• Jaga lugu:

    Digitaalne lonkamine seab ohtu kogu meie e-riigi

    Mullu tõusis meie neljandaks ekspordipartneriks Saksamaa, kus on tootmisprotsesside digilahendused juba ammune traditsioon – kui Eesti siin midagi ette ei võta, ähvardab digitaalne mahajäämus lõpuks kogu meie e-riigi positiivset kuvandit, hoiatab ehitusettevõtja Valev Mägi.

    Eile Swissotelis toimunud ekspordikonverentsil "Made in Estonia" vaadati tagasi mullusele rekordilisele ekspordiaastale. Sõnavõttudest vormus välja ka kaks põhiväljakutset: meie suurima sektori, töötleva tööstuse digitaalne mahajäämus võrreldes muu Euroopaga ning tootevargused eeskätt Aasia suurturgudel.

    Möödunud aastal suurenes Eesti päritolu kaupade eksport 7% ehk 630 mln euro võrra

    Koguekspordi kasvu aeglustas mobiilsideseadmete väljaveo järsk langus

    Baltikumis oli töötleva tööstuse toodangu mahu kasv üks Euroopa Liidu suurimaid

    2017 suurim kasv Eestis: Paberitööstuses +580%, Masinate ja seadmete tootmises +180%

    Allikas: Statistikaamet, Eurostat

    Ekspordinäitajate poolest rekordiliseks kujunenud aastale tagasi vaadates juhtis avasõnad öelnud majandus- ja info tehnoloogiaminister Urve Palo positiivse kõrval tähelepanu ka väljakutsetele. „Peaksime mõtlema rohkem valmistoodete tootmisele. Samuti on meie suurima sektori, töötleva tööstuse tootlikkus napilt 50 protsenti Euroopa Liidu keskmisest,“ tõi Palo välja. Näiteks loodi 2017. aastal juurde 770 uut eksportivat ettevõtet, kuid 70 protsenti meie kogu eksportkaubast on vaid sisend lõpptoodangusse.
    Palo rõhutas ka avaliku ja erasektori koostöö vajadust ning lisas, et riigil on kavas suurendada messitoetusi ning rakendada arendusmeedet „Minu esimene toode“.
    Digitaliseeritus 9 korda alla ELi keskmise

    Välistööjõu osakaal on jõudsalt kasvanud – eelmise aastaga võrreldes kasv +66%

    Võõrtööjõu kasutamine on levinuim suurettevõtete seas – 32% ettevõtetest

    2017. plaanis 21% ettevõtetest suurendada välistööjõu osakaalu

    2017 planeeriti palkade kasvuks keskmiselt 3,7%. Brutopalk kasvas 5,9%

    Allikas: Swedbank

    Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe ja ettevõtete panganduse tegevjuhi Liisi Himma ettekandest selgus, et oleme digitaliseerituse poolest Euroopas üks viimaseid. Hoolimata tugevast IKT sektorist, maailmatasemel ülikoolidest ja tegusast start-up'i sektorist, ei ole meie ettevõtted suutnud oma digipotentsiaali realiseerida. Kui Euroopa keskmisele jääme alla 9kordselt, siis soomlased on meist 12 korda arenenumad.
    Eesti Masinatööstuse Liidu (EML) tegevjuht Triin Ploompuu leidis sellele kaks põhjendust. Esiteks teevad paljud ettevõtted rätseplahendusi, nišitooteid või ei ole nende tootmismaht maailma mastaabis suurettevõtete kõrval nii suur. „Seni pakutud digilahendused ei tasu end väikestele ja keskmistele ettevõtetele lihtsalt ära,“ leidis ta.
    Teiseks ei investeeri ettevõtted eriti suures mahus ja ühekorraga, vaid järk-järgult. Seega kohtuvad tehastes erinevate tootjate ja põlvkondade seadmed. Tekib küsimus – kuidas need omavahel suhtlema panna, et efektsiivsus kätte saada?
    „See ei ole ainuüksi tööstusettevõtte ehk tarbija probleem. See on laiem küsimus, ennekõike seadmete tootjate ja digitaalsete lahenduste arendajate koostööd silmas pidades,“ vastas Ploompuu enda tõstatatud küsimusele.
    Loodavad riigilt meelitamist
    EMLi juht leidis ka, et kui riigi tugi ja initsiatiiv keskenduks senisest rohkem digitaliseerimisele, oleks lihtsam ka ettevõtjaid investeerima meelitada. See võimaldaks tema sõnul ellu viia reaalsed muudatused ja arendada kompetents, millega ettevõtete vajadusi mõista ning digitaliseerimisprobleeme valutult lahendada.
    Saksamaal elanud ja Eestis tegutseva väiketootja Valev Mägi hinnangul on meie e-riik suunatud liialt sisetarbijale. See on tema sõnul loonud küll eeskujulikult e-teadliku üksikisiku, kuid jätab küsitavaks panuse makromajandusse.
    Meie neljandaks ekspordipartneriks tõusnud Saksamaa töötlevas tööstuses ja logistikas on digilahendused tootmisprotsessides ammune traditsioon, ning see kajastub selgelt ka nende konkurentsivõimes. „Selline tendents Eesti eksporti ja majanduskasvu ei toeta. Suures pildis võib e-riigi positiivse kuvandi mull isegi lõhkeda,“ leidis Mägi.
    Tootevargus kui ohtlik viirus
    Teine väljakutse, millega ekspordi kasvades ja sihtturgude mitmekesistudes rinda pista tuleb, on oma toodete kaitsmine koopiamasinate eest. Siin pole küsimus mitte vahetarbija mõjus brändile – seda polegi Baltika ASi brändingu arendusdirektori Maire Milderi sõnul võimalik lõpuni kontrollida –, vaid jutt käib otsestest tootevargustest. Eriti, kui tegu on hiidturgudega, nagu näiteks Hiina.
    Kopeerimisega seotud tootevarguse näide on hiljutisest kogemusest tuua ka pakiautomaate tootval ASil Cleveron. „Brüsselis toimunud messil filmisid hiinlased meie toote kokkupanekuprotsessi. Koju minnes tehti video põhjal tootest koopia. Nagu sellest vähe, patenteeriti see ka ära,“ meenutas Cleveroni juhatuse esimees Arno Kütt.
    Parim rohi sellise parasiitviiruse vastu on Küti soovitusel kiirem tootearendus – et olla koopiavabrikutest mitu sammu ees.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
USA aktsiate pika mõõnaperioodi lõpetas rallinädal
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
USA peamine börsiindeks S&P 500 tõusis täna 2,47% ja tänasega lõppenud nädalal 6,5%, lõpetades seitsmenädalase langusperioodi.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sunly juht ametnikele: otsustage ja kaitske otsuseid ka kohtus, aga lõpetage venitamine
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Ehkki meretuulikud võiksid katta Eesti elektrivajaduse, pole ühtegi tuulikut veel püsti pandud. Küsimus, kas sel kümnendil selleni jõutakse, lööb asjaosalised kahte lehte.
Venemaa autovedajad virelevad siseturul
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.
Üle kuue miljoni Venemaa veoki, mille tee välismaale on lukku keeratud, on püüdnud leida tööd siseturul, kuid kaks korda langenud transpordihinnad ei tõota midagi head: enamik autodest lihtsalt seisab, vahendab logistikauudised.ee.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.