Eesti keskmine juht saab suurkliendid teenindatud väikeses garaa˛is

Alari Altjõe on mitme tunnuse poolest Eesti keskmine juht.  Foto: Andras Kralla
Kristel Härma • 22. mai • 5 min
Jaga lugu:

Tallinnas Marja tänaval töötab ühes pisikeses garaažis Eesti keskmine juht, kes saab sealsamas vahetatud mitme suure asutuse rehvid.

Interaktiivset ülevaadet, milline on Eesti keskmine juht, saad lugeda SIIT.

Rehvitöökoja Marja Autokumm juhatuse liige Alari Altjõe on nii mõnegi tunnuse poolest Eesti keskmine juht. Ta on 38aastane meesjuht Tallinnas, kelle ettevõte koosneb kahest inimesest ja teeb aastas käivet rohkem kui 100 000 eurot. Intervjuud kokku leppides küsib ta naljatledes: kas autojuht või ettevõtte juht? Autohuviline Altjõe on rehvivahetustöökoda juhtinud ligikaudu 12 aastat. Ta teeb seda koos paarimehega kahekesi.

Tegelikult usub Altjõe küll, et on keskmine ettevõtte juht. Tutvusringkonnas teab ta selliseid inimesi palju. „Minu tutvusringkonnast on enamik väikeettevõtjad või siis hästi tasustatud palgatöölised. Või on läinud ära väljamaale tööle kuhugi ehitusele,“ ütleb ta ja lisab, et tema vanusegrupis tegeletakse peamiselt ikkagi ettevõtlusega.

Alari Altjõe
Alari Altjõe  Foto: Andras Kralla

Peamiseks eeliseks palgatöö ees peab Alari ettevõtjaks olemisel seda, et ta on nii iseenda kui oma aja peremees. Ehkki ta tõdeb, et ettevõtjatel on üldiselt 24/7 käed-jalad tööd täis, saab tema siiski ka endale vaba aega lubada. „Kuna meil on firma paarimehega kahasse, siis tänu sellele on mul pool suve ja pool talve vaba. Käime kordamööda tööl ja ise oled juhtkonnas ja koristaja ja töömees ja kõik asjad teed ise. Siis on hea lihtne nii, et vahepeal on paarimees tööl, vahepeal olen mina tööl. Annab vaba aega.“

Kasvada ei taha

Ettevõtte kahel juhil käivad hooajal töölised abiks. Paar aastat tagasi oli neil ka üks alaline töötaja, aga tema läks pensionile. „Kuna meil on firma tegelikult suhteliselt väike, kliendibaas on pisike, siis lõime kalkulatsioonid kokku, et ega hästi ei kannata niisama siin istumise eest kellelegi maksta. Lihtsam on palgata abilised selleks ajaks, kui on rehvivahetuse hooaeg,“ räägib Altjõe. Tema sõnul ei tasu hoida tööl kedagi, kes niisama suvi läbi töökojas istub ja peab olema kellast kellani tööl.

Kus te näete ennast 20 aasta pärast?

Pensionil. Pensionile minek ei sõltu vanusest, vaid sellest, kas sa saad seda endale lubada. Eks tasapisi tuleb kogu aeg mõelda kõrvalt igasugu muid projekte, millega edasi tegelema hakata. Ma arvan, et ma terveks eluks kummimeheks ei jää. Võib-olla teen kuskil teises riigis midagi, et maailma näha, ringi rännata.

Olen saanud seoses auto- ja motospordiga palju rännata ja võib-olla saaksin sellega koos midagi edasi arendada ja uuesti selle juurde tagasi minna, kohtunikutööd tegema hakata jälle. Eks näis.

Sõbrad-tuttavad ettevõtjad üritavad ka kõik saada asja käima ja siis mingil hetkel ise kõrvale astuda. Meie valdkonnas on keeruline leida usaldusväärseid töölisi, kes asja üle võtavad, lihtsam on seda kõike ise teha nii kaua kui jaksu on ja siis vaatab edasi.

Altjõe teatab, et ettevõtet kasvatada ta ei soovi, sest siis tuleb hakata liiga palju tööd tegema ja vaba aega enam ei jääks. „Siis ainult eladki tööks. Õige on minu arust teha piisavalt palju tööd, et elada ära normaalselt, mitte elada selleks, et teha tööd,“ kõlab tema põhimõte.

Pangalaenu ja Kiyosaki raamatutega ettevõtjaks

Enne seda, kui Altjõele pakuti 12 aastat tagasi võimalust ettevõttes osalus osta, käis ta seal töökojas aastaid hooajal abiks. „Ja siis pakuti võimalust, et pool firmast ära osta ja ma ei ole kahetsenud kordagi oma otsust.“

Tol hetkel 25aastasel noormehel endal kapitali polnud ja ta kaalutles otsuse oma vanematega hoolega läbi. Nad otsustasid, et võetakse laen korteri tagatisel, mis on nüüdseks juba ammu tagasi makstud.

Hoolimata oma noorest east tundis ta, et tahab ettevõtjaks hakata. „Algus oli hästi keeruline. Ootamatult olid sul alluvad, keda enne polnud olnud ja juhtimisomadusi endal midagi ei olnud, välja arvatud sõjaväest jaoülemana või rühmajuhina. Hakkasin otsima kiiresti väljundeid, kuidas ennast harida, ja avastasin enda jaoks Cashflow klubi,“ räägib ta. Cashflow ehk Rahavoog on raamatu "Rikas isa, vaene isa" autori Robert Kiyosaki loodud lauamäng, mis arendab inimeste finantsintelligentsust.

Altjõe käis seda eest vedanud Peeter Pärteli juures ja hakkaski läbi lauamängu finantsharidust omandama. Juurde luges ta ka palju Kiyosaki raamatuid. „Põhimõtteliselt kõik on eneseõping,“ võtab ta kokku ettevõtte juhiks kasvamise.

Alari Altjõe
Alari Altjõe  Foto: Andras Kralla

Kes on teie arvates olnud kõige parem peaminister Eestile ja miks?

Ei saa ju öelda, et Jüri Ratas ei ole, kuna ta käib meie juures rehve vahetamas. Ma arvan, et algusaastatel Mart Laar oli tema vanuse kohta kõige parem. Ta visati vette ja ta ujus sealt ise kuidagi välja. Ma arvan, et tema oli üks hea eeskuju.

Kelle ajal on olnud kõige kergem olla ettevõtja?

Ma olen hoidnud poliitikast kaugele, sest ei ole mõtet muretseda asjade üle, mille üle sul endal kontrolli ei ole. Seega jään vastuse võlgu. Algusaastatel, kümme aastat tagasi, kui ma alustasin, siis oli lihtsam. Aga ega midagi väga hulluks ei ole ka praegu läinud. siiamaani kõik toimib ilusti.

Masu ajal kasvatas käivet                                                   

Altjõe ütleb, et talle aitas palju kaasa ka see, et ta tegeles samal ajal suhteturundusega. Sealt saadud meeskonnakoolitused ja muud teadmised ning oskused tõi ta töökotta üle. See oli niivõrd tulemuslik, et kui viimase majanduskriisi ajal teised kukkusid, siis nemad suutsid oma firma käivet tõsta.

Selleni jõudsidki nad suhteturundusega ehk suust suhu levinud soovitustega. „Me rõhusime ainult kvaliteedile. Seletasin lahti kõik tööprotsessid, mida ma teen ja miks miski vajalik on. Ja ütlesin konkreetselt inimestele otse näkku edasi, et kui te olete rahul ja väga meeldis, rääkige oma tuttavatele ja tehke reklaami.“

Suurkliente saab teenindada ühest garaažist

Suureks saavutuseks peab Altjõe ettevõtte jaoks seda, et neil on palju suurkliente, nagu näiteks kaitseliit, kesklinna valitsus ja keskkonnauuringute keskus.

Ka suurte klientideni on nad jõudnud läbi suhtlemise. „Tuleb rääkida ja käia pakkuda ennast.“ Altjõe kirjeldas, et väikeses garaažis suurklientide haldamiseks on tal kõik täpselt välja arvestatud. „Me paneme auto iga poole tunni tagant kirja. Plekkvelgedega auto läheb orienteeruvalt 10-15 minutit, valuvelgedega auto läheb 20-25 minutit. Koos kõikide tööprotsessidega, mis on vaja teha korralikult, et oleks kvaliteetne,“ räägib ta ajaplaneerimisest, mis on nende eelis suuremate töökodade ees. Teised töökojad planeerivad Altjõe sõnul iga auto jaoks tunni.

Tavaliselt kutsub ta mõne tuttava töökotta, teeb tal töö kiiresti ära ning selgitab samal ajal, kuidas kõik käib. „Ta näeb ära mis kvaliteet on ja kui suur on ajavõit, kui ta peab tööpäeva jooksul töökojas ära käima. Siin ta teab, et on 20 minutiga asi tehtud ja ta saab tagasi tööle minna. Näiteks lõunapausi ajal.“

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt