Tõnu Õnnepaluga rahast, kunstist ja armastusest

Kui esimesed eesti kirjanikud 2016 riigi käest palka saama hakkasid, oli Eesti riik valmis seda palka maksma ka Tõnu Õnnepalule. Õnnepalu aga teatas, et ei saa seda vastu võtta, sest tahab endale jätta vabaduse mitte kunagi mitte midagi kirjutada.

„Kogu see kirjanikupalga teema on selline uue aja nähtus,“ arutleb Õnnepalu. „Traditsiooniliselt maksavad lugejad kirjanikule palka, ostes tema raamatuid, ja sellest see kirjanik elab. Ja kui ei osta, siis ei ela.“

Õnnepalu naerab ja tunnistab, et päriselt kirjandusest ära elada on ikkagi enam-vähem võimatu: väga menukas kirjanik võib Eestis ära elada ikkagi üsna tagasihoidlikult. „Mis on kurb – mitte ainult selle pärast, et ükski kirjanik ei saa rikkaks, vaid et ei ole enam neid raamatuid, mida kõik loeksid. Ja siis püütakse seda lahendada selliste riigiabimeetmetega. Kirjandus on põllumajandus, mis ise ei ela ära, kuigi peaks meid kõiki toitma.“

Peale raha tuleb juttu sellest, mida tähendab olla kirjanik – ja veel eesti kirjanik –, kuidas sellega elada, kui on antud seda olla; mida tuleb teha siis, kui kirjutada ei saa (ja kogu aeg ju ei saa!); kust algab vabadus ja mis tuleb pärast armastust.

Saadet juhib Vilja Kiisler.