Maksuameti plaan võõristust ei tekita

Artikkel

- Uudised
- Kristjan Pruul
- 4. aprill 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maksuameti plaan võõristust ei tekita
Peamine viis maksuvaidluste vältimiseks on nõustuda endale kas või väikestki töötasu dividendide kõrvalt maksma, arvab Soraineni vandeadvokaat Kaido Künnapas.Foto: Andras Kralla
Maksuameti plaan panna ühemehe- ja perefirmad dividendide asemel osaliselt palka maksma on ettevõtjate ja maksunõustajate hinnangul pigem hea, kuigi keeruline, samas leidub ka kriitikuid.
Maksuameti plaan ühemehe- ja perefirmadega.
"Kindlasti on tervitatav, kui tekib selgus, millise töötasu maksmise puhul võib ettevõtja ennast kindlalt tunda. Riigile toob see maksutulu juurde ja ettevõtluskeskkond muutub selgemaks," kommenteeris Krimelte OÜ juhatuse liige ja tööandjate keskliidu maksupoliitika töörühma juht Jaan Puusaag.
Piirkondade ja sektorite järgi täpse keskmise palga kehtestamise mõtte suhtes oli Puusaag skeptiline ning pidas seda ideed liiga bürokraatlikuks. "Kõigi eripäradega ei suudeta kunagi arvestada. Ühe pisipoe äri võib minna paremini kui mõnel advokaadibürool," ütles ta.
Ammu oli aeg
Minu hinnangul on see väärt plaan, ammugi oli aeg ja tervitatav on ka maksuameti veenmismeetod. Vähemalt mõni aasta tagasi olid Eestis seitsekümmend neli tuhat käibemaksukohustlasest ettevõtet.
Kas on arukaid inimesi, kes usuksid, et osa neist ei tegele piiripealse maksude optimeerimisega, et mitte öelda vähemalt moraalse maksupettusega. Paljudel sellistel šlikerdajatel on samal ajal pensionäridest või solidaarset tervisekindlustust kasutavad lähisugulased. Neid peavad praegu üleval ausad töötegijatest maksumaksjad.
Loomulikult pole selline olukord jätkusuutlik, aga riigile omane lihtsalt kiirkorras seaduste muutmine halvendaks ettevõtluskliimat. Usutavasti saab maksuamet oma veenmistöö käigus olukorrast ülevaate ja siis on sõna poliitikutel. Loodetavasti seekord ei mängita maksudega hasartselt.
Olari Taal
ettevõtja
Puusaag viitas tööandjate keskliidu pikaajalisele ettepanekule, et lihtsam oleks kehtestada dividendile teatavas osas sotsiaalmaks ning teisalt jälle kehtestada sotsiaalmaksule lagi.
See sotsiaalmaks võiks olla näiteks pool palgalt makstavast, st 16,5%, seda võiks Puusaagi sõnul tasuda kuni kolmekordselt keskmiselt töötasult. "See võrdsustaks kõikide elualade, piirkondade ja sektorite palgad, sest kogu tulemusel on üks universaalne mõõde – dividend," ütles ta.
"Sellisel juhul ei laieneks palgamaksjate hulk mitte ainult ühemehefirmade poolest, vaid ka suurematel ettevõtetel tekiks huvi maksta rohkem palka," lisas Puusaag.
Maksuameti plaan on nende võimusse jäävaid vahendeid arvestades samm õiges suunas ning Puusaag avaldas lootust, et suurema pildi korrastamiseks seaduseandja ükspäev ka vajalikud sammud astub.
Juhend ei ole kõigi haiguste ravi
EY Eesti partner Ranno Tingas märgib, et maksuameti koostatud juhend ei ole nii-öelda kõigi haiguste ravi, kuid Eesti teenusmajanduses mingit korda peaks see looma.
"Mõju avaldab see kampaania kindlasti ja toob ka teema tagasi tähelepanu keskpunkti. Maksuamet kindlasti mängib just laiema mõju peale, lõpuks saavad nemad vaid osa ettevõtetega kokku, et vestelda ja veenda, aga mingi seltskond siis eeldatavasti muudab ise oma käitumist ja korrastab sellega ka turgu," rääkis Tingas.
Võimalikke kohtuvaidlusi kommenteerides viitas Tingas esiteks 2009. aasta kohtulahendile, milles just nimelt sellise maksuameti juhendi vajadust rõhutati ning mille puudumise tõttu ka maksuametile toona negatiivne lahend tuli.
Vahepeal on aga maksuameti töös tulnud juurde palju tõlgendamist, nüüd vaadatakse rohkem tehingute sisu ja vähem lepingutele pandud pealkirju, mis tõttu Tingas ei kahelnud, et korralikult ettevalmistunud maksuamet suudab nüüd kohtus tõestada, et endale ainult dividendi maksnud perearst või raamatupidaja oleks pidanud endale ka töötasu maksma.
Kui rääkida sektoritest, kus maksuameti töö tulemusel võiksid suuremad muutused toimuda, siis soovitas Tingas vaadata Äripäevas avaldatavaid TOPe. "Seal on teinekord ilmselgelt näha, et ülikasumlikud on ettevõtted siis, kui palka ei makstagi. Eks need TOPid hakkavadki ajapikku muutuma, kui palgakulu kokkuhoiult tekkiv konkurentsieelis väheneb," ütles ta.
Muusikute ja lauljate hinda arvutada ei saa
Palju keerulisem on Tingase sõnul olukord kõigi loova tööga seotud ettevõtetega. "Loomingulise töö mõõtmine ongi ülikeeruline. Kui inimene ei tegele klientide vastuvõtuga üheksast viieni, vaid on fotograaf või muusik, siis kuidas tema palka arvutada ja tööpanust mõõta? Vaevalt, et see arvutamine sellises sektoris üldse kunagi võimalikuks osutub," lisas Tingas.
Seda, et aktiivse ja passiivse tulu eristamine on ebameeldiv teema, millega kohtusse minna, märgib ka Soraineni advokaadibüroo vandeadvokaat Kaido Künnapas.
"Kes oskab öelda – ja veelgi enam, kohtus tõendada –, kui palju ikkagi tuleb ühingule tulu teenimiseks aktiivselt midagi teha ning kui palju tekib tulu aktiivse pingutuseta? Kui põllumees külvab kevadel maha porgandiseemne ning tema OÜ müüb porgandi sügisel, siis milline on põllumehe aktiivne panus porgandi kasvamisse ja kui palju sai porgand kasvamisega ise hakkama? Need oleksid keerukad vaidlused, mida kumbki pool ei tahaks," rääkis ta.
Vaidlustest päästab tõenäoliselt juba väikene vastutulek
Seetõttu on Künnapase sõnul ainult rõõm näha, et maksuamet soovib jätkata oma senist praktikat ning mitte hakata kedagi tagasiulatuvalt karistama.
Künnapase hinnangul on peamine viis kohtuasjade vältimiseks nõustuda endale kas või väikestki töötasu maksma lisaks dividendidele. Kuid ameti koostööpakkumise ignoreerimine võib maksuotsusega lõppeda küll. Ettevõtjatel on siinkohal oluline läbi mõelda, kui palju neil tuleb ikkagi oma ühingu kasumi genereerimiseks aktiivselt pingutada ning kui palju kasumit ilma suurema pingutuseta ise tekib.
"Ühingu kaudu korterite üürijatel midagi ilmselt karta ei ole, kuid konsultatsiooni- või koristusteenuse osutajatel on põhjust oma tegevus läbi mõelda. Samas ma ei usu, et ka alla turu keskmise töötasu maksmine probleemi maksuameti jaoks ei lahendaks ja asi läheks maksuotsuseni," lisas ta.
Teenusemajanduse sektor vajabki korrastamist
Teenusemajanduses ning just koolitus- ja konsultatsioonisektoris on ühemehefirmasid küll, möönis konsultatsiooni- ja koolitusfirmade liidu tegevjuht ning koolitusfirma Meta-Profit müügijuht Anu Kaiv. Samas ongi tema sõnul positiivne, kui jääb vähemaks selliseid ühemehetegijaid, kelle kvaliteedis ei saa kindel olla.
"Iseenesest peaks muutus tooma kaasa positiivseid tulemusi, parandama kvaliteeti ning laskma parimatel pinnale tõusta. Annab võimaluse just tõsisematele ettevõtetele, millel suurem soov professionaalset meeskonda pidada. Koolitusturg ongi natuke liiga täis," ütles Kaiv.
Maksumaksjate liidu juht Lasse Lehis oli maksuameti juhendi suhtes skeptilisem, kuid pikalt ta seda kommenteerida ei soovinud, kuna on riigikohtu nõunik ja näeb, et juhendis on mitu sellist kohta, millega kohtuinstantsides käima hakatakse.
Maksuameti plaan on lühinägelik
"Lihtne või kerge see kõik olema ei saa. Pealegi võib oodata, et tullakse küsima, et mis sai maksudega näiteks Rakvere lihakombinaadis. Meil alles oli üleval teema Stalnuhhin ja tema lasteraamatud, aga maksuameti sõnum on praegu, et alustame väikeettevõtjatest, kes niigi iga senti loevad, ja küsime neilt juurde," jäi ta kriitiliseks.
Samas võib Lehise sõnul ollagi maksuameti plaan näidata üldsusele, et nemad on proovinud seda probleemi lahendada ja ebaõnnestumise korral palli lükata edasi poliitikutele.
"Üheksa aastat tagasi jäi see plaan neil pooleli, sest vaja oli juhendit. Siis leidis rahandusministeerium, et juhendi asemel on ikka vaja seadusemuudatust. Seadust ei ole, aga nüüd ikka keegi leidis, et polegi vaja, saab kuidagi niisama hakkama," lisas ta.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum