Vennad Sõnajalad said kohtus lüüa

Ida-Viru maavanem esitas läinud kevadel kohtusse protesti Lüganuse vallavalitsuselt Andres ja Oleg Sõnajala firmale Aidu Tuulepark antud tuulikute ehituslubade tühistamiseks. Toona otsustas Tartu halduskohus maavanema protesti menetlusse võtta ja esialgse õiguskaitsena peatada tuulikute ehituslubade kehtivuse. Kohus otsustas nüüd, et vaidlus Aidu tuulepargi ehituslubade õiguspärasuse üle jätkub, samuti pöördus maavanem kohtusse õigel ajal. Nimelt vaidlesid Sõnajalad ja riik praegu peamiselt, kas maavanem sai lubade andmisest teada tema väidetud ajal või varem ehk hiljemalt 2016. aasta suvel.

„Eestis peab valitsema nulltolerants susserdamise ja seaduserikkumiste suhtes, ka see on meie julgeoleku eluline osa,“ rõõmustas ministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu, kui rõhutas, et Aidu tuulepargi projekti pidanuks riik sekkuma ka juhul, kui riigikaitselisi piiranguid poleks. „Ehituslubade väljastamisel ei järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid,“ rõhutas Oidsalu.

„Me ei susserda“

Süüdistab kallutatuses

Andres Sõnajalga otsus ei üllatanud. „Kohtuprotsess on seni olnud meie hinnangul kallutatud. Kuidas saakski asja teisiti nimetada, kui kohus keeldus meie palutud tunnistajaid kohtupinki lubamast,“ kurtis ta.

Kohus väänab Sõnajala sõnul seadust ja tõlgendus on vastuolus varasema kohtupraktikaga, mille järgi ei hakka tähtaeg kulgema õigusvastasusest, vaid haldusaktist teadasaamisest.

„See on täiesti absurdne õiguse väänamine, millega soovitakse ettevõtjatele lihtsalt ära teha. See ei jäta Eesti investeerimiskeskkonnast ja õigusruumist kindlasti head muljet, sealhulgas on asja vastu kõrgendatud huvi rahvusvahelisel tuuleenergia kogukonnal,“ rääkis Sõnajalg ja on valmis uuesti kohtuniku taandamist taotlema.

Sõnajala sõnul pidurdatakse praegu Eesti tuuletehnoloogia tööstuse arengut ja Ida-Virumaale jäävad loomata kõrge lisandväärtusega töökohad. „Kaitseministeerium võiks mõelda ka sellele, et julgeoleku üks osa on sisejulgeolek, mis tugevneb sellest, kui Ida-Virumaa inimesed saavad kõrgepalgalist tööd ja parema elukvaliteedi.“

Ärihuvid pole tähtsaim

Kaitseministeeriumi esindavale Meelis Oidsalule näitas kohtu värske otsus hoopis, et seaduse ees on kõik võrdsed. „Riik ei saa kehtestada ettevõtjatele erinevaid standardeid vastavalt kellegi ärihuvile. Samuti ei ole Eesti nii rikas, et soetada ja ülal pidada kümneid miljoneid eurosid maksvaid radareid, mis lõppkokkuvõttes mitte midagi ei näita. Seega tuleb tuuleparkide arendajatelgi panustada olemasolevate radarite töövõime säilitamisse,“ rääkis ta.

Peale riigikaitseliste piirangute kitsendavad tuuleparkide arengut näiteks keskkonnakaitselised või kohaliku elanike huvi, märkis Oidsalu, ning riigikaitseliste piirangute kaotamine ei tähenda automaatselt ettevõtlusvabaduse kasvu.

Ta lisas, et planeeringud ei anna arendajatele õiguspärast ootust ükskõik kui kõrgete tuulikute püstitamiseks. „Tuuleparkide kõrgus on aga alates 2000. aastast enam kui kahekordistunud: täna soovitakse püstitada juba 300-meetriseid tuulikuid ja sestap on paratamatu, et tuulepargid on meil kasvanud üle pea,“ ütles ta.