest.

Seadus näeb ette, et teenetemärgi saab ära võtta kolmel juhul – esiteks, kui on jõustunud isiku kohta käiv süüdimõistev kohtuotsus tahtlikus kuriteos, teiseks, kui saavad teatavaks enne teenetemärgi andmist esinenud asjaolud, mille teadmise korral ei oleks isikule teenetemärki antud ning kolmandal juhul siis, kui isiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.

Kuna esialgu on Rimšēvičsile esitatud vaid kahtlustus ning isegi süüdistusest on asi veel kaugel – rääkimata kohtuotsusest –, saaks Kaljulaid soovi korral tugineda kolmandale võimalusele, kui leiab, et Läti keskpankur on käitunud väga vääritult.

Eelmise nädala lõpus lahvatas skandaal, kuna Rimšēvičsi töökoht ja kodu otsiti läbi, kuna teda kahtlustati enam kui 100 000 euro mahus altkäemaksu võtmises. Üle kahe päeva tuli tal ka kinnimajas istuda. Sealt pääses ta vaid tänu sellele, et anonüümseks jäänud „hea sõber“ tasus tema eest kautsjoni, mille suurus oli iroonilisel kombel just 100 000 eurot.

Läti Norvik Banka venelasest omanik Grigori Guselnikov väitis koguni, et Rimšēvičs küsis altkäemaksu 100 000 eurot kuus, pakkudes sisuliselt katust. Kui Guselnikov keeldus, hakkas keskpank panga vastu väga suurt huvi tundma. Peaminister ja kaitseministeerium reageerisid kiirelt ja ütlesid, et tegu võib olla inforünnakuga ning et Guselnikov pole ühtegi konkreetset tõendit enda väidete kinnituseks esitanud.