Digitaalne lonkamine seab ohtu kogu meie e-riigi

22. märts 2018, 06:00
Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe sõnul prognoosib 85% ettevõtetest kasumlikkuse suurenemist või samaks jäämist.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180322/NEWS/180329912/AR/0/AR-180329912.jpg

Mullu tõusis meie neljandaks ekspordipartneriks Saksamaa, kus on tootmisprotsesside digilahendused juba ammune traditsioon – kui Eesti siin midagi ette ei võta, ähvardab digitaalne mahajäämus lõpuks kogu meie e-riigi positiivset kuvandit, hoiatab ehitusettevõtja Valev Mägi.

Eile Swissotelis toimunud ekspordikonverentsil "Made in Estonia" vaadati tagasi mullusele rekordilisele ekspordiaastale. Sõnavõttudest vormus välja ka kaks põhiväljakutset: meie suurima sektori, töötleva tööstuse digitaalne mahajäämus võrreldes muu Euroopaga ning tootevargused eeskätt Aasia suurturgudel.

Ekspordinäitajate poolest rekordiliseks kujunenud aastale tagasi vaadates juhtis avasõnad öelnud majandus- ja info tehnoloogiaminister Urve Palo positiivse kõrval tähelepanu ka väljakutsetele. „Peaksime mõtlema rohkem valmistoodete tootmisele. Samuti on meie suurima sektori, töötleva tööstuse tootlikkus napilt 50 protsenti Euroopa Liidu keskmisest,“ tõi Palo välja. Näiteks loodi 2017. aastal juurde 770 uut eksportivat ettevõtet, kuid 70 protsenti meie kogu eksportkaubast on vaid sisend lõpptoodangusse.

Palo rõhutas ka avaliku ja erasektori koostöö vajadust ning lisas, et riigil on kavas suurendada messitoetusi ning rakendada arendusmeedet „Minu esimene toode“.

Digitaliseeritus 9 korda alla ELi keskmise

Swedbanki tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe ja ettevõtete panganduse tegevjuhi Liisi Himma ettekandest selgus, et oleme digitaliseerituse poolest Euroopas üks viimaseid. Hoolimata tugevast IKT sektorist, maailmatasemel ülikoolidest ja tegusast start-up'i sektorist, ei ole meie ettevõtted suutnud oma digipotentsiaali realiseerida. Kui Euroopa keskmisele jääme alla 9kordselt, siis soomlased on meist 12 korda arenenumad.

Eesti Masinatööstuse Liidu (EML) tegevjuht Triin Ploompuu leidis sellele kaks põhjendust. Esiteks teevad paljud ettevõtted rätseplahendusi, nišitooteid või ei ole nende tootmismaht maailma mastaabis suurettevõtete kõrval nii suur. „Seni pakutud digilahendused ei tasu end väikestele ja keskmistele ettevõtetele lihtsalt ära,“ leidis ta.

Teiseks ei investeeri ettevõtted eriti suures mahus ja ühekorraga, vaid järk-järgult. Seega kohtuvad tehastes erinevate tootjate ja põlvkondade seadmed. Tekib küsimus – kuidas need omavahel suhtlema panna, et efektsiivsus kätte saada?

„See ei ole ainuüksi tööstusettevõtte ehk tarbija probleem. See on laiem küsimus, ennekõike seadmete tootjate ja digitaalsete lahenduste arendajate koostööd silmas pidades,“ vastas Ploompuu enda tõstatatud küsimusele.

Loodavad riigilt meelitamist

EMLi juht leidis ka, et kui riigi tugi ja initsiatiiv keskenduks senisest rohkem digitaliseerimisele, oleks lihtsam ka ettevõtjaid investeerima meelitada. See võimaldaks tema sõnul ellu viia reaalsed muudatused ja arendada kompetents, millega ettevõtete vajadusi mõista ning digitaliseerimisprobleeme valutult lahendada.

Saksamaal elanud ja Eestis tegutseva väiketootja Valev Mägi hinnangul on meie e-riik suunatud liialt sisetarbijale. See on tema sõnul loonud küll eeskujulikult e-teadliku üksikisiku, kuid jätab küsitavaks panuse makromajandusse.

Meie neljandaks ekspordipartneriks tõusnud Saksamaa töötlevas tööstuses ja logistikas on digilahendused tootmisprotsessides ammune traditsioon, ning see kajastub selgelt ka nende konkurentsivõimes. „Selline tendents Eesti eksporti ja majanduskasvu ei toeta. Suures pildis võib e-riigi positiivse kuvandi mull isegi lõhkeda,“ leidis Mägi.

Tootevargus kui ohtlik viirus

Teine väljakutse, millega ekspordi kasvades ja sihtturgude mitmekesistudes rinda pista tuleb, on oma toodete kaitsmine koopiamasinate eest. Siin pole küsimus mitte vahetarbija mõjus brändile – seda polegi Baltika ASi brändingu arendusdirektori Maire Milderi sõnul võimalik lõpuni kontrollida –, vaid jutt käib otsestest tootevargustest. Eriti, kui tegu on hiidturgudega, nagu näiteks Hiina.

Kopeerimisega seotud tootevarguse näide on hiljutisest kogemusest tuua ka pakiautomaate tootval ASil Cleveron. „Brüsselis toimunud messil filmisid hiinlased meie toote kokkupanekuprotsessi. Koju minnes tehti video põhjal tootest koopia. Nagu sellest vähe, patenteeriti see ka ära,“ meenutas Cleveroni juhatuse esimees Arno Kütt.

Parim rohi sellise parasiitviiruse vastu on Küti soovitusel kiirem tootearendus – et olla koopiavabrikutest mitu sammu ees.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
21. March 2018, 16:28

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing