Äripäeva ajakirjanikud võitsid kõrged preemiad

Elutöö preemia nominendid on Kalle Muuli, Rein Raudvere ja Väinu Rozental. Preemiat rahastavad ajakirjandustaustaga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov, Toomas Leito, Jüri Ehasalu ja  Margus Mets. 

Bonnieri preemia võitsid Postimehe ja Äripäeva ajakirjanikud. Äripäevas olid lugude autorid Piret Reiljan ja Marge Väikenurm ning Postimehes Joosep Värk ja Risto Berendson.

Bonnieri preemia nomindentideks olid Kristjan Pihl Eesti Televisiooni saates „Pealtnägija“ ja ERRi portaalis 15. märtsil ilmunud looga „Meditsiinitarvikute firma esitas Haigekassale süsteemselt valearveid“, 22. märtsil ilmunud looga „Haigekassale võltsarvete esitamine oli arvatust mastaapsem“ ja 17. mail ilmunud looga „Niine nahakliinik küsis tasuliste visiitide eest raha ka Haigekassalt“; Mikk Salu Eesti Ekspressis 15. märtsil ilmunud looga „Arvo Sarapuu on variisikute kaudu sisenenud Tallinna prügiärisse“, 16. märtsil ilmunud looga „Uued detailid: veel seoseid Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuu ja prügifirma BWM vahel“,  22. märtsil ilmunud looga „Arvo Sarapuu suurmeisterlikud kombinatsioonid“ ja 25. mail ilmunud looga „Artikkel, mis paljastas Arvo Sarapuu seosed prügiäriga: Tallinna abilinnapea on variisikute kaudu sisenenud linna prügiärisse“; Postimehes ja Äripäevas ilmunud rahapesuskandaali kajastavad lood.

Postimehest nomineeriti ajakirjanikud Joosep Värk ja Risto Berendson ning nende lood on 20. märtsil ilmunud „Eesti pankade kaudu pesti hiiglaslik kogus raha“, 21. märtsil ilmunud „See kõlab väga ebaloogiliselt“, 22. märtsil ilmunud „Moldova raha haihtus Põhja-Tallinna sadamas“ ja 23. märtsil ilmunud „Rahapesu võttis ameti ka Rasmannilt“. Äripäevast said nominatsiooni ajakirjanikud Piret Reiljan ja Marge Väikenurm ning nende artiklid olid 4. septembril ilmunud „Aserite pesumasin: 2,5 miljardit huugas läbi Eesti“, 6. septembril ilmunud „Rehe juhitud Danske oli offshorkade paradiis“ ja 20. novembril ilmunud „Danske siseelu: ähvardustest paanika ja teeskluseni“. Bonnieri preemiat rahastavad Rootsi meediakontsern Bonnier ja ajaleht Äripäev.

Parima portreefoto eest tunnustati Äripäeva fotograafi Andras Krallat, parima olemusfoto tegi Rauno Volmar ning parima uudisfoto ja aasta pressifoto Postimehe fotograaf Liis Treimann.

Eesti Ajalehtede Liidu peapreemia „Aasta ajakirjanik 2017“ nominendid olid Madis Jürgen Eesti Ekspressist, Tiina Kaukvere Postimehest ja Ester Vaitmaa Delfi ja Eesti Päevalehe ühendtoimetusest.

Noore ajakirjaniku preemia nominendid olid Postimehe ajakirjanik Tiina Kaukvere, Eesti Rahvusringhäälingu ETV+ ajakirjanik Dmitri Pastuhhov, Mihkel Tamm Eesti Päevalehest ja Joosep Värk Postimehest. Preemiat rahastavad ajakirjandustaustaga eraisikud Hans H. Luik, Igor Rõtov, Toomas Leito, Jüri Ehasalu ja  Margus Mets. 

Parima venekeelse arvamuse kirjutas aga Olesja Lagašina.

Arvamuse nominendid olid Villu Päärt Postimehes 22. detsembril ilmunud arvamusega „Mu viiemiljoniline ema“, Alo Raun LP-s 11. märstil ilmunud arvamusega „Pätsi kõva käe võimu võib kaudselt võrrelda nüüdisaja Singapuriga“ ning Mikk Salu Eesti Ekspressis 18. jaanuaril 2017 ilmunud arvamusega „Eesti märk on sõda“. 

Uudise kategooria nominendid olid Kärt Anvelt Eesti Päevalehes 20. juunil ilmunud looga „RKAS-i juht Urmas Somelar nimetas Mailis Repsi peast rasedaks ja kantslerit kurjaks tädiks“; Laura Mallene Eesti Päevalehes 9. oktoobril ilmunud looga „Tuntud psühhiaater ahistas patsienti“ ja 18. oktoobril ilmunud looga „Psühhiaater Mehilase ahistamisohver: ta ei lasknud mind lahti, ta ei lasknud mind lahti!“; Nils Niitra Postimehes 25. jaanuaril ilmunud looga „Täitus haiglajuhtide unistus elektrilisest kärukonksust“, 31. jaanuaril ilmunud looga „Haiglajuhi skeemid matsid pensionäride kirsturaha“ ja 6. veebruaril ilmunud looga „Vargus mätsiti kinni ja haigla töötajad kaevadasidbitcoine´e“ ning Sulev Vedler Eesti Ekspressis 6. septembril ilmunud looga „Vale patsient, vale veri. Meditsiiniõde tegi surmava vea“, 11. oktoobril ilmunud looga „PERH löögi all. Surmava vereülekande teinud haiglaõe lugu paisub“ ja 22. novembril ilmunud looga „Kui palju maksab Eestis inimelu? Null eurot või mitu miljonit?“. 

Olemusloo nominendid olid Madis Jürgen Eesti Ekspressis 2. mail ilmunud looga „Ebatavaline vang“ ja 20. detsembril ilmunud looga „Endise politseijuhi viimane suvi“; Laura Mallene Eesti Päevalahes 29. augustil ilmunud looga „Kolm aastakümmet voodi ja pange vahet. Kalle lugu“ ja 1. septembril ilmunud looga „Kalle loo jätk. Vägivaldne koolipõli ja keelatud koduõpe“ ning Kristjan Pihl Eesti Televisiooni saates „Pealtnägija“ 4. oktoobril ilmunud looga laste hädaabikõnedest. 

Maakonnalehtede uudise kategooria nominendid on Erik Gamzejev Põhjarannikus 16. septembril ilmunud looga „Näitemäng „Kuidas Kohtla-Järve Solovjovilt raha tagasi küsib“; Katariina Krjutškova Sakalas 16. novembril ilmunud lugudega „Endine Võhma pearaamatupidaja maksis linna rahaga oma arveid“ ja „Raamatupidaja lubab raha võimalust mööda tagasi maksta“, 22. novembril ilmunud looga „Võhma linnapea: endine pearaamatupidaja maksis linna rahaga kosmeetikafoirma arve“ ning 2. detsembril ilmunud looga „Koristage ära see kaamera siit!“ ning Urmas Lauri Lääne Elus 24. mail 2017 ilmunud looga „Minister Korb rakendati Haapsalus valimisvankri ette“. 

Maakonnalehtede arvamuse nominendid on Erik Gamzejev Põhjarannikus 4. oktoobril ilmunud looga „Teadliku valega võimule“, Margus Haav Sakalas 28. detsembril ilmunud looga „reaalsusekontroll ehk Mis on ühist biitlite trummaril ja  Viljandi vallavanemal“, Birgit Itse Järva Teatajas 1. augustil ilmunud looga „Kas oma lapse alastust peab kõigile näitama?“ ja Aime Jõgi Tartu Postimehes 19. detsembril ilmunud looga „Heategev kuulutus veereb mööda maad otsekui lumepall“.

Maakonnalehtede olemusloo nominendid on Aime Jõgi Tartu Postimehes 2. novembril ilmunud looga „Lõuna-Korea professor maalib Tartust mõtlemapaneva pildi“; Katariina Krjutškova Sakalas 9. novembril ilmunud looga „Eesti rekordkurjategija: ma ei oska varastada“ ja 23. novembril ilmunud looga „Eesti rekordkurjategija: kas süsteemi ohver või osav manipulaator“; Anu Viita-Neuhaus Virumaa Teatajas 11. märtsil ilmunud looga „Sinuga on nüüd p…, EIT!“ ning Anne Põder Järva Teatajas 23. detsembril ilmunud looga „Lapsed mahuvad vanemate kingadesse, kuid ei taha käia nende jälgedes“. 

Kohalikele väljaanne (maakonna- ja linnalehed ning väiksemad nišiväljaanded) kogu kujunduse kategoorias anti välja ainult pronksauhinnad ja need said Saarte Hääl (5. mai ja 30. detsembri ajalehed), Tartu Postimees (6. septembri ja 29. detsembri ajalehed) ja Pärnu Postimees (17. oktoobri ja 4. novembri ajalehed).  Üle-Eestilise levikuga väljaannete kogu kujunduse kategoorias said hõbeauhinnad Äripäev (22. veebruari ja 8. juuni lehed) ja Eesti Ekspress (3. mai ja 8. novembri lehed). Pronksauhinna sai Õhtuleht (23. ja 28. detsembri lehed).

Kohalike väljaannete olemuse kategoorias sai hõbeauhinna Tartu Postimehes 12. oktoobril ilmunud lugu „Turg sai viimase lihvi kaheteistkümnendal tunnil“ (lk 6 ja7). Pronksauhinnad said Virumaa Teatajas 11. märtsil ilmunud lugu „Sinuga on nüüd p…, EIT!“ (lk 8 ja 9), Pärnu Postimehes 18. märtsil ilmunud lugu “Patsid pähe tsiklimehelegi“ (lk 12 ja 13) ja Tartu Postimehes 4. oktoobril ilmunud lugu „Uuenenud kaarsild kiirgab ja heliseb“ (lk 6 ja 7).  Üleriigiliste lehtede olemuse kategoorias sai kuldauhinna Eesti Ekspressi Areenis 25. jaanuaril ilmunud kaanelugu „“Naine „Novembri“ taga“ (lk 39-42). Hõbeauhinna sai Õhtulehes 2. septembril ilmunud loo „Friikartul: tänavatoit või restoraniroog?“ (lk 28 ja 29).

Pronksauhinnad said Õhtulehes 14. novembril ilmunud „Vanemad ütlevad, et klounid on jubedad. Ja lapsed jäävadki uskuma!“ (lk 10 ja 11) ja Eesti Ekspressis 12. aprillil ilmunud  „Ema! Kõik pole veel sugugi kadunud!“ (lk 34-37).Avatud rühma hõbeauhinnad on Pärnu Postimehe 3. juuni esikülg, Äripäevas 22. detsembril ilmunud lugu „Välisspetsialisti teekond“, Postimehe AK esikaane kujundus 22. aprillil „Karuteene Tallinnale“ ja Eesti Päevalehes ilmunud „Eesti mõjukad 2017“ sari (ilmus 20. – 24. novembril ilmunud lood). 

Avatud rühma pronksauhinnad on LP-s 2. detsembril ilmunud lugu Ott Kiivika totaalne muutumine „Kõhnast kossupoisist Mr Olympiaks“, Eesti Päevalehe kaaned 3. juulil „Mina jään“, Pärnu Postimehes ilmunud lood „Tehtut tagasi võtta ei õnnestu“ (4. november), „Kohvikann oli peremehe allakäigu tunnistaja“ (18. november) ja „Mitmendat põlve vallavanem“ (2. detsember) ning Õhtulehe 30. detsembri leht „Viinaralli aasta 2017“.

Veebikülgede kategoorias anti välja kaks hõbeauhinda: Postimehe mobiilne veebikülg ja Õhtulehe veebikülg. Digitaalsete üksikprojektide kategoorias sai kuldauhinna Delfi „Me armastame mandariine“, hõbeauhinna Postimehe „„Postimees 160“ veebiraamat“ (aprill 2017) ja pronksauhinna Äripäeva „Uue aja kangelased Eesti kroonil“ (30. juuni 2017).

Aasta pressivideo võtja on DELFI TV eksperiment: “Algaja “kuldne kuju” sukeldub tänavaesinejate maailma”, mille autorid on Sigrid Salutee, Mark Šandali ja Kadri Nikopensius