Vennad Sõnajalad said kohtus lüüa

17. aprill 2018, 18:22
Vennad Sõnajalad Eleon 3M116 tuuliku otsas.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180417/NEWS/180419645/AR/0/AR-180419645.jpg

Ida-Virumaale tuulepargi ehitamist alustanud vennad Sõnajalad jäid kohtus riigile alla. Vaidlus läheb aga edasi ja Andres Sõnajalg süüdistab kohust kallutatuses.

Ida-Viru maavanem esitas läinud kevadel kohtusse protesti Lüganuse vallavalitsuselt Andres ja Oleg Sõnajala firmale Aidu Tuulepark antud tuulikute ehituslubade tühistamiseks. Toona otsustas Tartu halduskohus maavanema protesti menetlusse võtta ja esialgse õiguskaitsena peatada tuulikute ehituslubade kehtivuse. Kohus otsustas nüüd, et vaidlus Aidu tuulepargi ehituslubade õiguspärasuse üle jätkub, samuti pöördus maavanem kohtusse õigel ajal. Nimelt vaidlesid Sõnajalad ja riik praegu peamiselt, kas maavanem sai lubade andmisest teada tema väidetud ajal või varem ehk hiljemalt 2016. aasta suvel.

„Eestis peab valitsema nulltolerants susserdamise ja seaduserikkumiste suhtes, ka see on meie julgeoleku eluline osa,“ rõõmustas ministeeriumi kaitseplaneerimise asekantsler Meelis Oidsalu, kui rõhutas, et Aidu tuulepargi projekti pidanuks riik sekkuma ka juhul, kui riigikaitselisi piiranguid poleks. „Ehituslubade väljastamisel ei järgitud õigusaktides sätestatud nõudeid,“ rõhutas Oidsalu.

„Me ei susserda“

Aidu Tuulepargi juhatuse liige Andres Sõnajalg vaidleb vastu. „Me ei ole midagi susserdanud, vaid teinud asju kehtiva õigusraamistiku alusel – lihtsalt riik mõtleb reegleid käigupealt juurde,“ kurtis ta.

Ehitusload 30 tuulikuga pargi ehitamiseks väljastati kolm aastat tagasi. Ehitama hakkasid Sõnajalad 2016. aastal, kuid mullu veebruaris süüdistati Sõnajalgasid omavolilises tegutsemises ning kaitseministeerium palus maavalitsusel alustada järelevalvemenetlust. Praeguseks on kohtuasi maavalitsuste kaotamise tagajärjel läinud edasi justiitsministeeriumi kätte.

Kohtusse mineku ajal oli maavalitsuse argument, et tuulikumudeli muutmine ja sellega kaasnenud tuulikute suurem pikkus ei olnud kooskõlastatud. Ehitusload rikkuvat ka kaitseministeeriumi õigust korraldada riigikaitset, sest tuulikud mõjutavad kaitseväe õhuseire radari toimimist. Sõnajalgade seisukohast vaadates kooskõlastas kaitseministeerium aga Aidu pargi kõrguspiirangut esitamata.

Nüüd on selge, et kohtu hinnangul maavanem ei hilinenud oma sammudega. Sellest sõltus, millal pidi maavanem algatama järelevalve, tegema Lüganuse vallale ettepaneku ehituslubade kehtetuks tunnistamiseks ja keeldumise korral pöörduma kohtusse.

Kohus leidis, et järelevalve algatamiseks ei piisanud sellest, et maavanem sai teistes menetlustes või ajakirjandusest tuulepargi ehitamisest teada. Seega ei saanud ta olla kursis, et ehitusload anti projekti alusel, mida kaitseministeeriumiga ei kooskõlastatud ja nii võib tegemist olla riigikaitset ohustavate ehitistega. Info sai maavanem eelmise aasta veebruari alguses ja tegi märtsi alguses Lüganuse vallale ettepaneku tunnistada ehituslubade andmine kehtetuks. Vald esitas vastuse ja maavanem pöördus kohtusse.

Kohus leidis veel, et maavanem ei rikkunud keeldu vaidlustada kohaliku omavalitsuse haldusakte rohkem kui kolme aasta jooksul haldusakti andmisest.

Kohtus peaks hakkama selguma veel, kas Lüganuse vald võis ehituslubade väljaandmisel tugineda varasemale ja praegusest erinevale ehitusprojektile antud kaitseministeeriumi kooskõlastusele, iseseisvalt hinnata ehitusprojektide erinevuse olulisust ja mõju riigikaitsele ning kas valla hinnang oli õige.

Vaidluse sisulise lahendamisega saab kohus edasi minna aga alles pärast seda, kui värske määrus jõustub. Menetlusosalised saavad määrust vaidlustada paari nädala jooksul.

Süüdistab kallutatuses

Andres Sõnajalga otsus ei üllatanud. „Kohtuprotsess on seni olnud meie hinnangul kallutatud. Kuidas saakski asja teisiti nimetada, kui kohus keeldus meie palutud tunnistajaid kohtupinki lubamast,“ kurtis ta.

Kohus väänab Sõnajala sõnul seadust ja tõlgendus on vastuolus varasema kohtupraktikaga, mille järgi ei hakka tähtaeg kulgema õigusvastasusest, vaid haldusaktist teadasaamisest.

„See on täiesti absurdne õiguse väänamine, millega soovitakse ettevõtjatele lihtsalt ära teha. See ei jäta Eesti investeerimiskeskkonnast ja õigusruumist kindlasti head muljet, sealhulgas on asja vastu kõrgendatud huvi rahvusvahelisel tuuleenergia kogukonnal,“ rääkis Sõnajalg ja on valmis uuesti kohtuniku taandamist taotlema.

Sõnajala sõnul pidurdatakse praegu Eesti tuuletehnoloogia tööstuse arengut ja Ida-Virumaale jäävad loomata kõrge lisandväärtusega töökohad. „Kaitseministeerium võiks mõelda ka sellele, et julgeoleku üks osa on sisejulgeolek, mis tugevneb sellest, kui Ida-Virumaa inimesed saavad kõrgepalgalist tööd ja parema elukvaliteedi.“

Ärihuvid pole tähtsaim

Kaitseministeeriumi esindavale Meelis Oidsalule näitas kohtu värske otsus hoopis, et seaduse ees on kõik võrdsed. „Riik ei saa kehtestada ettevõtjatele erinevaid standardeid vastavalt kellegi ärihuvile. Samuti ei ole Eesti nii rikas, et soetada ja ülal pidada kümneid miljoneid eurosid maksvaid radareid, mis lõppkokkuvõttes mitte midagi ei näita. Seega tuleb tuuleparkide arendajatelgi panustada olemasolevate radarite töövõime säilitamisse,“ rääkis ta.

Peale riigikaitseliste piirangute kitsendavad tuuleparkide arengut näiteks keskkonnakaitselised või kohaliku elanike huvi, märkis Oidsalu, ning riigikaitseliste piirangute kaotamine ei tähenda automaatselt ettevõtlusvabaduse kasvu.

Ta lisas, et planeeringud ei anna arendajatele õiguspärast ootust ükskõik kui kõrgete tuulikute püstitamiseks. „Tuuleparkide kõrgus on aga alates 2000. aastast enam kui kahekordistunud: täna soovitakse püstitada juba 300-meetriseid tuulikuid ja sestap on paratamatu, et tuulepargid on meil kasvanud üle pea,“ ütles ta.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
17. April 2018, 18:22

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing