Kümned riigid saadavad Vene diplomaadid välja
Kümned riigid otsustasid täna saata seoses Ühendkuningriigis Salisburys toimunud keemiarünnakutega saata välja Vene diplomaate, Vene kaitseatašeel palub riigist lahkuda ka Eesti.
Eesti valitsus andis täna Vene saatkonna kaitseatažeele nädal aega, et Eestist lahkuda. Avalike andmete järgi on kaitseatašeeks kolonel Oleg Afanasjev.
Afanasjevi väljasaatmine on osa Euroopa Liidu liidrite 23. märtsil kokku lepitud koordineeritud vastusest Venemaa tegevusele ja soovimatusele teha Suurbritanniaga täielikku ja avatud koostööd Salisbury keemiarünnaku eest vastutajate välja uurimisel ja vastutusele võtmisel.
Välisminister Sven Mikser ütles, et kui miski prääksub ja kõnnib nagu part, siis ju tegu pardiga ongi ehk teisisõnu on Mikser enda sõnul veendunud, et Vene eksspiooni Sergei Skripali ja tema tütre Julia mürgitamise taga just Venemaa oligi.
Välisminister selgitas, et Eesti otsustas just kaitseatašee riigist välja saata seepärast, et diplomaadi tegevus ei olnud vastavuses Viini Konventsiooniga kokku lepitud diplomaatilise tegevusega. Mikser avaldas lootust, et kuna tänaseks on otsustanud Vene diplomaate riigist välja saata umbes pooled Euroopa Liidu riigid, võiks sellel vastusammul olla ka piisav mõju.
Paraku tunnistas ta, et tegemist ei ole esmase juhtumiga, kui Vene diplomaate sarnasel põhjusel riigist lahkuma sunnitakse. "Arvatavasti pole see ka viimane juhtum," sõnas ta. "Loodan, et tulevikus me ei pea sarnasel põhjusel samme astuma. Samas me teame varasemate näidete põhjal, et Venemaa on teinud Eesti ja teiste Euroopa Liidu riikide suhtes ebasõbralikke samme," ütles ta.
Mikseri sõnul oleks ilma Euroopa Liidu ühtsete vastusammudeta tõenäosus, et Salisbury-taolisi rünnakuid tuleb veel, oluliselt suurem.
Lisaks Vene saatkonna kaitseatašee riigist väljasaatmise kavatseb valitsus neljapäeval vastu võtta ka nn Magnitski nimekirja, mis seab Eestisse sissesõidukeelu 49 inimesele. Nimed avalikustatakse pärast seaduse vastuvõtmist.
Väliskomisjoni liige Marko Mihkelson ütles eelmisel nädalal, et tema peataks vastusammuna ka Nord Steam II rajamise plaani.
Mikser kommenteeris, et nii tema kui ka valitsuse seisukoht on, et Nord Stream II pole kooskõlas Euroopa energiapoliitikaga, mistõttu tuleks selle rajamisest ka loobuda, ent Skripali rünnaku vastusammudena polnud see arutelu fookuses.
Mikser lisas, et terve Euroopa ootab Venemaalt koostööd ja eeskätt just avatust. "Hetkel Venemaalt sellist koostööd loota pole," tunnistas ta.
Lisaks Eestile saatsid Vene diplomaate täna riigist välja veel Saksamaa, Prantsusmaa, Holland, Taani, Poola, Läti ja Leedu.
Lisaks ELi riikidele tegi märgilise sammu ka USA president Donald Trump, kes otsustas riigist välja saata koguni 60 Vene diplomaati. Ameerikas käib jutt 48 saatkonnatöötajast ja New Yorgis ÜRO juures asuva Venemaa Föderatsiooni alalise esinduse 12 liikmest. Vastavalt ettekirjutusele peavad diplomaadid riigist lahkuma nädala jooksul. Lisaks otsustas Trump kinni panna Vene konsulaadi Seattle'is.
Venemaa valitsusmeelne kanal Sputnik teatas oma veebilehel, et Poola ja Prantsusmaa on välja saatnud neli diplomaati. Näiteks Ukraina on otsustanud välja saata 13 Vene diplomaati. Tšehhi on välja saatnud kolm saatkonnatöötajat.
Salisbury rünnak on esimene kord pärast teist maailmasõda, kui Euroopa territooriumil kasutatakse närvigaasi. Mikseri sõnul usaldab Euroopa Liit täielikult Ühendkuningriigi hinnangut, mille kohaselt on rünnaku taga ülisuure tõenäolisusega Venemaa.