Firmade müügil hea hoog sees

Artikkel

- Uudised
- Priit Pokk
- 18. aprill 2018 kell 3:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Firmade müügil hea hoog sees
Tehinguturg näitab jätkuvalt aktiivsust, hoogu lükkab optimistlik foon ning soodsad laenutingimused.
Selle aasta esimese kvartali tehingute arv on suurem kui mitmel eelneval aastal, kuid eelmise aasta viimasele kvartalile jääb see number alla, selgub Ellex Raidla advokaadibüroo tehtud tehinguturu ülevaatest. Samas on suurenenud kõrgema otsa tehingute väärtused – kõik esiviisikusse jõudnud tehingud ületavad ilmselt 40 miljoni euro piiri.
Advokaadibüroo partner Sven Papp märkis, et jätkuvalt aktiivset tehinguturgu soodustab suhteliselt odav krediit, mis kannustab investeeringuid tagant. Keystone Advisersi partner Tõnis Kons tõi välja, et Eestit ja teisi Balti riike mõjutavad globaalsed megatrendid võrdlemisi vähe ning turu passiivsuse või aktiivsuse põhjuseid tuleb otsida kohapealsest ärikliimast – nii üldisest investeerimiskindluse kasvust kui ka ettevõtjate optimismist tuleviku suhtes.Papp lisas, et kuigi turg on üldiselt aktiivne, võib laiemas pildis võimalikeks ohufaktoriteks pidada kahte akuutsemat ning kahte vanast arsenalist tuttavat teemat. „Negatiivsete faktoritena tuuakse päevakajalisena välja vastasseisu Venemaaga ning Trumpi tollitariife. Vanast leksikonist tuuakse taas esile Brexitiga kaasnev ebaselgus ning euro tulevik.“ Papi hinnangul on nüüdseks Eesti turul Krimmi-järgsetest vapustustest ja kartustest üle saadud.
Transpordisektori hüpe
Tavapärasest enam tehti esimeses kvartalis tehinguid transpordi- ja logistikasektoris – viimase kvartali tehingute arv ulatus seitsmeni, mis moodustab ligi poole aastasest koguarvust (kokku 17).
Papp sõnas, et sellisest hüppest oleks küll hea rääkida kui märgist, et investorid on hakanud väärtustama Eesti geopoliitilist positsiooni kui võimalust arendada Eestit märkimisväärseks transiidimaaks, kuid etteulatuvaid järeldusi ei maksa siiski teha. „Loomulikult on kasv positiivne märk, kuid tänases päevas rääkida transpordisektori tehingute kasvust kui trendist on väga suur spekulatsioon. Fakte selleks on veel liiga vähe.“
Papp lisas, et Eestis on väikse turu tõttu tehingute arvu ning mahtude kõikumine suur ning seetõttu võivad mõned suuremad juhuslikult kokku sattunud tehingud mõne sektori pilti oluliselt muuta.
Transpordisektori suurimate tehingutena paistavad silma EASi poolt mullu aasta ettevõtteks valitud lennuhooldusfirma Magnetic MRO müük hiinlastele, kus tehingu väärtus oli 43 miljonit eurot, ning Transiidikeskuse müük Saksamaa sadama- ja logistikakontsernile Hamburgen Hafen und Logistik AG, mille hind jäi konfidentsiaalseks.

Turu kompamine

Redgate Capitali vanempartner Aare Tammemäe tõi välja, et tunnetuslikult on märgata, et võrreldes varasemaga uuritakse rohkem ettevõtete müügivõimalusi ehk omanikud kompavad turgu. „Tavaliselt küsivad müüjad majanduse headel aegadel ka suuremat hinda oma ettevõtte eest, ollakse optimistlikumad,“ ütles ta. „Näiteks üritatakse müüa ettevõtteid, mis on oma arengus jõudnud sellisesse faasi, kus järgmist arenguhüpet on ise keeruline teha. See vajaks kas suuri täiendavaid investeeringuid, mis käiks üle jõu, või pikemat ja suuremat pühendumist, et hakata äri kasvatama.“
Tõnis Kons märkis, et ettevõtteid paneb ka tegutsema rida objektiivseid tegureid: Eesti ja Balti turule on lisandumas mitu uut erakapitali fondi, mis avardavad müügi- ja kapitali kaasamise võimalusi ka väiksematele ettevõtetele. Samuti toob ta positiivsena välja ka oodatava riigiettevõtete osaluste müügi.
Konsi hinnangul tuleb mängu ka majanduslik paratamatus. „Kuna koduturul saab olla kindel vaid kulude kasvus, siis tuleb Eesti ettevõtetel paratamatult vaadata üha aktiivsemalt välisturgudele ning üks võimalus rahvusvahelistumiseks on läbi firmaostude.“
Buumiks ta olukorda kindlasti ei pea. „Sellist liinitööd, kuidas müüdi Eesti ettevõtteid väliskapitalile enne Lehmanni kriisi, praegu näha ei ole. Eesti ettevõtted on ostjatena jätkuvalt pigem konservatiivsed, mõeldes rohkem riskidele kui võimalustele. Raha, mis sooviks finantseerida Balti ettevõtete rahvusvahelist laienemist, on oluliselt rohkem kui ettevõtjaid, kes oleks valmis sellist riski võtma,“ sõnas Kons.
Tammemäe lisas, et ettevõtted võiksid kaaluda enne müümist ka alternatiivseid lahendusi. „Me tahaksime näha rohkem Eesti ettevõtteid, kes müümise asemel võtaksid ise riske ning oleksid valmis kasvama, sealjuures kaasates kapitali kohalikult kapitaliturult. Samas eks see sõltu iga omaniku situatsioonist.“ Tammemäe sõnul on raha kaasamine vaikset viisi kasvama hakanud, kuid mingist olulisest läbimurdest on vara rääkida.

Juhtimisvõimekus jääb napiks
Meie kapitaliturg on veel üsna toores võrreldes Skandinaavia riikidega, kuid samas on Eesti ettevõtete juurdepääs kapitalile aasta-aastalt paranenud. Finantssektori esindusorganisatsioonid on probleemi teadvustamiseks ja lahenduste pakkumiseks teinud tublit tööd.
Keskseks probleemiks on kogemuse ja juhtimisvõimekuse puudumine. Rahvusvahelises plaanis ei ole Eesti ettevõtted nii-öelda radaril. Meil on liiga vähe ettevõtteid, kes pakuksid tehnoloogiaid või teenuseid rahvusvahelistele suurettevõtetele. Paljud Eesti ettevõtjad kardavad palgata endale rahvusvahelist meeskonda, sest küsitud palganumber tundub kallis. Või laieneda Lääne-Euroopasse, sest seal on kulud suured ja vabrikus tegutseb ametiühing. Lisaks puudub kogemus, kuidas rahvusvaheline meeskond reaalselt tööle panna. Lihtsam tundub osta tehasesse uus kallis seade ning selle kalli seadmega Skandinaavia naabritele odavat allhanget edasi teha. Äri teevad aga eeskätt inimesed, mitte masinad.
Tõnis Kons
Keystones Advisersi partner
„Eks oodatakse suuri julgeid projekte-õnnestumisi, mis annaks kindlust teistele ettevõtjatele,“ sõnas Tammemäe. Ta tõi näite, et seda rolli võib mingil määral täita Tallinna Sadama IPO õnnestumine, mis käivitaks järgmise lainena ettevõtjate finantseerimissoovi.
Teise nurga alt tõi Sven Papp välja, et pretsedendid võivad aidata kaasa ka uste avanemisele välismaalt. „Näiteks on hiinlaste investeeringute puhul tihtilugu nii, et kui keegi teeb ukse lahti, siis reeglina tuleb sinna juurde. Kui kodutöö on tehtud, turgu on tundma õpitud, siis on teistel kindlasti lihtsam tulla.“
Tehingute ootustes
Kons nentis, et kui meedia- ja telekomisektorist on konsolideerimise laine juba osaliselt üle käinud, siis lisaks sellele on Balti riikides oodata ühinemist kõikvõimalikus distributsioonis. Samuti vajab tema hinnangul konsolideerimist jaekaubandus, kus palju ettevõtteid töötab juba aastaid nii madala marginaaliga, mis ei võimalda jätkusuutlikku investeerimist.
Aktiivsust võib oodata ka tarkvarasektoris ning tööstuses. „Lähiaastatel näeme veel edukaid väljumisi küpsemasse ikka jõudnud start-up’idest ning küllap teevad IT-ettevõtted ka üha enam firmaoste välisturgudel,“ märkis Kons. „Tööstuse kohta on heaks näiteks puidutööstus, kus mitu Eesti ettevõtet on kasvanud omas segmendis regionaalseks liidriks ning edasise kasvu tagamiseks tuleb minna kas uutele turgudele või laiendada tegevusvaldkonda.“
Papp lausus, et jätkuvalt on investorite tähelepanu all energia ja infrastruktuuri valdkonnas toimuv, kus võimalikud tehingud on suure mahuga ning seetõttu võtab nende ettevalmistamine mõnevõrra rohkem aega.
Oodata on tihedat tehinguaastat
Ettevõtete ühinemiste ja ülevõtmiste (M&A) turg oli jätkuvalt aktiivne selle aasta esimeses kvartalis ja on oodata, et tehinguid tehakse rohkelt kogu 2018 aasta jooksul. Eesti turul toimuv ei ole midagi erakordset ja tehingute aktiivsus jätkub kogu Euroopas. Meie hinnangul on märgata regionaalsete tehingute kasvu, kus müüakse äri, mis hõlmab mitut või kõiki Balti riike. Samuti on palju selliseid tehinguid, kus Eesti ettevõte on vaid üks osa müüdavast rahvusvahelisest ärist.
Erakapitali fondid jätkavad samuti aktiivset investeerimist. Samas on ka paljud erakapitali fondide poolt omatud ettevõtted müügis, mis omakorda annab M&A tehingutele hoogu. Ostjateks ei ole pelgalt välisinvestorid, vaid üha julgemaks on muutunud ka kohalikud Eesti kapitalil põhinevad ostjad.
Toomas Prangli
Soraineni advokaadibüroo juhtivpartner
Eesti tehingute TOP 5
Esimeses kvartalis, ei ole väärtuste järjekorras
Olympic Entertainment Group AS-i kaks suuraktsionäri müüsid oma aktsiad Odyssey Europe AS-ile (184 miljonit eurot)Rootsi Bergs Timberiga omandas Islandi Norvik Timberi, ühtlasi omandati ka Läti ettevõte Byko-lat, Eestist EWP AS ja Laesti AS ning Inglismaalt Norvik Shipping (kogu tehingu väärtus hinnanguliselt ca 75 miljonit eurot)Hiina ettevõtte Guangzhou Hangxin Aviation Technolog omandas Magnetic MRO(tehingu väärtus 43 miljonit eurot)Saksamaa sadama- ja logistikakontsern Hamburger Hafen und Logistik AG (HHLA) ostis Transiidikeskuse AS-i (tehingu väärtus konfidentsiaalne)Kanada ettevõte Fleet Complete omandas Eesti telemaatikaettevõtte Ecofleet (tehingu väärtus konfidentsiaalne)
Transpordi- ja logistikasektor
15% kõikidest tehingutest esimeses kvartalis, ei ole väärtuste järjekorras
Saksamaa sadama- ja logistikakontsern Hamburger Hafen und Logistik AG (HHLA) ostis Transiidikeskuse AS-iKanada ettevõte Fleet Complete omandas Eesti telemaatikaettevõtte EcofleetHiina ettevõtte Guangzhou Hangxin Aviation Technolog omandas Magnetic MROVene transpordikontsern OOO UK Delo omandas 30,75% Global Ports Investments Plc aktsiatest (Vopak E.O.S. AS)Raudteekontsern Skinest Rail ostis vähemusaktsionäridelt välja Daugavpilsi veduriremonditehase AS Daugavpils Lokomotivju Remonta Rupnica (DLRR) aktsiadÜhe juhtiva kruiisilaevadele kaldateenuste pakkuja DenEesti MBO (BPM Capital Eesti)Union Tank Ecksteini (UTA) omandas 51% Poola ettevõttes Timex Card SP. z o.o.
Finantssektor
13% kõikidest tehingutest esimeses kvartalis, ei ole väärtuste järjekorras
Trind Ventures kaasas 21M € kapitali - kolm peamist investorit on Euroopa Investeerimisfond (EIF), LHV pensionifondid (LHV) ja Trind Ventures’i meeskondKindlustusvahendusteenuse pakkuja Aon Baltic omandas Balto LinkiPilvepõhist kindlustustarkvara pakkuv Eesti ettevõte Insly kaasas 2,2 miljonit eurotInbank müüs 10% Coop PangastSmartCap investeeris kiirendifondi SuperangelInvesteerimisfond Rubylight investeeris Londonis asuvasse Sweatcoini
Kinnisvarasektor
10% kõikidest tehingutest esimeses kvartalis, ei ole väärtuste järjekorras
Eften ostis Marienthali keskuseTähesaju City ostukeskuse müükCapital Mill ostis Peterburi tee ja Lagedi tee ristumiskohta ehitusjärgus ärihooneAS Karme müüs Karksi õlletehase kinnistuArco vara müüs Bulgaaria kinnisvarafondi
Meedia ja meelelahutussektor
10% kõikidest tehingutest esimeses kvartalis, ei ole väärtuste järjekorras
Olympic Entertainment Group AS-i kaks suuraktsionäri müüsid oma aktsiad Odyssey Europe AS-ileEesti digitaalmeedia agentuur FCR Media AS omandas FCR Media Eesti ja Läti harudLottemaa müükAjakirjade Kirjastus AS-i müük AS-ile Ekspress Meedia ja OÜ-le Hea LuguPiletilevi omanikfirma Baltic Ticket Holdings ostis Valgevene piletivahendusfirma Kvitki By
Allikas: Ellex Raidla advokaadibüroo
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
Hetkel kuum