Avalik kiri: Swedbank, kas räägitegi kohtus üht, avalikkuses teist?

"Te olete otsustanud kohtule mitmel korral rääkida, et teil pole alles otsuseid, mille alusel soovitasite ja ostsite klientidele Rumeenia võlakirju. Esitan siinkohal meenutuseks väljavõtte panga poolt varasemalt kohtule esitatud väidetest," kirjutas ta. 

Madis meenutes, et Swedbanki jurist Raimo Juurikas vastas kohtule 10. oktoobril 2016 järgmist: "Määruse punktis 2.1. kuni 2.3. nimetatud, perioodist 2006-2007 pärinevad dokumendid ei ole Swedbank ASis säilinud."

Tema sõnul on nii investorid kui ka kohus seni saanud aru ühtmoodi: pank kaotas dokumendid. "Tallinna Ringkonnakohus küsis eelmise aasta 1. novembril panga esindaja käest otse: "Maakohtus tõusetus küsimus, et kostja peaks esitama kostja sisesed dokumendid, mis olid aluseks kostja töötajate Nord Hill Real Estate nõukogusse nimetamisele ja otsustele, mille poolt kostja töötaja nõukogus hääletas. Te ütlesite, et selliseid dokumente teil ei ole. Kas te saate selle kuidagi usutavaks muuta?" Seega oli oluliste dokumentide kaotamine senini ainus panga pakutud seisukoht. Teisipäeval aga volitasite advokaat Kergandbergi avalikkuses vaidlema telesaatega "Kuuuurija", NAGU POLEKS PANK VÄITNUDKI, ET DOKUMENDID ON KADUNUD. Kas väidate siis kohtus üht ja avalikkusele teist?!"

Äripäev palus Madise väidet kommenteerida Erik Kergandbergil. Ta kinnitas, et kõik kohtu poolt küsitud asjasse puutuvad dokumendid on Swedbank kohtule esitanud. "Ükski kohtuaste ei ole öelnud, et vaidlusaluse investeeringu ebaõnnestumise eest vastutab Swedbank. Swedbank on suhelnud ja suhtleb ka edaspidi kõigi oma klientidega, sealhulgas nendega, kel on seos kõnealuste investeeringutega," ütles ta.

Madise meelest ei käitu pank nendega inimlikult. "Olge inimesed, lugupeetud Swedbanki juhatus, ja vastake raha kaotanud 200 inimesele konkreetselt: milliste dokumentide põhjal tegi panga töötaja otsuse Rumeeniasse investeerida ja kas nende hulka kuulusid ka elementaarsed kinnisvara turuväärtuse eksperthinnangud prospektis välja lubatud maadele? Ärge rääkige palun enam dokumentide säilimisest või mittesäilimisest. Olid need üldse olemas? Pankrotihaldur on mitmel korral küsinud Swedbanki otsuseid, mille alusel teie pank 2007. aastal Rumeenia võlakirju märkis ning emissioonil osales. Kinnisvarahinnang (kui te ikka ta tellisite) peaks olema investeerimisotsuste tegemisel elementaarne. Kui seda aga ei tehtudki, siis palun vabandage raha kaotanud inimeste ees ja lõpetage eksitamine stiilis "dokumendid pole meil säilinud, aga me pole neid ka kaotanud" mänguga."

Madis eeldas, et panga juhatus ei soovi tema perele ega teistele raha kaotanud isikutele vastata, seega avaldas ta nimekirja "mittesäilinud dokumentidest", mida investorite esindajad ootavad:Swedbank AS otsus(ed), mis oli(d) aluseks 09.03.2006 Hansapank AS-i ja Nord Hill Real Estate AS-i (varasemalt IPC Real Estate AS) vahelise "Investeeringute vahendamise ja info edastamise kokkuleppe" ja selle 20.02.2007 allkirjastatud lisa sõlmimiseleSwedbank AS otsus(ed), mis oli(d) aluseks Swedbank AS-i poolt töötaja määramisel Nord Hill Real Estate AS-i (varasemalt IPC Real Estate AS-i) nõukogusseSwedbank AS otsus(ed), mis oli(d) aluseks Swedbank AS poolt Nord Hill Land Portfolio OÜ (varasemalt IPC Land Portfolio OÜ) 2007.a võlakirjaemissioonil osalemiseks ning võlakirjade märkimisel.

Rumeenias 2007. aastal kelmide ohvriks langenud ja investeeritud rahast ilma jäänud Hans H. Luik, Toomas Sildmäe ja oma ema esindav Glen Madis rääkisid nädala alguses Äripäevale, et loodavad murrangule aastaid kestnud vaidluses Swedbankiga. Investorid on seisukohal, et pank jättis oma hoolsuskohustuse täitmata ja peab raha investoritele tagastama.

Hans H. Luik ja Toomas Sildmäe rääkisid mõlemad, et oma isikliku investeeringu on nad mõttes maha kandnud, kuid ei pea aktsepteerivataks panga käitumist ja suhtlemisstiili. Kunagine Hansapanga kaasasutaja Toomas Sildmäe kaotas oma raha ise teadmata, et panga varahaldurid, kes tema vara paigutasid, investeerisid osa sellest ka Rumeenia projekti.

Luik ei mõista, miks investeeringuid juhtinud Swedbank väidab, et neil ei ole asjassepuutuvaid dokumente alles. Swedbanki esindaja, advokaadibüroo Derling vandeadkovaat Erki Kergandberg ütles, et väide dokumentide kaotamise kohta ei ole õige ning kõik kohtuasjasse puutuvad dokumendid on kohtule esitatud. Ta rõhutas, et riigikohus tühistas 9. mail ringkonnakohtu otsuse ja ütles muu seas, et kohtumenetlusega pole tõestust leidnud, nagu oleks Swedbanki tegevus põhjustanud Rumeenias tehtud investeeringute ebaõnnestumise. Kergandberg ütles ka kuu alguses Äripäevale, et riigikohtu juhised ringkonnakohtule on selged. „Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Hageja on erinevates meediakanalites kuumaks kütnud väite, justkui oleks pank investoreid investeeringuid tehes petnud,“ rääkis ta.

Pangajuht Robert Kitt ütles Katrin Lusti autorisaates "Kuuuurija" TV3-le, et ta ei pea õigeks käimasolevast kohtuasjast rääkida. Luik pidas tõenäoliseks, et Robert Kiti kidakeelsuse põhjuseks on Stockholmi emapanga surve.

Kas Hans H. Luige suur aktiivsus asjaga tegeleda on ajendatud asjaolust, et on hulga võlanõudeid kokku ostnud ning jahib ise suurt kasumit? Luik vastas, et kuulub tõesti inimeste ringi, kes on mõned nõuded üles ostnud, teiste seas ka Jüri Mõisa oma. Glen Madis lisas, et võlanõuete kokkuost oli vajalik, et saavutata aktiivsete nõudlejate piisavalt suur esindatus.

Kokku oli Rumeenia investeeringuga seotud üle 200 eraisikust investori, teiste seas Hansapanga asutajad Hannes Tamjärv ja Jüri Mõis, aga samuti avalikkusele tuntud Armin Karu, Raivo Kütt, Olav Osolin, Valdur Laid ja paljud teised.

Kokkuvõtvalt nõuavad investorid Swedbankilt vastust 8,5 miljonit eurot maksnud ja vett vedama läinud investeeringu eest, samas kui Swedbanki seisukoha järgi on nõue ühtlasi nii aegunud kui ka tõendamatu.

Swedbanki kommunikatsioonijuht Kristi Roost rõhutas esmaspäevases vastuses, et Swedbank ei ole kunagi Nord Hill Land Portfoliot ega selle Rumeenia kinnisvaraportfelli juhtinud. „Suure hulga investorite esindajana on Swedbanki töötaja olnud ettevõtte nõukogus üks võrdse hääleõigusega liikmetest ja sellega piirdub meie osalus,“ ütles ta. Tema sõnul on ettevõte juba aastaid raskustes ja Swedbank on ühe nõukogu liikmena otsinud lahendusi, kuidas ettevõte likvideerida selliselt, et võlausaldajatel oleks võimalus osa investeeringust tagasi saada. „Swedbank sekkus investorite üldkoosolekutel aktiivsemalt alates 2010. aastast, kui oli selge, et olemasoleva juhtkonna (mis kattus ka omanike ringiga) vedamisel äritegevuse jätkamine ei ole kuidagi investorite huvides. Järgnesid pikad ja vaevalised lahenduste otsingud. Lihtsamini öeldes – me aitasime oma investorite huvides, täites hoolsuskohustust, osta projektile lisaaega,“ selgitas ta.

Tema sõnul on tänaseks tekkinud olukord kombinatsioon erinevate huvigruppide vastanduvatest huvidest. Roost kinnitas, et Swedbank esindab endiselt enda portfellihalduse kliente, kelle nimel on ka ettevõtte nõukogus toimetanud. Lisaks on tema sõnul ettevõttel on pidevalt olnud olemas maaportfell, mis võiks endiselt olla mõneaastases perspektiivis müüdav. „Swedbank on ühena mitmest nõukogu liikmest leidnud, et ettevõtte juhataja oleks pankrotiavaldust esitades pigem kahjustanud võlakirjainvestorite huve,“ ütles ta.

Roosti teatel kitsendab pankrotimenetlus kõigi investorite võimalust mis tahes hüvitist saada. „Eeldasime ja arvame ka täna, et ettevõtte rahulik likvideerimine andnuks investorite jaoks paremaid tulemusi. Oleme täitnud ja täidame ka edasi hoolsuskohustust oma klientide suhtes,“ kinnitas ta.