E-residentsus: üks kole juhtum võib rikkuda terve riigi maine

"Mõni nädal tagasi avaldas Postimees artikli, mis puudutas e-residentide üldist profiili. Üldjoontes oli seal kolm tunnust - ta on 30-40aastane, meesterahvas ja ärikonsultant. Mul tekkis kahtlus, mida hakkasin kontrollima, ja leidsin kinnituse, et täpselt samasugune näeb välja tüüpilise majanduskurjategija profiil," rääkis Swedbanki finantskuritegude tõkestamise üksuse juht Indrek Tibar.

E-residentide hulgas võib Tibari sõnul kurjategijaid olla kas 10% või 1%, aga juba see võib piisavalt probleeme tekitada. Tibari sõnul on peamine küsimus selles, kus see 1% end peidab. "Meil on  40 000 e-residenti. Oletame, et 400 neist ongi kaabakad, aga kui me vaatame inimesele peale, ei näe me sinna sisse. Tihti on öeldud, et tühja sellega. Aga kuidas me teame, kus see isik täpselt on?" tõi Tibar välja pankade dilemma.

Tibar võttis välja ka statistika, mis näitab, et Iraanist pärit e-residentide poolt on Eestis registreeritud 45 juriidilist isikut, Liibüast 2, Pakistanist 22, Süüriast 4, Afganistanist 24, Egiptusest 18. Tibari sõnul ei taha ta küll näpuga näidata, aga küsimus on, millega need osaühingud tegelevad, kas me tahame panustada selle teada saamisse ja kas suudame maandada riske, mis tekivad erinevast kultuuritaustast. "Riskid seonduvadki sellega, et oleme palju rääkinud rahapesust, aga täna ei ole mainitud teist asja ehk terrorismi rahastamist ja sellega seonduvaid rahvusvahelisi sanktsioone. Kas saame olla kindlad, et näiteks Egiptuse kaheksateistkümnest e-residendi registreeritud OÜst mõni ei ole seotud terrorismi rahastamisega? Meie peame selles aga veenduma," rääkis Tibar.

Seega ongi probleem nende e-residentidega, kelle kohta info hankimine osutub keeruliseks. Lisaks on see Tibari sõnul ka kallis.

LHV Panga rahapesu ja terrorismi finantseerimise tõkestamise üksuse juhi Aivar Pauli sõnul on pangaliit püüdnud lahti mõtestada, mida tähendab e-residentidele seatud nõue, et neil peab olema seos Eestiga. Tema kinnitusel on kõik pangad selle enda jaoks defineerinud ja seda ka küsivad. "Siin tekib aga küsimus - kas selle seose puudumine välistab kliendiks saamise? Meie panga puhul see veel ei välista. Aga kui seda seost Eestiga ei ole, siis võib tulla kiire ei. Kui on aga usutav jutt, võib ta kliendisuhte meiega saada," märkis Paul.

Selle otsuse tegemisel liigutakse pangas sammhaaval ja viimaseks otsustajaks on juhatus, mis Pauli sõnul on juba iseenesest väga suur kulu. "Lõpuks ongi küsimus, kust sa selle raha tagasi saad? Sellepärast mõnel pangal ongi e-residentide puhul riskiisu väike, sest nad ei tea, kust kulutused tagasi saab. Just nagu peaks teenindama, aga väga nagu kasu ka ei ole. Samas tahaks olla innovaatiline ja Eesti e-riiki ka teenindada," selgitas Paul.

Pauli sõnul ei tohiks neil e-residentidel, kel on tugev seos Eestiga, olla probleemi pangakonto avamisega. Küll aga võib esineda takistusi nn e-residentsuse programmi fännidel, kes ei suuda oma eesmärke tõestada. Päris elus on need kaasused väga keerulised, mida tuleb pangas palju arutada, märkis Paul.

Ka Tibari sõnul saab kliendisuhte loomisel takistuseks kolm tegurit - ebaselge omandistruktuur ehk kes mängu lõpuks juhib, võimetus selgitada oma päritolu ja varasemad tehingud. "Ega seal muud imet ei ole. Kui neid riske on võimalik adekvaatselt ka kontrollitavalt selgitada, siis ei tohiks probleemi olla," märkis ta, lisades, et silmas tuleb pidada ka seda, et me oleme osa võrgustikust ja meid reguleerivad direktiivid.

E-residendid on Tibari kinnitusel pankade jaoks riskijuhtimise mõttes mitte-residendid ja selles võtmes nendega ka tegeletakse.  "Meedias on räägitud juhtumitest, kus e-residendid on pidanud panga juurest lahkuma, aga sama on ka mitte-residentidega," rääkis Tibar öeldes, et tegelikult on tegemist vahva projektiga ja erinevalt meedias tekkinud pildist on negatiivseid kogemusi vähe.

Praeguse mahu juures ei saa e-residentsust veel kuidagi riskiks pidada, aga kui programm peaks tuule tiibadesse saama, võime saada rahvusvaheliselt negatiivset tähelepanu, rääkisid maksu- ja tolliameti ning rahapesu andmebüroo esindajad.

"Selle kolme aasta jooksul pole e-residentide arv nii suur ja kuni meie andmetel nendel isikutel rahvusvahelistes registrites mingisuguseid negatiivseid jälgi ei ole, siis ma ei näe selles programmis probleemi," rääkis maksu- ja tolliameti infoturbejuht Tõnis Kuuse.

Eelmisel aastal esitas käibemaksudeklaratsiooni 1554 e-residenti ja töö- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni 1517. "Kui me vaatame üldnumbreid, siis on see number ääretult väike," märkis Kuuse.

Kolme aasta jooksul on Kuuse sõnul näha maksude tasumises paranemist, kuid plussi pole veel jõutud. 2017. aastal tasusid e-residendid tööjõumakse 2,4 miljonit eurot ja kokku kolme aasta jooksul üle 3 miljoni, aga terviku viib negatiivseks kõikide maksude arvestamine.

Asutatud ettevõtetest valdav enamus on paaril aadressil - Sepapaja tänaval üle 1000 äriühingu, Narva maanteel umbes 500. "See ei erine kuidagi üldisest pildist, sest ka mitteresidentide ettevõtete puhul on samamoodi ja see automaatselt ei tähenda ei pettust ega õigusvastast tegu," lausus Kuuse. Tema sõnul on ligi maksu- ja tolliamet kolmandikule järelevalve käigus täiendavaid makse määranud. Riigi ees on võlad 21 isikul.

Rahapesu andmebüroo juhi Madis Reimandi sõnul on e-residendid üks osa mitteresidentidest ja mingisuguseid eeliseid neil ei ole. Kuigi kõiki liiki teadetes, mis rahapesu andmebüroole esitatakse, on nad esindatud, ei saa öelda, et nad moodustaksid tähelepanuväärse osa.

"Näeme ohukohti selles, kui e-residentsuse programm peaks märkimisväärselt tuule tiibadesse saama. Kui näiteks mahud kümnekordistuvad, siis võib see äratada tähelepanu nii riigi sees kui ka rahvusvaheliselt," märkis Reimand.

Üks suur riskikoht on Reimandi sõnul see, et tegemist on riikliku programmiga. Riik on siia oma nime juurde pannud ja kui peaks tekkima mõni prominentne kaasus, siis riigi nimesilt muudab selle tugevamaks kui mõne muu juhtumi, märkis ta.

See, et e-residentidel on keeruline avada pangakontot, on Reimandi sõnul nii positiivne kui ka negatiivne. Positiivne on see, et pangad kaaluvad riskid põhjalikult läbi. Kui nad siin pangakontot ei saa, jaguneb järelevalve erinevate riikide vahel. "Kui e-residendid massiliselt siin pangakontot ei oma, aga omavad teistes riikides, võib see meile rahvusvaheliselt tähelepanu tuua," hoiatas Reimand.

Maksu- ja tolliameti kinnitusel pole seni e-residentusega seoses identiteedivargusi toime pandud.