Eesti ettevõtjad kohtusid USA äriliidrite ja kaubandusministriga

Kuigi Eesti Kaitsetööstuse Liidu juht Ingvar Pärnamäe, Intertrust Technologiesi asepresident Rainer Sternfeld ning Cleveroni juhatuse liige Indrek Oolup president Trumpiga ei kohtunud, astuti üles USA-Balti ärifoorumil Business Summit. Teisipäeva pärastlõunal Ameerika Ühendriikide Kommertskojas toimunud üritus võõrustas sadakonda kõrgetasemelist osalejat. Meie riigipea koos nimetatud ettevõtjatega surusid kätt nii USA äriliidritel kui ka kaubandusminister Wilbur Rossil.

Rainer Sternfeld kõneles peamiselt sellest, miks USA ettevõtted investeerivad Baltimaadesse ning millistes valdkondades peaks koostöö süvenema.

Ingvar Pärnamäe sõnul on USA kui ka Balti riigid Eesti kaitsetööstuse jaoks olulised sihtturud, kus soovitakse oma äritegevust laiendada.Pärnamäe sõnul saab selliste kohtumiste mõju olla ainult positiivne, isegi kui see ei väljendu kohestes müügitehingutes.

„Oluline on luua usaldusfoon pikaajalisteks suheteks. Kuna kaitsetööstuse valdkonnas liiguvad asjad teinekord üsna aeglaselt, siis on see meie jaoks väga oluline,“ rõhutas ta.

Milrem ASi juhatuse esimehe Kuldar Väärsi sõnul on Eesti võitnud USA kaitsejõudude usalduse tänu tipptasemel küberkaitsele, samuti mehitamata kaitsetehnikale.

„Meie juhtivad küberkaitse ettevõtted teevad koostööd nii Ühendriikide ettevõtete kui otse valitsusega,“ märkis Väärsi.

ASi Cleveron juhatuse esimehe Arno Küti sõnul oli Indrek Oolupi osalemine kohtumisel ühest küljest viisakusvisiit, teisalt oli sama reisi käigus plaanitud mitu ärikohtumist. Sest USA on väga oluline sihtturg.

„Cleveroni robotid töötavad rohkem kui 200 Walmarti supermarketis ning on USAs palju tähelepanu saanud. Meie tehnoloogia vastu tunnevad huvi teisedki USA suured jaekaubandusettevõtted,“ märkis Kütt.

Teisipäeval võtsid Donald Trump, Kersti Kaljulaid, Raimonds Vejonis ja Dalia Grybauskaite vastu ühise julgeolekudeklaratsiooni, mille kohaselt eraldab USA tänavusest eelarvest kolmele Balti riigile 170 000 euro suuruse toetuse relvajõudude tugevdamiseks.

Kaitseministeeriumi strateegilise kommunikatsiooni osakonna juhataja asetäitja Andres Sanga sõnul on 100 miljonit dollarit sellest mõeldud suurekaliibrilise laskemoona hankimiseks ja üle 70 miljoni väljaõppe- ja varustusprogrammidele. Toetused jagatakse kolme riigi vahel. Ministeeriumi väitel hanked osaliselt juba käivad, kuid tarnete täpne aeg on veel selgumas.

„Selle summa eest on võimalik hankida USAst meile vajalikke kaitseotstarbelisi vahendeid. Eesti on otsustanud hankida laskemoona tankitõrjekompleksidele Javelin, 155 mm suurtükimoona ning luurevahendeid,“ sõnas Sang.

Kuna raha on eraldatud Ameerika Ühendriikide riigieelarvest, jäävad ka Eesti kaitsetööstuse ettevõtete tooted-teenused sellest puutumata.

„Rahastus tähendab hankeid USA tootjatelt ning koolitusi USA relvajõudude väljaõppesüsteemis,“ lisas Sang.