Eesti kaudu liikus 13 miljardit dollarit musta raha

26. mai 2018, 10:15
Rahapesu andmebüroo aastaraamatu kaas
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180526/NEWS/180529680/AR/0/AR-180529680.jpg
Ainult tellijale

Rahapesu andmebüroo aastaraamatu teatel läbis ainuüksi Moldova ja Azerbaidžaani skeemide kaudu Eesti finantssüsteemi aastatel 2011–2016 enam kui 13 miljardi USD ulatuses küsitava päritoluga raha.

Peaaegu eranditult läbisid need rahavood Eesti finantssüsteemi siin mitteresidentidele avatud kontode kaudu, seisab kokkuvõttes. Märkimisväärne osakaal oli Suurbritannias avatud firmadel, kuid esines ka Küprose, Panama, Briti Neitsisaarte ja muude riikide firmasid. Väärtpaberitehingute puhul osales mõni Venemaal registreeritud firmagi. Väga suures ulatuses oli tegemist transiitkannetega, kus saabunud raha kanti kontodelt viivitamatult edasi.

Rahapesu andmebüroo on kriitiline Eesti pankade tegevuse suhtes: „Kui paljudel juhtudel kanti saabunud vahendid kohe Eestist edasi, siis väga suures ulatuses tehti eelnevalt kaks või enam ülekannet mitteresidentidest isikute kontode vahel samas pangas. Kuigi pisteliselt koguti ka tehingutega seotud dokumentatsiooni, siis leidub seal sageli vigu ja vastuolusid konto avamisel deklareeritud tegevusega ning muud detailid kinnitavad, et dokumentide kontroll oli pigem formaalne. Pankades ei tekitanud tavaliselt kahtlusi laekuvate maksete kiire edasikandmine ega tehingute suured summad ja nende sagedus ega ka ülekannete lähtumine üksikutest konkreetsetest pankadest neis riikides, millega Eestil on kaubandussuhted väikesed.“

Aastaraamat kirjeldab täpsemalt kolme eelmisel aastal avalikkuse ette jõudnud Eesti finantssüsteemi läbinud rahvusvahelist suuremahulist rahapesuskeemi. Toome need siin ära.

Vene-Moldova rahapesuskeem

Mahult suurim oli neist Venemaalt läbi Moldova kohtutäiturite toime pandud skeem, mida tuntakse ka Russian Laundromatina ning mis kestis 2011. aastast kuni 2014. aasta kevadeni.

Rahapesuskeemi esimeses etapis sõlmisid varifirmad fiktiivse laenu- või tarnelepingu, mida ei plaanitudki täita. Üheks lepingu pooleks oli Venemaa firma ning garandiks Moldova residendist eraisik. Viimase asjaolu tõttu pöörduti lepingust tuleneva võlgnevuse tunnistamiseks Moldova kohtusse.

Moldova kohus kinnitas, et lepingu täitmata jätmise tõttu on Venemaa variettevõttel tekkinud võlgnevus, ning Venemaa firma aktseptis selle kohustuse ilma vaidluseta. Sellest hetkest oli olemas näiliselt seaduslik alus rahaülekannete põhistamiseks. Tihti tehti otsus tagaselja, sest võlgnik ei ilmunud kohale. Võlanõue müüdi edasi mõnele madala maksumääraga territooriumil registreeritud äriühingule ning edastati täitmiseks Moldova kohtutäiturile. Moldova kohtutäituri kontrolli all olevale kontole laekus erinevatest allikatest raha võla tasumiseks ning kohtutäitur saatis laekunud vahendid edasi peamiselt Läti pankades avatud mitteresidendist äriühingute kontodele. Nii otse kui ka Läti kontode vahendusel saadeti raha edasi paljudesse riikidesse.

Eesti finantssüsteemi läbis suurusjärgus 2 miljardit USA dollarit, mis kanti edasi kümnetesse riikidesse ning tuhandetele firmadele ja eraisikutele terves maailmas. Rahvusvahelises meedias on viidatud, et skeemi maht ulatus 20 miljardi USA dollarini, kuid Venemaa Keskpank on hinnanud mahuks pigem 46 miljardit USA dollarit; on ka neid, kelle sõnul on skeemi maht veel suurem. Kuigi selle skeemi puhul avati mitu kriminaalmenetlust nii Moldovas kui ka Venemaal, on endiselt äärmiselt keeruline, et mitte öelda võimatu tuvastada konkreetse raha seotus konkreetse kuriteoga.

Moldova II rahapesuskeem

Moldova II rahapesuskeem kulmineerus novembris 2014, kui kolme päeva jooksul viidi kolmest Moldova pangast (Banca de Economii, Unibank ja Banca Sociala) välja ligikaudu 1 miljard USA dollarit. Alates 2012. aastast muutus oluliselt nende kolme Moldova panga omandistruktuur ning väikeosanikeks said paljud näiliselt eraldiseisvad isikud. Hilisemate analüüside tulemusena on aga näha nii nende osanike kui ka pankade ühist ja koordineeritud tegevust. Need Moldova pangad kasvatasid alates 2012. aasta teisest poolest märgatavalt laenuportfelli. Saadud laenud kanti suures osas Läti pankades avatud kontodele ning ringiga laekusid need tagasi Moldovasse, et neid laene teenindada ja õigustada järjest uute laenude väljastamisega.

Laenuraha keerutamise ring katkes novembris 2014, kui vahetult enne Moldova parlamendivalimisi viidi nendest pankadest välja peaaegu kogu likviidne vara. 26.11.2014 läksid kolm Moldova panka pankrotti.

Jälgede peitmiseks hävitati pankades dokumente ja kustutati digitaalset informatsiooni. Moldovas järgnesid raha kadumisele pikaajalised protestid tänavatel, valitsuse päästeoperatsioon ja eelarvemiljonite suunamine pankade päästmisse, kiire inflatsioon, valitsuse vahetus ning muud majanduslikud ja sotsiaal-poliitilised mõjud.

Aseri rahapesuskeem

Aseri rahapesuskeem (nn Azerbaijani Laundromat puudutas Eesti finantssüsteemi otsesemalt, kuigi oli sirgjoonelisem ja lihtsakoelisem. Eesti pankades laekus kontosid omavate mitteresidendist äriühingute kontodele raha mõningatelt Aserbaidžaani ettevõtete ja riigiasutuste kontodelt Aserbaidžaani pankadest. Ajavahemikul 2012–2015 laekus Aserbaidžaanist enam kui 3,9 miljardit USA dollarit küsitava päritoluga raha. Kogu skeem on tõenäoliselt veel suurem, sest nii mõnelgi Eestis kontot omanud mitteresidendist äriühingul oli kontosid ka ühes või teises ELi liikmesriigis. Eestis avatud kontodele laekunud vahendid kanti edasi kümnetesse riikidesse ning tuhandetele firmadele ja eraisikutele. Raha eest osteti muu hulgas luksuskaupu, tasuti erinevate isikute õpingute, reiside ja ravi eest ning maksti riigiga seotud lobiorganisatsioonide kulutusi eri riikides.

Hoolimata sellest, et rahapesu andmebüroo tuvastas selle skeemiga seotud rahavood juba 2013. aasta kevadel ning alustas samal aastal infovahetust mitme riigiga, et teha kindlaks raha tegelikku päritolu ja edasist kasutamist, lubas mõne kriitilise tähtsusega partneri huvi ja koostöö puudumine sellel skeemil kesta pikka aega, sest puudus võimalus tuvastada raha seost varasemate kuritegudega. Selle skeemi puhul tasub märkida, et kuigi pole kinnitust konkreetsete vahendite pärinemise kohta konkreetsetest eelkuritegudest, on viiteid, et raha edasiste ülekannetega võidi toime panna kuritegusid, kui rahaülekandeid tehti mitmele Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee liikmele ja rahvusvaheliste organisatsioonide juhtivametnikule või nendega seotud isikutele, samuti sportlastele, ajakirjanikele, Aserbaidžaani äri- ja poliitilistele ringkondadele ning paljudele teistele.

Aserbaidžaani pesumasinat käsitlenud lugude eest said Äripäeva ajakirjanikud eelmisel aastal ka uuriva ajakirjanduse autasu Bonnieri preemia koos Postimehe ajakirjanikega, kes kajastasid Moldova rahapesu. Lood sündisid rahvusvahelises uurivate ajakirjanike koostöös.

Venemaa aktsiad ja võlakirjad

Venemaa on kehtestanud raha vaba liikumise piirangud väljapoole sealset finantssüsteemi. Seetõttu on Venemaa ettevõtjad otsinud alternatiivseid lahendusi raha kandmiseks Euroopasse. Lisaks meedias kajastatud peegeltehingutele, mis tõid Deutsche Bankile suured trahvid, kasutati ka lihtsamat skeemi. Nimelt kanti makseta väärtpaberitehinguga Venemaalt Eesti pankades avatud mitteresidentide kontodele Venemaa aktsiaid ja võlakirju. Need realiseeriti siinse finantssüsteemi kaudu ning realiseerimisest saadud raha kanti siin kontosid omanud mitteresidentidele.

Alates 2012. aastast realiseeriti Eesti finantssüsteemi kaudu Venemaalt pärit väärtpabereid enam kui 7,3 miljardi euro ulatuses. Saadud raha kanti edasi kümnetesse jurisdiktsioonidesse ning tuhandetele firmadele eri kaupade ja teenuste eest. Soetatud kaupade (kui neid reaalselt üldse soetati) edasine saatus on ebaselge nagu ka informatsioon, mis vahenditest soetati väärtpaberid, mis algselt Eestisse kanti.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
26. May 2018, 08:03

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing