Välisminister selgitas, et Eesti otsustas just kaitseatašee riigist välja saata seepärast, et diplomaadi tegevus ei olnud vastavuses Viini Konventsiooniga kokku lepitud diplomaatilise tegevusega. Mikser avaldas lootust, et kuna tänaseks on otsustanud Vene diplomaate riigist välja saata umbes pooled Euroopa Liidu riigid, võiks sellel vastusammul olla ka piisav mõju.
Paraku tunnistas ta, et tegemist ei ole esmase juhtumiga, kui Vene diplomaate sarnasel põhjusel riigist lahkuma sunnitakse. "Arvatavasti pole see ka viimane juhtum," sõnas ta. "Loodan, et tulevikus me ei pea sarnasel põhjusel samme astuma. Samas me teame varasemate näidete põhjal, et Venemaa on teinud Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide suhtes ebasõbralikke samme," ütles ta.
Mikseri sõnul oleks ilma Euroopa Liidu ühtsete vastusammudeta tõenäosus, et Salisbury-taolisi rünnakuid tuleb veel, oluliselt suurem.
Lisaks Vene saatkonna kaitseatašee riigist väljasaatmise kavatseb valitsus neljapäeval vastu võtta ka nn Magnitski nimekirja, mis seab Eestisse sissesõidukeelu 49 inimesele. Nimed avalikustatakse pärast seaduse vastuvõtmist.
Väliskomisjoni liige Marko Mihkelson ütles eelmisel nädalal, et tema peataks vastusammuna ka Nord Steam II rajamise plaani.
Mikser kommenteeris, et nii tema kui ka valitsuse seisukoht on, et Nord Stream II pole kooskõlas Euroopa energiapoliitikaga, mistõttu tuleks selle rajamisest ka loobuda, ent Skripali rünnaku vastusammudena polnud see arutelu fookuses.
Mikser lisas, et terve Euroopa ootab Venemaalt koostööd ja eeskätt just avatust. "Hetkel Venemaalt sellist koostööd loota pole," tunnistas ta.
Lisaks Eestile saatsid Vene diplomaate täna riigist välja veel Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Taani, Poola, Läti ja Leedu.