Äripäevale on öeldud, et kogu nõukogu pole Laidveega rahul. Samas on tal nõukogu juhi Priit Rohumaa toetus. „Oli väga hea kõik alates välissuhetest värske pilguga üle vaadata,“ lausus Rohumaa.
Mustonen juhtis kümme aastat Eesti Raudtee välissuhete osakonda. “Ma ei ole kibestunud. Pean lugu oma erialast, pühendasin sellele terve elu,” sõnas Mustonen, kes on firmas töötanud kokku pea 50 aastat.
Ta leppis enda sõnul Laidveega kokku, et lahkub sel aastal, kuid enne seda otsib endale järeltulija. Järsku tabas Mustoneni koondamine. “Protestisin uue struktuuri vastu. Palusin, et juhatus kuulaks mind, miks ei tohi välissuhtlust lõhkuda. Kuulati viisakusest,” meenutas Mustonen.
Välissuhete osakonnast sunniti lahkuma kokku kuus inimest, igaüks sai kuue kuu hüvitise, ütles Mustonen. Ühe koondatutest pidi Eesti Raudtee hiljem tähtajalise lepinguga tagasi kutsuma.
Mustonen rääkis, et kuna osakond lammutati üleöö, siis jäi osa tööst teiste osakondade vahel jagamata, mis praegu välissuhtluses arusaamatusi tekitab. Olukorda on Mustoneni teada Eesti Raudtee juhatus ka koosolekul arutanud. “Töö jätkajaid ei olnud ette valmistatud,” lisas ta.
“Kui Erik Laidvee selgitab koondamist raha kokkuhoiu vajadusega, siis ta pehmelt öeldes ei räägi õigust. Enne muudatuste tegemist tuleks mõelda, ega see olukorda halvemaks tee. Selline juhtimine näitab Laidvee ebakompetentsust ja vastutuse puudumist,” põrutas Mustonen.
Eesti Raudtee võttis struktuurimuudatuste tegemiseks appi Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmiskorralduse õppekava juhi Ingrid Joosti. Praeguseks on Joost töö lõpetanud. Kui pikalt ta palgal oli, Laidvee ei avalda. Joostiga vesteldes tuli Mustoneni sõnul välja, et kuigi majandusministeerium on selle paika pannud, ei peaks välissuhete osakond administratiivse osaga tegelema. Mustoneni hinnangul on välissuhete osakonna likvideerimine Eesti Raudtee suhtes vaenulik.
Muudatused riigifirmas