Pangaliidu ettepanekud: kuidas kontrollida klienti?
Arvestades nii Lätis kui ka Eestis viimase paari aasta jooksul aset leidnud sündmusi ning nende võimalikku mõju Eesti rahvusvahelisele mainele, pani pangaliit kirja sammud, mille põhjal võiks pangad rakendada nn tunne-oma-klienti-põhimõtet.
Lihtsustatult jaguneb tunne-oma-klienti-valdkond kolmeks
Pangad peavad:
- tuvastama kliendi isikusamasuse.
- tuvastama kliendi varaliste vahendite päritolu.
- pidevalt jälgima kliendi majandustehinguid ja aru saama nende sisust, et tuvastada kahtlasi tehinguid ja vajadusel informeerida neist ametivõime.
Pangaliidu üldised ettepanekud
1. Osaliselt pööratud tõendamiskohustus ja tsiviilkonfiskeerimine.
Juhul, kui on tõendatud varjamistegevus (variisikute kasutamine, dokumentide fabritseerimine ja võltsimine) ja raha seaduslik päritolu ei ole nähtav, siis peab raha valdaja (või tegelik kasusaaja) tõendama ära raha seadusliku päritolu ja tegeliku kasusaaja. Pööratud tõendamiskohustuse sisseviimine ja selle alusel tsiviilkonfiskeerimise rakendamine oleks praktikas üks väheseid tõeliselt tõhusaid meetmeid Eesti rahapesuriskide olulisel vähendamisel nii otseselt kui ka pärast rakendamist preventiivselt.
2. Riigil olemasoleva PEP ja RCA informatsiooni registrisse kandmine ja jagamine pankadega.
EL rahapesu tõkestamise direktiiv sätestab pankade kohustuse tuvastada riigisisesed riikliku taustaga isikud ning rakendada nende suhtes täiendavaid hoolsusmeetmeid. Kuivõrd Pangaliidu hinnangul on see teave avalikul sektoril majanduslike huvide deklaratsioonide kaudu olemas, siis on eesmärk saavutatav teabe korrastamise, masintöötlust võimaldava registri loomise ning sellele kaasaegse juurdepääsu loomisega.
3. Tegelike kasusaajate andmete kajastamine.
ELi rahapesu tõkestamise direktiiv sätestab kohustuse seada sisse tegelike kasusaajate register. Praegu on selgusetu, kuidas seda direktiivi nõuet täidetakse, kuna äriregistri süsteemile esitatud andmeid pankadele teadaolevalt registri poolt ei kontrollita ning kuvatav teave on pelgalt deklaratiivse iseloomuga. Pangaliit leiab, et nimetatud andmed on olulised kogu rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise süsteemis ning nende registris kajastamise õiguslik staatus peaks olema sarnane näiteks juhatuse liikmete andmete kajastamisega. See tähendab, et äriregistri infosüsteemi osale, mis kajastab tegelikke kasusaajaid, tuleb omistada õiguslik tähendus, mis asendaks praeguse deklaratiivse tähenduse ning mille eelduseks on riigipoolse kontrollisüsteemi sisseseadmine.
4. Majandusaasta aruanded.