„Suhtlen endiselt kolleegidega Venemaalt ja olen veendunud, et mida pikemaks ajaks Laidvee jääb, seda pöördumatult ta firma lõhub ehk siis hävitab piiri taga aastakümnetega loodud Eesti Raudtee maine,“ ütles kümme aastat Eesti Raudtee välissuhete osakonda juhtinud Mustonen.

Äripäev kirjutas läinud neljapäeval, et Eesti Raudtee uus juht Erik Laidvee harvendas töötajate ridu nii palju, et tema jõuline käekiri tekitab teravat kriitikat. Riigifirma nõukogu juht Priit Rohumaa nentis artiklis, et kommunikatsiooniga pidanuks rohkem tööd tegema. “Kui hakata tegema väga suuri organisatsioonimuudatusi, siis oleks pidanud kriisi kõigepealt inimesteni viima.“

Järsk otsus

Äripäevale on öeldud, et kogu nõukogu pole Laidveega rahul. Samas on tal nõukogu juhi Priit Rohumaa toetus. „Oli väga hea kõik alates välissuhetest värske pilguga üle vaadata,“ lausus Rohumaa.

Mustonen juhtis kümme aastat Eesti Raudtee välissuhete osakonda. “Ma ei ole kibestunud. Pean lugu oma erialast, pühendasin sellele terve elu,” sõnas Mustonen, kes on firmas töötanud kokku pea 50 aastat.

Ta leppis enda sõnul Laidveega kokku, et lahkub sel aastal, kuid enne seda otsib endale järeltulija. Järsku tabas Mustoneni koondamine. “Protestisin uue struktuuri vastu. Palusin, et juhatus kuulaks mind, miks ei tohi välissuhtlust lõhkuda. Kuulati viisakusest,” meenutas Mustonen.

Välissuhete osakonnast sunniti lahkuma kokku kuus inimest, igaüks sai kuue kuu hüvitise, ütles Mustonen. Ühe koondatutest pidi Eesti Raudtee hiljem tähtajalise lepinguga tagasi kutsuma.

Mustonen rääkis, et kuna osakond lammutati üleöö, siis jäi osa tööst teiste osakondade vahel jagamata, mis praegu välissuhtluses arusaamatusi tekitab. Olukorda on Mustoneni teada Eesti Raudtee juhatus ka koosolekul arutanud. “Töö jätkajaid ei olnud ette valmistatud,” lisas ta.

“Kui Erik Laidvee selgitab koondamist raha kokkuhoiu vajadusega, siis ta pehmelt öeldes ei räägi õigust. Enne muudatuste tegemist tuleks mõelda, ega see olukorda halvemaks tee. Selline juhtimine näitab Laidvee ebakompetentsust ja vastutuse puudumist,” põrutas Mustonen.

Eesti Raudtee võttis struktuurimuudatuste tegemiseks appi Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmiskorralduse õppekava juhi Ingrid Joosti. Praeguseks on Joost töö lõpetanud. Kui pikalt ta palgal oli, Laidvee ei avalda. Joostiga vesteldes tuli Mustoneni sõnul välja, et kuigi majandusministeerium on selle paika pannud, ei peaks välissuhete osakond administratiivse osaga tegelema. Mustoneni hinnangul on välissuhete osakonna likvideerimine Eesti Raudtee suhtes vaenulik.

Muudatused riigifirmas

Eesti Raudtee kommunikatsioonijuht Monika Kaljusaare sõnul hindavad nad Mustoneni panust ettevõttesse, kuid välissuhete osakond ei kadunud, vaid reorganiseeriti uutel alustel ning kannab nimetust "rahvusvahelised suhted".

„Pole mõistlik rääkida ainult Ida-suhetest, meie jaoks omavad sama suurt kaalu ka Lääne-Euroopa suhted. Eesti Raudtee täidab muu hulgas raudteeadministratsiooni ülesandeid ja meie suhtlus ei piirdu ainult ühe riigiga. Just seetõttu on meil ametis nii Lääne-suhete, Ida-suhete kui ka peatselt ametisse asuv uus Moskva esinduse juht,“ kommenteeris Kaljusaar, viidates venelaste firma InterRail Service LLC töötaja Fjodor Andrejevile, keda Laidvee Oleg Mošenko asemele pakkus.

Nõukogu liige Enn Veskimägi ütles vastupidiselt Laidveele, et Andrejevi palkamine ei ole kindel. Veskimägi tegi ettepaneku uus võimalik juht esmalt siia kutsuda.

Eesti Raudtee jaotas tööülesanded ja tegi veel muudatusi. Tänu nendele on Kaljusaare sõnul ettevõtte rahvusvahelised suhted nüüd palju paremini koordineeritud. Kaljusaar lisas, et riigifirma tahab keskenduda suhete arendamisele mõlemas suunas ja uus meeskond suudab seda paremini kui endine struktuur oma mentaliteediga.