Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läti pistisepankuril on Eesti teenetemärk

    Ekspresident Arnold Rüütel.Foto: Andras Kralla

    Suures ulatuses altkäemaksu võtmises kahtlustatav Läti keskpanga president Ilmars Rimševics on saanud Eesti riigilt teenetemärgi.

    Nimelt otsustas president Arnold Rüütel pärjata teda 2005. aasta detsembris Maarjamaa risti teise klassi teenetemärgiga, tunnustades tema tööd Läti Panga presidendina, selgub teenetemärkide andmekogust.
    Rimševics sai Läti keskpanga juhiks 2001. aastal ning on selles ametis püsinud praeguseni. Keskpangas töötab ta sisuliselt Läti iseseisvuse taastamisest saadik ehk 1990ndate algusest.
    Presidendi kantselei ei vastanud sisuliselt küsimusele, kas president Kersti Kaljulaid plaanib Läti keskpankurilt teenetemärgi ära võtta või jätab selle alles. „President kaalub iga teenetemärkide andmise või äravõtmise otsust vastavalt teenetemärkide seaduses sätestatule,“ öeldi Kadrioru pressiteenistusest.
    Seadus näeb ette, et teenetemärgi saab ära võtta kolmel juhul – esiteks, kui on jõustunud isiku kohta käiv süüdimõistev kohtuotsus tahtlikus kuriteos, teiseks, kui saavad teatavaks enne teenetemärgi andmist esinenud asjaolud, mille teadmise korral ei oleks isikule teenetemärki antud ning kolmandal juhul siis, kui isiku hilisem käitumine on olnud niivõrd vääritu, et see välistaks talle teenetemärgi andmise.
    Kuna esialgu on Rimševicsile esitatud vaid kahtlustus ning isegi süüdistusest on asi veel kaugel – rääkimata kohtuotsusest –, saaks Kaljulaid soovi korral tugineda kolmandale võimalusele, kui leiab, et Läti keskpankur on käitunud väga vääritult.
    Eelmise nädala lõpus lahvatas skandaal, kuna Rimševicsi töökoht ja kodu otsiti läbi, kuna teda kahtlustati enam kui 100 000 euro mahus altkäemaksu võtmises. Üle kahe päeva tuli tal ka kinnimajas istuda. Sealt pääses ta vaid tänu sellele, et anonüümseks jäänud „hea sõber“ tasus tema eest kautsjoni, mille suurus oli iroonilisel kombel just 100 000 eurot.
    Läti Norvik Banka venelasest omanik Grigori Guselnikov väitis koguni, et Rimševics küsis altkäemaksu 100 000 eurot kuus, pakkudes sisuliselt katust. Kui Guselnikov keeldus, hakkas keskpank panga vastu väga suurt huvi tundma. Peaminister ja kaitseministeerium reageerisid kiirelt ja ütlesid, et tegu võib olla inforünnakuga ning et Guselnikov pole ühtegi konkreetset tõendit enda väidete kinnituseks esitanud.
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Karl Märka: piirame põhiseadusega riigikapitalismi „Kuidas mitte investeerida: 1001 näidet avalikust sektorist“
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame põhiseadusega ära, kui suure osa SKTst võib avalik sektor moodustada, kirjutab Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Ülevõtupakkumine pani suure tankerifirma aktsia taanduma
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Ühe maailma suurima tankerifirma Euronavi aktsia kukkus Brüsseli börsil pärast suuromaniku ülevõtupakkumise lõppu 9,1%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Kogemuslugu: kui minu ettevõtte väärtused enam minuga ei ühti
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Kuidas edasi, kui ettevõtjana avastad, et õhinaga loodud firma sinuga enam samu tõekspidamisi ei jaga?
Sõudmise kaheksapaat kui meeskonnatöö musternäide
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Sõudmise kaheksapaadilt on meeskonnatöö kohta nii mõndagi õppida. Kuidas spordimehe sihikindlus ettevõtlusesse edukalt üle viia?
Uutele sõidukitele hakatakse väljastama keskkonnapasse
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Sel kolmapäeval kiitis Euroopa parlament heaks uued ELi eeskirjad, mille eesmärk on vähendada sõiduautode, kaubikute, busside, veoautode ja haagiste heitkoguseid. Ühe uue meetmena nähakse ette uutele sõidukitele keskkonnapasside väljastamist, kirjutavad Logistikauudised.
Hullumeelne seiklus: autoga läbi Euroopa ja Aafrika
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Ühel päeval tekkis sõpradel hullumeelne idee osaleda rallil, mis viib nad läbi Euroopa ja Aafrika, kirjutavad Lääne-Virumaa Uudised.
Järgmine Soome ehitusfirma andis pankrotiavalduse sisse
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Soome ehitusfirma Puukoti viis reedel kohtusse pankrotiavalduse, ettevõtte käive ulatus alles hiljuti 45 miljoni euroni, kirjutas Kauppalehti.
Üha enam inimesi käib tööl autoga, ühistransport ja jalutamine jäävad kaugele maha
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.
Viimase kahekümne aastaga on jalgsi tööl käijate osatähtsus langenud ligi poole võrra, ühistransporti kasutatakse vähem ja autoga sõidetakse rohkem. Statistikaameti analüütik Tea Vassiljeva vaatas andmetele otsa ja uuris, kuidas on eestlaste töölkäimise harjumused viimastel kümnenditel muutunud.