Artikkel
  • Jaga lugu:

    Vennad Sõnajalad said kohtus lüüa

    Ida-Virumaale tuulepargi ehitamist alustanud vennad Sõnajalad jäid kohtus riigile alla. Vaidlus läheb aga edasi ja Andres Sõnajalg süüdistab kohust kallutatuses.

    Ida-Viru maavanem esitas läinud kevadel kohtusse protesti Lüganuse vallavalitsuselt Andres ja Oleg Sõnajala firmale Aidu Tuulepark antud tuulikute ehituslubade tühistamiseks. Toona otsustas Tartu halduskohus maavanema protesti menetlusse võtta ja esialgse õiguskaitsena peatada tuulikute ehituslubade kehtivuse. Kohus otsustas nüüd, et vaidlus Aidu tuulepargi ehituslubade õiguspärasuse üle jätkub, samuti pöördus maavanem kohtusse õigel ajal. Nimelt vaidlesid Sõnajalad ja riik praegu peamiselt, kas maavanem sai lubade andmisest teada tema väidetud ajal või varem ehk hiljemalt 2016. aasta suvel.
    „Eestis peab valitsema nulltolerants susserdamise ja seaduserikkumiste suhtes, ka see on meie julgeoleku eluline osa,“ rõõmustas ministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu, kui rõhutas, et Aidu tuulepargi projekti pidanuks riik sekkuma ka juhul, kui riigikaitselisi piiranguid poleks. „Ehituslubade väljastamisel ei järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid,“ rõhutas Oidsalu.
    „Me ei susserda“
    Aidu Tuulepargi juhatuse liige Andres Sõnajalg vaidleb vastu. „Me ei ole midagi susserdanud, vaid teinud asju kehtiva õigusraamistiku alusel – lihtsalt riik mõtleb reegleid käigupealt juurde,“ kurtis ta.
    Ehitusload 30 tuulikuga pargi ehitamiseks väljastati kolm aastat tagasi. Ehitama hakkasid Sõnajalad 2016. aastal, kuid mullu veebruaris süüdistati Sõnajalgasid omavolilises tegutsemises ning kaitseministeerium palus maavalitsusel alustada järelevalvemenetlust. Praeguseks on kohtuasi maavalitsuste kaotamise tagajärjel läinud edasi justiitsministeeriumi kätte.
    Kohtusse mineku ajal oli maavalitsuse argument, et tuulikumudeli muutmine ja sellega kaasnenud tuulikute suurem pikkus ei olnud kooskõlastatud. Ehitusload rikkuvat ka kaitseministeeriumi õigust korraldada riigikaitset, sest tuulikud mõjutavad kaitseväe õhuseire radari toimimist. Sõnajalgade seisukohast vaadates kooskõlastas kaitseministeerium aga Aidu pargi kõrguspiirangut esitamata.
    Nüüd on selge, et kohtu hinnangul maavanem ei hilinenud oma sammudega. Sellest sõltus, millal pidi maavanem algatama järelevalve, tegema Lüganuse vallale ettepaneku ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks ja keeldumise korral pöörduma kohtusse.
    Kohus leidis, et järelevalve algatamiseks ei piisanud sellest, et maavanem sai teistes menetlustes või ajakirjandusest tuulepargi ehitamisest teada. Seega ei saanud ta olla kursis, et ehitusload anti projekti alusel, mida kaitseministeeriumiga ei kooskõlastatud ja nii võib tegemist olla riigikaitset ohustavate ehitistega. Info sai maavanem eelmise aasta veebruari alguses ja tegi märtsi alguses Lüganuse vallale ettepaneku tunnistada ehituslubade andmine kehtetuks. Vald esitas vastuse ja maavanem pöördus kohtusse.
    Kohus leidis veel, et maavanem ei rikkunud keeldu vaidlustada kohaliku omavalitsuse haldusakte rohkem kui kolme aasta jooksul haldusakti andmisest.
    Kohtus peaks hakkama selguma veel, kas Lüganuse vald võis ehituslubade väljaandmisel tugineda varasemale ja praegusest erinevale ehitusprojektile antud kaitseministeeriumi kooskõlastusele, iseseisvalt hinnata ehitusprojektide erinevuse olulisust ja mõju riigikaitsele ning kas valla hinnang oli õige.
    Vaidluse sisulise lahendamisega saab kohus edasi minna aga alles pärast seda, kui värske määrus jõustub. Menetlusosalised saavad määrust vaidlustada paari nädala jooksul.
    Süüdistab kallutatuses

    Tuulepargid on meil kasvanud üle pea.

    Meelis Oidsalu
    kaitseplaneerimise asekantsler
    Andres Sõnajalga otsus ei üllatanud. „Kohtuprotsess on seni olnud meie hinnangul kallutatud. Kuidas saakski asja teisiti nimetada, kui kohus keeldus meie palutud tunnistajaid kohtupinki lubamast,“ kurtis ta.
    Kohus väänab Sõnajala sõnul seadust ja tõlgendus on vastuolus varasema kohtupraktikaga, mille järgi ei hakka tähtaeg kulgema õigusvastasusest, vaid haldusaktist teadasaamisest.
    „See on täiesti absurdne õiguse väänamine, millega soovitakse ettevõtjatele lihtsalt ära teha. See ei jäta Eesti investeerimiskeskkonnast ja õigusruumist kindlasti head muljet, sealhulgas on asja vastu kõrgendatud huvi rahvusvahelisel tuuleenergia kogukonnal,“ rääkis Sõnajalg ja on valmis uuesti kohtuniku taandamist taotlema.
    Sõnajala sõnul pidurdatakse praegu Eesti tuuletehnoloogia tööstuse arengut ja Ida-Virumaale jäävad loomata kõrge lisandväärtusega töökohad. „Kaitseministeerium võiks mõelda ka sellele, et julgeoleku üks osa on sisejulgeolek, mis tugevneb sellest, kui Ida-Virumaa inimesed saavad kõrgepalgalist tööd ja parema elukvaliteedi.“
    Ärihuvid pole tähtsaim
    Kaitseministeeriumi esindavale Meelis Oidsalule näitas kohtu värske otsus hoopis, et seaduse ees on kõik võrdsed. „Riik ei saa kehtestada ettevõtjatele erinevaid standardeid vastavalt kellegi ärihuvile. Samuti ei ole Eesti nii rikas, et soetada ja ülal pidada kümneid miljoneid eurosid maksvaid radareid, mis lõppkokkuvõttes mitte midagi ei näita. Seega tuleb tuuleparkide arendajatelgi panustada olemasolevate radarite töövõime säilitamisse,“ rääkis ta.
    Peale riigikaitseliste piirangute kitsendavad tuuleparkide arengut näiteks keskkonnakaitselised või kohaliku elanike huvi, märkis Oidsalu, ning riigikaitseliste piirangute kaotamine ei tähenda automaatselt ettevõtlusvabaduse kasvu.
    Ta lisas, et planeeringud ei anna arendajatele õiguspärast ootust ükskõik kui kõrgete tuulikute püstitamiseks. „Tuuleparkide kõrgus on aga alates 2000. aastast enam kui kahekordistunud: täna soovitakse püstitada juba 300-meetriseid tuulikuid ja sestap on paratamatu, et tuulepargid on meil kasvanud üle pea,“ ütles ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

LHV võlakirjad märgiti pea 2,5 kordselt üle
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Joonas Jõgi: Eestis avaldatakse isikuandmeid kohati valimatult
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
Euroopa Kohtu otsus tunnistada kehtetuks äriregistrites tegelike kasusaajate andmete vabalt kättesaadavaks tegemise kohustus rõhutab infoteenuse pakkujate vastutust, kirjutab Äripäeva Infopanga juht Joonas Jõgi.
Silvano kasvatas käivet, kuid ärikasum langes surve alla
Pesutootja Silvano müügitulu on tänavu üheksa kuuga mullusest ligi 20 protsenti suurem, samas ärikasumis on näha ligi 12 protsendi suurust tagasiminekut, selgub börsiteatest.
Pesutootja Silvano müügitulu on tänavu üheksa kuuga mullusest ligi 20 protsenti suurem, samas ärikasumis on näha ligi 12 protsendi suurust tagasiminekut, selgub börsiteatest.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.

Olulisemad lood

Nädala lood. Tallinki magus diil ja Eesti vassinud tehnoloogiaidu
Äripäeva selle nädala lugudest kõnetasid lugejaid enim Tallinki aastaid kestnud magus diil Tallinna Sadamaga ning sekeldustesse sattunud Eesti tehnoloogiaidu.
Äripäeva selle nädala lugudest kõnetasid lugejaid enim Tallinki aastaid kestnud magus diil Tallinna Sadamaga ning sekeldustesse sattunud Eesti tehnoloogiaidu.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.