• OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • OMX Baltic−0,37%316,62
  • OMX Riga0,36%1 019,41
  • OMX Tallinn−0,44%2 243,13
  • OMX Vilnius−0,09%1 500,92
  • S&P 500−1,03%7 340,53
  • DOW 30−1,64%50 759,42
  • Nasdaq −0,74%24 328,38
  • FTSE 100−1,76%10 689,87
  • Nikkei 225−1,34%58 860,43
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,2
Igal aastal miljonite tonnide kaupa ohtliku jäätmena mäkke kuhjatav põlevkivituhk muutub justkui ühe viipega väärtuslikuks tooraineks, kui keskkonnaministeerium selle ohutuks nimetab.
Balti elektrijaam Narvas
  • Balti elektrijaam Narvas
  • Foto: Liis Treimann / Postimees / Scapix
«Lähiajal kuulutatakse välja riigihange uuringu tegemiseks, et veenduda, et põlevkivituhal ei ole eriomadusi võrreldes teiste tuhkadega, ning järgmise aasta suveks peaks asjaga ühele poole saama,» ütles keskkonnaministeeriumi asekantsler Ado Lõhmus, kirjutab Postimees.
Ministeeriumi seisukoht on, et põlevkivituhk on tsemendilaadne materjal, mis nimetati ohtlikuks selle aluselisuse tõttu, mis tuleb ilmsiks kokkupuutel veega. Seepärast ei saa tuhka kasutada näiteks kaevandusšahtide täitmisel – see rikuks ära põhjavee.
«Põlevkivituhk kuulutati ohtlikuks jäätmeks 1990ndate lõpus, kui siinsete normide vastavusse viimisel Euroopa direktiividega pingutati üle,» selgitas Lõhmus. 

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele