Kinnisvaraanalüütik: uus nõue lõpetab väikearendajate äri

Vähi ütles teemaveebi kinnisvarauudised.ee korraldatud kinnisvaraarenduse konverentsil esinedes, et järgmine aasta sunnib ehitajaid ja arendajad väga aktiivselt ehituslubade taotlemisele ja kättesaamisele, sest 2020. aasta 1. jaanuar on ikka juba väga tugevalt turjal. Ta ennustas, et tõenäoliselt ehitatakse 2020. aasta alguses väga vähe.  

„Liginullenergia nõude mõjul väljuvad väikearendajad ja -ehitajad kinnisvarasektorist, sest on vaja tugevalt investeerida tehnikasse, seadmetesse ja inimeste koolitamisse ehk kulutada palju raha ja see sööb väiksematel ära kogu äri mõttekuse – see on väga kallis. On antud ette reeglid, kuidas nõutud energiatase saavutatakse, samas on ministeeriumist tulnud signaal, et võib olla ka loominguline,“ rääkis Vähi.

Liginullenergia teema puudutab ka kõiki neid üksikehitajaid, kes plaanivad ise omale kodu rajada.

Vähi sõnul on väga hea, et liginullenergia teemast meedias palju räägitakse. „Ma ootan huviga Tallinnas valminud superministeeriumi talvekulusid, et millised need siis lõpuks olid,“ lisas ta.

Kuula ka saadet samal teemal: 

Praegust olukorda kinnisvaraturul kommenteerides märkis Vähi, et uute korterite müügiga saavutati Tallinnas tõusuperioodi tipp 2017. aastal ja edasi läheb langevas tempos.

Vähi sõnul läheb meie majandusel läheb hästi, kui meie naabritel läheb hästi, sest me sõltume Skandinaaviast. „Eesti valitsused võivad vahetuda, aga see ei oma suurt tähendust sellele, kuidas Eesti majandusel läheb. Me peame olema valvsad. Peame jälgima hoiatusi, mis puudutab palgakasvu ja tootlikkust. Ei saa ainult sundida inimesi laenukoormust kasvatama. Langused on normaalne osa majandusest ja kinnisvaraärist. Sellega tuleb arvestada. Loodan, et valvsus ja konservatiivsus jätkub,“ kommenteeris ta.

Vähi sõnul meeldib eestlasele jätkuvalt betoon. Ühtlasi on paljud töötavad inimesed kindlad, et nemad tulevikus mingit pensioni enam ei saa. „Eestlane on täielikult kinnisvarausku, ta paneb raha kinnisvarasse, on seda alati teinud ja see jätkub. Muutunud on see, et kui varem räägiti palju kinnisvara tootlusest, siis nüüd saadakse aru, et üüritootlus ei ole enam kõige põhilisem asi. Pigem saadakse rohkem aru sellest, et korteri ostmine  pensioniks on pikaajaline investeering ja selle aja jooksul, kui meie põlvkond pensionini jõuab, näeme mitut tõusu ja langust ning võib-olla krahhi ka“.

„Mõistetakse, et raha paigutamine mõnda korterisse on pikaajaline rahavoog ja kunagi pensionil olles võib-olla see ainus varandus, mis sul on. Minu käest küsivad paljud pereinimesed, kellel on sääste, et ma ütleksin neile hea koha, kuhu korter osta, et see oleks neil olemas tulevikus ja pensionipõlves,“ tunnistas Vähi.