Äripäev • 23. märts • 2 min
Jaga lugu:

Riigiasutused ei pea enam ainult RKASi kasutama

Jaak Aab
Jaak Aab  Foto: Andras Kralla

Valitsus otsustas muuta Riigi Kinnisvara ASi juhtimist nii, et riigiasutustel ei ole enam kohustust tellida kinnisvarateenuseid RKASilt, vaid on vabadus valida teenusepakkujad turult, kui see on soodsam.

Rahandusministeeriumi teatel kiitis valitsus heaks riigi kinnisvara juhtimist puudutavad otsused, mille eesmärk on anda juurde otsustusvabadust riigiasutustele ja Riigi Kinnisvara ASile (RKAS) ning parandada ülevaadet kinnisvarainvesteeringute vajadustest. Otsused loovad selgust riigi kinnisvara rahastamisotsuste tegemisel.

„Valitud kompetentsikeskuse ehk RKASi mudeliga on mõistlik jätkata, kuid kompetentsikeskuse juhtimist tuleb parandada,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Riigi hoonete valitsemine keskselt äriühingu vormis tegutseva teenusepakkuja kaudu on ennast õigustanud - see on levinud praktika ka välisriikides.“

RKASi juht Kati Kusmin andis aasta lõpus Äripäevale intervjuu, kus ütles muu seas, et RKASis on rollikonflikt sees.

Valitsus soovib täpsustada RKASi rolli selliselt, et varade üleandmise järel ei ole riigiasutustel kohustust tellida kinnisvarateenuseid RKASilt, vaid on vabadus valida teenusepakkujad turult, kui see on soodsam. RKASi põhiülesandeks on endiselt riigiasutuste vajadustest lähtuva optimaalseima kinnisvaralahenduse tagamine. Eesmärk on RKASi teenused ja hinnakujundus muuta läbipaistvamaks. Lisaks peab RKASilt olema võimalik tellida ka nõustamisteenuseid.

Suurendatakse RKAS paindlikkust üüriteenuse pakkumisel ja rahastamisel. 

Praegu pole selget ülevaadet

Rahandusministeeriumi nõuniku Veronika Ilsjani sõnul vajab riigi kinnisvara rahastamisotsuste protsess suuremat paindlikkust. Seni on rahastamisotsuseid teinud valitsus, ministeeriumide otsustusvabadus on väike. Otsuste tegemisel puudub terviklik ülevaade riigi kinnisvara kasutusest, kuludest ja seisukorrast. „Riigi kinnisvara planeerimine ja rahastamisotsuste tegemine tehakse süsteemsemaks ja paindlikumaks. Ministeeriumid peaksid saama ise oma kinnisvarakulusid juhtida ning kokkuhoitud vahendeid kasutada, nii suureneb vastutus kinnisvaraotsuste tegemisel ja kasvab motivatsioon kulusid kokku hoida,“ sõnas Ilsjan.

Edaspidi otsustab valitsus kinnisvarainvesteeringute mahud valitsemisalade lõikes ning vastutav minister otsustab ressursside detailsema kasutuse. Kinnisvaraotsuste puhul tähendab see, et eelarvevahendeid jagatakse ja kasutamist seiratakse kinnisvara võtmenäitajate alusel. Kinnisvarast ülevaate saamiseks koostatakse kinnisvara juhtimiskavad, mille alusel kavandatakse varade kasutust ja korrashoidu. Kinnisvara võtmenäitajad näitavad ära esmajoones rahastamist vajavad varad, asutused, valdkonnad.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt