Pidage mind naiivseks või optimistiks, aga uskusin talvel, et kestlikkusaruandlus muutub peagi mõistlikumaks. Täna tõden, et eksisin, kirjutab Kestlikkusuudiste juht Karmen Laur.

- Kestlikkusuudiste teemaveebi juht Karmen Laur.
- Foto: Andras Kralla
Aasta jooksul, mil olen ESG-aruandlust ja selle muutusi lähedalt jälginud ja neid kajastanud, on pilt kardinaalselt muutunud.
Eelmisel suvel valmistus üle 200 Eesti ettevõtte kohustuslikuks aruandeks, praeguseks on see kohustus edasi lükatud, aga ilmselt kaob paljude jaoks üldse ära. Nüüd räägime kolmest, kümnest, kolmekümnest... või äkki ikka 250 Eesti ettevõttest, kes jäävad edaspidi raporteerima.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Valitsus kiitis heaks kestlikkusaruandluse edasilükkamise kahe aasta võrra, see otsus puudutab ligi 300 Eesti ettevõtet.
Investorite huvi jätkusuutlike fondide vastu on jahtunud, sest turul oli näha palju PR-trikke ja reaalsuse moonutamist. Tegelikult ei tasuks lootust kaotada, veel enam – tegelikult aitab muutust esile kutsuda ka nendesse kõige “halvematesse” firmadesse investeerimine.
ESG teemad on paljude Eesti ettevõtete jaoks justkui Exceli tabel – vajalik, aga keeruline, tüütu ja sageli arusaamatu. Miks mõned ettevõtted suudavad kestlikkuse edukalt juhtimisse integreerida ja jõuda kuldtasemeni, samas kui teised jäävad paigale tammuma?
Tänasest tohivad end roheliseks nimetada vaid need Euroopa fondid, kes suudavad ette näidata, et enamik nende investeeringuid on tehtud jätkusuutlikesse ettevõtetesse. Nii astuvad sammu tagasi nii mõnedki, kes seda ette näidata ei suuda.
President Kersti Kaljulaid ja riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson arutlevad, kuidas Euroopa ja Eesti saavad tagada energiajulgeoleku olukorras, kus Venemaa kasutab fossiilkütuseid relvana.