ABLV panga likvideerimisega kaob 2280 töökohta

28. veebruar 2018, 13:34
ABLV panga likvideerimine võib Läti riigile maksma minna 0,8% SKPst.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180228/NEWS/180229622/AR/0/AR-180229622.jpg

ABLV panga likvideerimine võib Läti riigile maksma minna 0,8% SKPst, vahendas agentuur LETA endise majandusministri, uurimiskeskuse Certus juhi Vjačeslavs Dombrovskise sõnu.

Sellisele järeldusele jõudis Dombrovskis, kui analüüsis Läti Panga 2016. aastal Eurostatile esitatud finantssektori andmeid ning audiitorfirma Deloitte eelmise aasta aruannet, milles hinnatakse rahvusvaheliste klientide panust hõivatusse ja SKPsse.

Suur finantsteenuste eksportija

Sellest, kas mõni teine Läti pank võiks asuda ABLVst tühjaks jäänud kohale, arvas endine majandusminister: "Pigem on vastus sellele küsimusele ei, kuna ABLV on oma mudelilt finantsteenuste eksportija. Arvestades maailma trende ja Läti rahandussektori mainele osaks saanud hoopi, võib arvata, et vaevalt tahaksid meie teised pangad üle võtta ABLV rahvusvahelisi kliente."

Ta märkis, et vastavalt Läti Panga 2016. aasta andmtele oli riigi finantsteenuste eksport kokku 446 miljonit eurot. Seda, kui suurt osa sellest summast hoidis ABLV, pole täpselt teada, kuid on loogiline oletada, et finantsteenuste eksport on proportsioonis mitteresidentide panusega: umbes kolmandik (33,7%) kõigi mitteresidentide deposiitidest olid hoiul ABLVs. Järelikult võis 2016. aastal selle panga finantsteenuste eksport olla umbes 150 miljonit eurot, arvas Dombrovskis.

Deloitte aga arvestas, et 2016. aastal moodustas finantsteenuste ekspordis rahvusvaheliste klientide mõju SKP-le 1,01%. Eksminister rõhutas, et sellele numbrile tuleks lisada ka nn mitmekordistusefekt, mida arvesse võttes sai Eurostat selleks osaks 2,37% SKPst ehk 592,4 miljonit eurot.

"Oletades, et ABLV käes on umbes kolmandik finantsteenuste ekspordist, võib teha järelduse, et panga likvideerimine läheb riigile maksma 0,8% SKPst," teatas Dombrovskis.

Hoop ka tööturule

Hinnates panga likvideerimise mõju tööturule, ütles Läti eksmajandusminister, et vastavalt panga esitatud infole töötas seal 970 inimest. Jällegi, kui kasutada Eurostati mitmekordistusefekti finantssektori puhul, võib oletada, et ABLV likvideerimine toob kaasa 2280 töökoha kaotamise, nentis ta.

ABLV aktsionärid otsustasid selle nädala algul panga likvideerimise kasuks - otsus võeti vastu klientide ja kreeditoride huvide maksimaalse kaitse eesmärgil. Panga juhtkond selgitas, et nii saab parimal viisil kaitsta oma kontosid ning lõpparveldada kõigi klientidega.

ABLV kriis puhkes 13. veebruaril, kui USA rahandusministeeriumi finantskuritegudega tegelev üksus FinCEN teatas, et kahtlustab panka rahapesus ning Põhja-Korea sanktsioonide rikkumises.

USA ametkond lisas selgituseks, et 2014. aastal liikus ukraina ärimehe Sergei Kurtšenko ABLV kontodel miljardeid dollareid. FinCEN märgib, et ABLV võimaldas Põhja-Koreaga seotud ülekandeid pärast seda, kui 2017. aasta suvel hakkas kehtima nulltolerants selle riigi suhtes. Lisaks märgitakse, et 90% selle panga klientidest on kõrge riskiga ning huvitatud anonüümsusest. Pank lõkkas süüdistused tagasi.

Teatele järgnenud pangajooksu käigus võeti pangast välja üle 600 miljoni euro ning pank palus Läti keskpangalt likviidsuslaenu. Keskpanga palvel pani Läti raha- ja kapitaliturgude komisjon 19. veebruaril panga väljamaksetele moratooriumi.

Läti rikkurite Olegs Filsi, Ernests Bernise ja Nika Berne suurosalusega Läti suuruselt kolmandal pangal oli veel kolmanda kvartali lõpus hoiuseid 2,7 miljardi euro eest ning vara 3,6 miljardi euro eest.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
28. February 2018, 13:37

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing