Reedel jõustus Euroopa Liidu uus regulatsioon, tuntud nime all GDPR. Sellega seoses on tekkinud palju küsimusi, millele aga sageli ei saagi anda ühest vastust.
Kuid üldjoontes puudutab uus regulatsioon inimese isiklikke andmeid – see tähendab kõike, mis aitab kõrvalisel isikul teda tuvastada.
Isiklikud andmed on:
nimi
perekonnanimi
telefoninumber
e-posti aadress
elukoht
auto mark ja registreerimisnumber
etniline päritolu
poliitilised vaated
religioosne veendumus
pangakonto number
haiguslugu
biomeetrilised andmed
info perekonnaliikmete kohta
isikukood
foto
allkiri jm sarnane teave.
Uus andmekaitse määrus annab igaühele võimaluse teada saada, milliseid tema kohta käivaid andmeid ettevõttel on, mis eesmärgil neid kasutatakse, kellele need võidakse avaldada. Kodanikul on õigus kontrollida oma isiklike andmete kasutust, keelata nende kasutamine ning nõuda nende andmebaasist eemaldamist.
Seadus puudutab iga Euroopa Liidu kodanikku, kelle isikuandmeid kogutakse ja töödeldakse, ning see käib ka nende andmete kohta, mis on kogutud enne seaduse kehtima hakkamist.