Uus luud pühib hästi: puhastus Eesti Raudtees

Eesti Raudtee juht Erik Laidvee proovib probleeme lahendada viisil, mis on paljud vihale ajanud.  Foto: Andras Kralla
Jaga lugu:

Viimaste kuude jooksul on Eesti Raudtee uus juht Erik Laidvee töötajate ridu nii palju harvendanud, et tema jõuline käekiri on tekitanud teravat kriitikat.

Äripäeva andmetel on Eesti Raudtees alates Laidvee tulekust tööta jäänud vähemalt 25 inimest. Eesti Raudtee eksjuht Sulev Loo teab Laidvee käikudest. „Kaadrimuudatusi on nad kõvasti teinud. Eks ikka kuulen, inimesed helistavad. Uus juht, uued suunad.“

Nagu teistele Äripäevaga suhelnutele, on ka Loo kõrvu ulatunud, et osa nõukogust ei ole Laidveega rahul. „Loomulikult, kui inimesi lahti lastakse, tekitab see palju paksu verd,“ ütleb Loo.

Finantsjuht kaotas

Eelmisel aastal kandideerisid raudteefirma juhiks toonane finantsdirektor Toomas Virro ja Transiidikeskuse juht Erik Laidvee. Virro kaotas ja liikus mõni kuu hiljem Eestis Raudteest Heiti Häälele kuuluvasse Alexelasse.

Mais alustas Erik Laidvee tööd. Uue juhiga tuleb tavaliselt ka uus lähenemine. Nii ka seekord. Sügisel ja talvel lammutas Eesti Raudtee juhtkond vana ja ehitas uut struktuuri, võttes appi Tallinna Tehnikakõrgkooli tootmiskorralduse õppekava juhi Ingrid Joosti. Praeguseks on Joost töö lõpetanud. Kui pikalt ta palgal oli, Laidvee ei avalda.

Laidvee vastustest õnnestub kokku lugeda 22 lahkunud töötajat, enamikule pakuti ka muid ameteid. Laidvee ise seob struktuuri kokkutõmbamisega ainult detsembris ja sel aastal koondatud 14 inimest. Nendest viis olid juhid, kelle hulgas on Sulev Loo majja toodud Erki Kimber ja Anvar Salomets. Kaheksa inimest sulges Eesti Raudtee ukse enda järel kas kokkuleppel või oma soovil.

„Teda ei saa lollitada“

Eesti Raudteed tabab 2017. aasta lõpus altkäemaksuskandaal, mille põhiroll on liiklusdirektoril ja juhatuse liikmel Sergei Fedorenkol. Eesti Raudtee peab tema asemele uue inimese leidma. Töö saab 33 aastat tagasi Eesti Raudtees postikorraldajana alustanud Tatjana Mõzina-Sorokina. Eesti Raudtee endine juht Kaido Zimmermann kiidab valikut. “Inimene, kes õnneks midagi raudteest teab. Teda ei saa lollitada.“

Ometi ei ole pilt inimestest raudteefirma juhtivatel kohtadel ideaalne, leiavad Äripäevaga suhelnud inimesed. Rail Balticu rajamisega tegelev Zimmermann lahkus Eesti Raudteest kuus aastat tagasi, kui EVR Cargo ja Eesti Raudtee lahku löödi. Seejärel hakkas Eesti Raudtee valima inimesi, kes raudteevaldkonnast vähe teavad. „Juurde tuli väga palju ebakompetentsust,“ hindab Zimmermann.

Vana minema, uus asemele

Zimmermann langetas juhina enda sõnul samuti raskeid otsuseid, kui pärast pronksiööd lasi paari kuuga lahti 25% töötajatest, sest Venemaa ja Eesti suhete kriis tegi oma töö. Praegu on Zimmermanni hinnangul küsimus muus. „Imelik, et osa inimesi lasti lahti, kuid samadele ametikohtadele võeti uued. Näiteks oli tööl infrastruktuuridirektor, nüüd otsiti taristudirektorit, mis on ju täpselt sama. Miks inimene sinna ei sobinud?“ imestab ta.

Jutt käib Toomas Allest, kelle asemel täidab detsembrist kohustusi Ivo Laht. „Miks nii on, otsustasid teised mehed,“ sõnab Alle napilt. „Osa inimesi sobib paremini kokku, osa võib-olla mitte.“ Ta jätkab haldusjuhina, kuni üks projekt punkti saab, pikemalt Alle ei kommenteeri. „Üks töö vajab lõpetamist, olin nõus seda tegema.“

Eesti Raudtee nõukogu varasem liige kritiseerib armutult uue juhi Erik Laidvee samme. "Kui natuke rumalamate inimestega on mugavam ja kulude kokkuhoiu nime all aetakse minema kogemustega töötajad, päädib see rämedate juhtimisvigadega.“
Eesti Raudtee nõukogu varasem liige kritiseerib armutult uue juhi Erik Laidvee samme. "Kui natuke rumalamate inimestega on mugavam ja kulude kokkuhoiu nime all aetakse minema kogemustega töötajad, päädib see rämedate juhtimisvigadega.“  Foto: Veiko Tõkman

Zimmermann kommenteerib, et haldusalale õnnestub alati kedagi palgata, aga raudtee liiklusjuhtimist, signalisatsiooni, ehitust ja hooldust tundvaid inimesi linna pealt ei leia.

Peale tema väidavad ka teised Äripäevaga suhelnud, et uued tulijad on vähem kompetentsed. Eesti Raudtee nõukogu endine liige, Oleg Ossinovskiga seostatud Indrek Paal viskab õhku ka hoiatuse. „Kui natuke rumalamate inimestega on mugavam ja kulude kokkuhoiu nime all aetakse minema kogemustega töötajad, kes on tõusnud nullist teatud tasemele, ning võetakse asemele inimesi tänavalt, päädib see rämedate juhtimisvigadega.“

Ajalooliselt tõustakse raudtee karjääriredelil järk-järgult, nüüd on see muutumas. Eesti Raudtee endine nõukogu juht Raivo Vare teab, et töötajate väidetavat küündimatust on varemgi ette heidetud. „Raudteeäri on pika vinnaga, erinedes äridest, kus inimesed nelja-viie aasta järel ametikohti vahetavad,“ sõnab Vare. Raudteeharidust saab Eestis minimaalselt ning töötajate sisseostmine välismaalt on keeruline. „Loomulikult hakkavad tulema inimesed, kes on kaugemal sellest vallast.“

Eesti Raudtee endine juht ja infrastruktuuridirektor Parbo Juchnewitsch nõustub. „Eesti Raudtee häda on, et asendavat kaadrit peale ei kasvatata. Kompetents väheneb.“

„Pani paberi ette“

Koondatud ekstöötaja

Struktuur muutus pea igal nädalal, ma ei liialda. Maja kihises, keegi ei teadnud, kas ja kus jätkab. 

Ühe koondatud, kuid anonüümseks jääda soovinud töötaja sõnul nimetas Laidvee põhjuseks kulude kokkuhoidu. „Pani paberi ette. Minu teeneid ei olnud enam vaja. Nõukogu liikmetele, kui neile mainisin, tuli see üllatusena,“ lausub ta. Mõne aja pärast nägi ta töökuulutust, kus Eesti Raudtee otsis uut inimest samale kohale. Jutt kuludest ei kõlanud enam usutava, vaid isiklikuna. „Teadsin Laidveed teistsuguse inimesena,“ ütleb endine töötaja pettunult.

Julgemad ütlesid Laidveele otse, et uus struktuur ei kõlba. „Struktuur muutus pea igal nädalal, ma ei liialda. Maja kihises, keegi ei teadnud, kas ja kus jätkab. Kuna avalikku arutelu ei peetud, jäi see kohvinurka. Inimesi liigutati ühest teenistusest teise või likvideeriti osa,“ kirjeldab ekstöötaja.

Küsimusele, kas nõukogu on arutanud, millised inimesed ja kuidas vahetusid, vastab nõukogu esimees Priit Rohumaa, et „on persoone, kelle puhul on küsitud.“ Iga uus juht sobib aga ühega rohkem kui teisega, märgib Rohumaa.

Laidvee vastab kriitikutele, et iga juht valib oma meeskonna, Eesti Raudtees töötavad professionaalid ja mitmed uued juhid tulid majast. Inimesi samadele kohtadele ei otsitud, vaid muutus kohtade profiil. Laidvee ütleb, et kommunikatsioonil on oluline roll, kuigi sellised muudatused ongi keerulised ega tekita lahkujates rõõmu.

„On põhjused, miks mingeid valikuid tehti, kuid kindlasti lähtume ainult ettevõtte pikast perspektiivist ja vajadusest,“ sõnab Laidvee ja lisab, et efektiivsemaks läks osakondade töö, korrastusid juhtimistasandid, vähenesid kulud ja protsessid muutusid tõhusamaks. Tänu muudatustele suutis firma Laidvee sõnul eelarvelist kahjumit vähendada rohkem kui 60%.

„Eesti Raudteest ei aeta inimesi ainult minema, neid võetakse ka asemele. Palgafond ei kahane,” arvab Paal.

Segadus majas

Priit Rohumaa, nõukogu juht

Oli väga hea kõik alates välissuhetest värske pilguga üle vaadata.

Rohumaa nõustub, et struktuurimuudatuste ajal valitses majas segadus. „Kindlasti on ka nõukogu öelnud, et kommunikatsioon võinuks veel parem olla,“ lausub ta. „Kui hakata tegema väga suuri organisatsioonimuudatusi, siis oleks pidanud kriisi kõigepealt inimesteni viima. Rääkima, miks peame tegevuse üle vaatama,“ mõtleb Rohumaa juhtkonnast allapoole jääjaid.

Laidveel oli siiski tugev seljatagune, kui tegutses jõuliselt, nagu Rohumaa iseloomustab. Kas peamiselt toetab Rohumaa Laidveed? „Ütleks, et kogu nõukogu,“ kostab Rohumaa. „Oli väga hea kõik alates välissuhetest värske pilguga üle vaadata.“

Uus juhatus pidi otsustama, kas neli korda langenud käibega on struktuur ja inimeste arv õige. „Et äkki see on natuke suur. Andsime vabad käed restruktureerida,“ ütleb Rohumaa.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt