Töötukassa: me ei võta olukorra pärast ainuvastutust

26. märts 2018, 06:00
Jõgeva suurimaid tööandjaid Valmeco AS juhatus on töötukassa esindajatega korduvalt laua taga istunud.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180326/NEWS/180329819/AR/0/AR-180329819.jpg

Töötukassa ei ole nõus ettevõtjate kriitikaga, et nende koolitused vaatavad sageli ettevõtjate huvidest mööda ja et asutuse peamiseks eesmärgiks on töötuskindlustuse tagamine.

Töötukassa juhatuse liikme Reelika Leetmaa kinnitusel on töötutele konkurentsivõimelisena püsimiseks vajalike teadmiste andmine üks olulisemaid strateegilisi sihte.

„Kuid kindlasti ei saa me võtta ainuvastutust: töötajate ettevalmistamise ja nende oskuste ajakohasena hoidmine on jagatud vastutus haridussüsteemi, töötukassa, tööandjate ja töötajate vahel,“ rõhutas Leetmaa.

Koostööpartnerite kasvav arv

Tõestuseks on selle aasta eelarves koolitusteks planeeritud ligi 22 miljonit eurot. Seda on 12 miljonit rohkem kui möödunud aastal. Leetmaa sõnul on kasvu taga 8 miljoni euroga „Tööta ja õpi!“ programm.

Programm rakendus eelmise aasta 1. mail ja selle väljatöötamisele kulus üle kahe aasta. „Üldistatult on eesmärgiks töötajate oskuste parandamine, et toetada tööl püsimist. Samuti tööjõupuuduse leevendamine teatud valdkondades,“ märkis Lehtmaa.

Tulemuseni jõuti analüüsides teiste riikide kogemusi ja uuringuid, arutellu kaasati partnerid. Ettepanekuid arutati läbi töötukassa nõukogus, kuhu panustasid ka tööandjate esindajad. „Lisaks intervjueerisime koostööleppepartneritest tööandjaid. Tol hetkel oli neid kümmekond, praeguseks on arv kasvanud neljakümneni,“ sõnas Leetmaa.

Jõgeva suurimaid tööandjaid rahul

Leetmaa sõnul omandati möödunud aastal kõige rohkem uusi oskusi transpordialal. Õpiti ka CNC-pingi seadistajaks, keevitajaks, tegevusjuhendajaks ja elektrikuks. Koos 15 tööandjaga koostati n-ö rätsepatööna koolitusprogramm, et õpetada välja paneelhoonete vuugitööde spetsialiste, õmblusseadmete hooldajaid ja puidutöötlejaid.

Koolitusi korraldatakse töötukassa väitel tööotsija ja tööandja vajadustest lähtuvalt. „Igal eri juhul hindame koolitusvajadust, arvestades nii kliendi oskusi ja teadmisi kui ka tööturul nõutavat. Tööandja puhul lähtume tema vajadustest - näiteks oleme pannud kokku spetsiaalseid koolitusprogramme ning koolitanud töötuna registreeritud kliente tööandjale n-ö sobivaks,“ rääkis Leetmaa ja lisas, et kindlasti on koostöös veel arenguruumi.

Põhiliselt prussmaju tootva Valmeco AS tegevjuht Raul Taul hindas koostööd töötukassaga toimivaks. „Kui oleme küsinud töölist, oleme ta siinse loodusliku valiku piires ka saanud. Nende abi on tunda, töötutega tegeletakse, käivad õppimised-koolitused, vestlused-messid,“ kirjeldas Jõgeva piirkonna üks suuremaid tööandjaid.

Tauli kinnitusel toimib suhtlus ka tulevikku vaadates, et keda oleks pikemas perspektiivis vaja koolitada. Arutatud on ka tööoskuste teemat. „Eks tööandja peab ise ka aktiivne olema,“ soovitas Taul.

Toci OÜ on oma CNC-pingi operaatorid leidnud lihtsalt. „Tartus on toimiv Kutsehariduskeskus ja meie kogemuses pole olukord tööturul nii kurb nagu räägitakse. Töötukassaga pole koostööd isegi vaja läinud ja oleme leidnud spetsialistid portaalidest,“ kirjeldas tegevjuht Romet Rand.

Koolitus ei täitnud eesmärki

Ometi leidub töötukassa esindaja jutu peale ka kulmu kortsutajaid. Harjumaal tegutseva metallitööstusettevõtte Favor ASi kogemus nii edasiviiv pole olnud. Viimane kokkupuude jääb möödunud aastasse, kui keevitajapaberitega inimene oli töötukassa suunamisel ja tuttavate soovitusel läbinud kõige kallima võimaliku kursuse, mis maksis umbes 2000 eurot.

„End tööle pakkudes ei osanud värskelt koolitatud spetsialist elementaarsetele erialastele küsimustele vastata ning tunnistas, et praktikat koolituse käigus ei olnudki. Andsime töötukassale tagasisidet, et nad koolitajat kontrolliksid, sest maine ja kulud võivad muljetavaldavad olla, aga kui lubatud koolitus ei täida eesmärki, siis pole mõtet tühja vaeva näha,“ kirjeldas metallitööstusettevõtte personalijuht Kristiina Saik.

Nelja aasta tagune CNC-pingi operaatori otsing jäigi õhku, kuna vaatamata sugugi mitte kõrgetele kriteeriumidele, pakutavale väljaõppele ja heale palgale ei suutnud töötukassa sobivat kandidaati leida.

„Me ei eeldanud, et leiame töötukassa kaudu väljaõppinud operaatori. Ootasime, et kandidaadil oleks huvi ja tehnilisi algteadmisi, samuti et elukoht ei jääks töökohast ebamõistlikult kaugele. Vastuseks saime Exceli tabelina inimeste kontaktandmed ning paraku neist inimestest ükski ei soovinud meile tööle tulla. Ootus oli midagi enamat,“ rääkis Saik.

Saik lisas, et kindlasti ei tohiks töötukassat lahmivalt süüdistada. „Võimalik, et neil lihtsalt pole ressursse või teadmisi, kuidas koolituste kvaliteet turu vajadustega korrelatsiooni viia. Nad ei suuda kõiki töötuid ja koolitusprojektide asjakohasust kontrollida,“ arvas ta.

Favor AS Töötukassast loodetud abi ei leidnud.

Milliseid sektoreid eelistada?

Lähiaastatel on töötukassa juhatuse liikme Reelika Leetmaa sõnul strateegilise valikuna kavas laiendada eesti keele õpet. Samuti digitarkust ja erialaoskusti ametites, mis SA Kutsekoja OSKA uuringute kohaselt on kõige nõutumaks kujunemas.

Masina- ja metallitööstuse liidu juht Triin Ploompuu leiab, et OSKA raport annab väga kvaliteetse ja tänuväärse sisendi, kuidas tulevikku prognoosida. „Küsimus on, kuidas neid raporti andmeid edasi kasutatakse. Praegu on kõikides sektorites tööjõupuudus. Tekib küsimus, mille alusel prioritiseeritakse, milliste valdkondadega ja kuidas tööd edasi tehakse?“ küsis Ploompuu.

Näiteks masina- ja metallitööstuse 2200 ettevõtet annavad tööd 35 000 inimesele ja Ploompuu näeb vajadust rohkema oskustööjõu leidmiseks ja koolitamiseks.

 

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
23. March 2018, 16:37

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing