Keskkonnatasud seotakse KIKist lahti

Loetelu järjest lühem

Kiisleri selgitusel muutis näiteks 2016. aastal riigikogu keskkonnatasude seadust nii, et KIKi ei läinud enam energeetiliste maavarade — turba ja põlevkivi — ressursitasud. Lisaks vähendati vee erikasutusõiguse tasu ja kaevandamisõiguse tasude laekumist keskusele poole võrra.

Uuesti muudeti seadust mullu, kui piirati veelgi maavarade loetelu, mille ressursitasud KIKile otse eraldati. Muudatuse tulemusena läheb KIKi kaevandamisõiguse tasudest ainult aluspõhja maavarade, nagu lubja- ja dolokivi, ja avalike veekogude põhjas olevate maavarade ressursitasu.

Tegelikult ei piisa sihtotsarbelistest eraldistes juba praegu KIKi keskkonnaprogrammi jaoks. "Piirang on jäänud ajale jalgu, kuna see ei taga praeguste hindade ning keskkonnaprogrammi mahu juures eesmärkide täitmist ega ka strateegilise planeerimise põhimõtete järgimist," märgitakse eelnõus.

"Selles mõttes võib küll öelda, et rida riigieelarves on projektide kavandamise baasina kindlam tagatis, kui oli varasem süsteem," ütles Kiisler.

Arvestas riigikontrolli kriitikat

Varasema süsteemi üks probleem oli Kiisleri sõnul ka bürokraatia, kui ministeerium või allasutused KIKilt raha taotlesid, siis tuli selleks teha projekt, mida KIKi töötajad omakorda kontrollisid, siis hiljem veel kontrollisid ja auditeerisid.

Tõsi on see, et kui seaduse vastuvõtmise järel ministeerium eraldab raha kahte jakku, ühe enda allasutustele, teise KIKile projektidest, siis paberil jääb see number ikkagi väiksemaks, isegi kui see on näiline. "See oli ka siiani paras enesepetmine, et jätame mulje, et raha on kõigile taotlemiseks, kui sellest said osa ka ministeeriumi enda asutused. Sellise olukorra pärast riigikontroll seda süsteemi ka korduvalt kritiseeris," ütles Kiisler.