Eesti läheb puidupõletamisega edasi

Kolmapäeval jõudis riigikogus teisele lugemisele seaduseelnõu, mis peaks selguse andma, kui palju maksab tarbijale tulevikus taastuvenergia või kellele seda toetust antakse. Kindel on nende seaduste juures vaid see, et puidu kasutamine Eesti Energia kateldes võib jätkuda ja Tootsi tuulepargile makstavad võimalikud toetused lubavad tulevikus pikki kohtuvaidlusi (vt kõrvallugu).

Esiteks minnakse kriitikast hoolimata edasi senise kavaga lubada katlamajades ja elektrijaamades kasutada biomassi —  väheväärtuslikku puitu, näiteks raiejäätmeid — ning müüa seda taastuvenergia statistika raames välismaale.

Praktiliselt tähendab see, et kui Eesti peaks sõlmima lepingu mõne ELi liikmesriigiga, siis kas Eesti Energia Auvere elektrijaamas või mõnes koostootmisjaamas ahju aetav puit läheb arvesse taastuvenergiana ning see teine liikmesriik maksab selle eest Eestile ega pea ise nii palju näiteks kivisöega kütmisest loobuma. Eestis saab seevastu selle elektri maha müüa ilma taastuvenergia lisatasuta.

Biomassi kasutamine selliseks kaubanduseks ei ole leidnud ühetaolist heakskiitu. Üks kahtlus on olnud, et selle lubamine on otsene teene Eesti Energiale. Juba 2016. aastal kirjutas Eesti Päevaleht, et biomassi statistikakaubanduses välistamise korral peaks Eesti Energia Auvere elektrijaama raamatupidamislikku väärtust 200 miljoni euro võrra alla hindama.

Kui palju puidu lubamine Eesti Energiat päästab teada ei ole, tänu kas või sellelesamale seadusemuudatusele ei ole hetkel riigifirma ka tuvastanud põhjust Auvere elektrijaama ümberhindamiseks.

Eesti Energia pressiesindaja Kaarel Kuusk ütles, et kuna Auvere elektrijaamas võib põlevkivi kuni 50% ulatuses asendada ka biomassiga, mõjutab kahtlemata Auvere elektrijaama väärtust ka see, kas selles biomassi kasutatakse või mitte. Kuid see on tema sõnul vaid üks mõjutegur paljudest. „Hetkel ei ole Eesti Energia tuvastanud vajadust Auvere elektrijaama väärtuse ümberhindamiseks," ütles ta.

Ekspordi mõttes võiks statistikakaubandus Kuuse sõnul Eesti kaubavahetust korralikult turgutada ja ja kasvatada ka taastuvenergia tootmist Eesti elektritarbijalt taastuvenergia tasu saamata.

Selleks, et statistikakaubanduse käigus Eestis kogu metsa ahju ei aetaks ja teistele sama toorme pärast konkureerivatele ettevõtetele täitsa tühjad peod ei jääks, peab majandusministeerium iga sõlmitava statistikalepingu kohta tegema eraldi analüüsi, kuidas tehing Eesti puiduturgu võiks mõjutada. Konkurendid on varem soovinud, et ühe müüja kohta tehtaks ülempiir — 500 000 tihumeetrit — millest rohkem puitu statistikakaubanduses kasutada ei saaks, aga seda teed ei mindud.

Ministeeriumi hinnangul tagab analüüside tegemine kaitse pareminigi kui varasemates plaanides. "Kui varem oleks saanud 500 000 tihumeetri ulatuses kasutada statistikaubanduse raames biomassi ilma analüüsita, siis ministeeriumi ettepaneku kohaselt tuleb analüüs teha ükskõik millise statistikakaubanduse jaoks mineva biomassi kogusega," ütles ministeeriumi avalike suhete juht Rasmus Ruuda.

Lisaks juhtis riigikogu majanduskomisjoni esimees Sven Sester tähelepanu asjaolule, et edaspidi võetakse valitsuse otsuse juures arvesse ka majandus- ja keskkonnakomisjoni arvamust.

Taastuvenergia Koja juht Rene Tammist ütleb, et komisjonide kaasamine on küll tore, aga  analüüsi mõttekus jääb arusaamatuks, sest seaduses pole kirjas, milline analüüs olema peaks, kuidas seda koostada ja kuidas analüüsi järeldustele reageerida.

"Kohustust mõjuhinnangu tulemustega arvestada ei ole ning eelnõu praegusel kujul ei anna valitsusele õigust jätta kinnitamata vähempakkumise võitja," rääkis Tammist. Koda on seisukohal, et eelnõus tuleb sätestada, et kui puiduturu mõjuanalüüsist selgub, et mõju puiduturule on negatiivne, siis valitsus lepingut ei sõlmi.

Samuti peaks tema sõnul sätestama mõjuanalüüsi koostamise alused, kaasatavad osapooled, metoodika, analüüsitavad valdkonnad, kriteeriumid ja nii edasi. Hetkel piisab tema hinnangul ühest üherealisest emailist, et negatiivsed mõjud puuduvad.

Taastuvenergia Koja ettepanek tehti koos katlamajade esindusorganisatsiooni ja puidutööstuse liiduga, mis kardavad esmajoones, et suurejooneline põletamine tõstab nende toorme hinna taevasse. "Võimalus, et Narva elektrijaamades hakatakse suuremahuliselt madala efektiivsusega puitu põletama, avaldab negatiivset mõju investeeringutele nii kaugküttesektoris kui ka tööstuses ning selle perspektiivi realiseerumine toob kaasa ebameeldiva hinnatõuse kaugkütte tarbijatele," hoiatas Tammist.

Teine argument, mida puidutööstus ehk isegi tendentslikult kavale ette heidab, on see, et puidu põletamine elektrijaamas ei ole ei efektiivne ega loodussõbralik tegevus. Selles kattuvad nende argumendid looduskaitsjatega, kes samuti on häälekalt Eesti Energiale loa andmise vastu seisnud.

Siin on küsimus selles, et puidu põletamisel saadav energia ei anna pooltki seda, mida näiteks seesama põlevkivi. Ka paiskub sellega õhku rohkem süsihappegaasi kui näiteks fossiilkütuste põletamisel. Aga taastuvenergiaks nimetatakse seda selle pärast, et mets kasvab ju tagasi. Looduskaitsjate argument ongi see, et metsa tagasi kasvamine, ehk siis õhku paisatud süsiniku uuesti sidumine loodusse, võtab kaua aega, sellal kui süsihappegaasi mõju kliimale on kohene ning puidu massiline põletamine võib õhutada hoopis suuremale metsaraiumisele ja liigirikkuste kadumisele.

Eesti Energia ütles selle kohta küll, et kasutatava puidu näol oleks tegemist jäätmepuiduga, mida energiafirma on vajadusel valmis ka importima. Samas ei ole looduskaitsjate hinnangul vahet, kas suurem raie käib Alutagusel või kuskil USA lõunaosariikides, kahjulik on see ikka.

See ei ole kaugeltki lihtsalt kohalik mõttelõng, samale tulemusele jõudis oma raportis Suurbritannia riiklik Forest Research, mis muuhulgas on nõustanud Euroopa Komisjoni just taastuvenergia küsimustes. Forest Research leidis samuti, et nii pelletite kui lihtsalt biomassi põletamine ei ole keskkonna mõttes kuigi jätkusuutlik, sest süsinikuheide sellest on suurem kui kivisöel.

Kuivõrd Euroopa Liidu taastuvenergia direktiivi eelnõu teeb praegu Brüsselis viimaseid ringe ja peaks energeetika nõukogus arutlusele tulema juunis, siis on keskkonnaaktivistidel lootus, et äkki statistikakaubandus kujul, nagu seda nähakse ette Eesti seaduseelnõus, ikkagi teoks ei saa.