Euroopa kiirustab Jaapani vabakaubandusega

Detsembris sõlmitud kokkuleppe järgi võiks Euroopa Liidust ja Jaapanist saada maailma suurim majanduspiirkond, samuti peab see olema märguanne, et USA protektsionistlik lähenemine ei saa maailmas ainuvalitsevaks meeleoluks, kirjutab Reuters.

Vabakaubandusleppega on otsustatud kaotada Euroopa Liidu 10protsendilised tollid Jaapani autodele ning vastukaaluks Jaapani 30protsendiline toll Euroopa juustudele ja 15protsendiline tollimaks Euroopa veinile.

"Leppega kõrvaldatakse ühe miljardi euro väärtuses tollimakse, mida ELi eksportijad igal aastal Jaapanile maksavad," ütles komisjoni asepresident Jyrki Katainen komisjoni pressiteate vahendusel.

"Jaapaniga sõlmitav majanduspartnerlus hõlmab 600 miljoni tarbijaga piirkonda, mille SKP on maailmas suuruselt kolmandal kohal. Sellise partnerluse majanduslik potentsiaal on enneolematu," märkis kaubandusvolinik Cecilia Malmström sealsamas.

Majanduspartnerluslepinguga avatakse Jaapani 127 miljoni tarbijaga turg ELi peamistele eksporditavatele põllumajandustoodetele, tagatakse enam kui 200 Euroopa traditsioonilise piirkondliku toiduaine ja joogi kaitse Jaapanis ning suurendatakse ELi ekspordivõimalusi mitmes muus sektoris. Lisaks avaneb Euroopa ettevõtetel võimalus teha paljudele Jaapani linnadele pakkumusi avaliku hangetel.

Komisjoni eesmärk on saada Jaapani leppele juba juunis või juulis Euroopa valitsusjuhtide nõusolek, mille järel saaks see ja ka Singapuriga sõlmitav vabakaubanduslepe jõustuda juba järgmisel aastal.

See on varasemat kogemust arvestades võrdlemisi lennukas lootus. Samuti peab komisjon vältima rahulolematuse teket, mis saatis Kanadaga plaanitud vabakaubandusleppe arutamist. Teisalt tahab komisjon Jaapaniga vabakaubandusleppe jõustada enne Brexitit, sest paljud Jaapani autotootjad tegutsevad Euroopas Inglismaa kaudu. See pakuks Suurbritanniale kergendust üleminekuajaks, sest sel perioodil ei saa nad vabakaubandusleppeid ise veel sõlmida.

Üks põhjus, miks loodetakse, et leppe kiire sõlmimine on võimalik, on see, et praeguses tekstis puuduvad investeeringute kaitse klauslid, mida tihti on peetud ebaõiglaseks eeliseks, mille kaudu rahvusvahelised ettevõtted saavad minna üle üksikute riikide peade. Financial Times juhib tähelepanu sellele, et tänu selle klausli puudumisele on võimalik vabakaubanduslepe jõustada Euroopa parlamendi ja Euroopa Nõukogu tasemel, ilma et peaks lepet kõigis liikmesriikide parlamentides ratifitseerima.

Kaubandus- ja investeerimislepingud Singapuriga on ELi esimesed Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) liikmega sõlmitavad kahepoolsed lepingud. ASEANi riikidest on Singapur konkurentsitult suurim ELi kaubanduspartner, kellega toimuva kaubavahetuse maht on kokku 53,3 miljardit eurot (2017) ja teenuskaubanduse maht 44,4 miljardit eurot (2016). Singapuris on asutatud üle 10 000 ELi ettevõtte, mis teenindavad sealt kogu Vaikse ookeani piirkonda.

Brexit võib lihtsamaks teha ka kaubandusleppe sõlmimise Indiaga, mida ühenduse eksportijad on pikisilmi oodanud, vahendas Politico. Nimelt kohtusid Brüsseli saadikud eelmisel neljapäeval India esindajatega, et taaselustada viis aastat tagasi soiku jäänud kaubandusläbirääkimisi. Lihtne see Politico hinnangul olema ei saa, kuna India on pikalt olnud üks rahvusvahelise kaubanduse keerulisemaid partnereid – suurriik on äärmiselt kaitsval positsioonil siseriiklikult oluliste majandusharude suhtes nagu puuvillakasvatus ja geneerilised ravimid.

Siiski usuvad Euroopa esindajad Politico teatel, et Brexit võtab laualt maha kaks olulist takistust. Esiteks on britid alati nõudnud, et India loobuks enda ülikõrgetest tariifidest Šoti viskile. Teiseks on Ühendkuningriik olnud mures, et liberaalsem viisarežiim, mis on omakorda New Delhi üks prioriteete, toob peamiselt just Suurbritanniasse Indiast pärit töötajate laine."See ei saa kindlasti olema lihtne, kui mõelda näiteks autode ja piimatoodete tariifide peale. Aga ma näen nüüd palju rohkem ruumi kompromissi saavutamiseks," ütles Brüsselis tegutseva Euroopa-India kaubanduskoja peasekretär Sunil Prasad Politicole.