Tallinna Sadama IPO tekitab tuliseid arutelusid
Investorid ja asjatundjad on eri meelt, kas Tallinna Sadama IPO oli liiga kallis või mitte ja kas väikeinvestorite on jaotusega liiga tehtud või mitte.
Kasela sõnul oli Tallinna Sadama aktsiate avalik esmaemissioon kulude mõttes läbi aegade üks kalleimaid IPOsid. "Üle seitsme miljoni investeerimispankuritele ja advokaatidele ei ole adekvaatne suurus sellise tehingu puhul. Iga eestlane maksis selle protsessi eest umbes viis eurot," kirjutas Kasela sotsiaalmeedias, vahendas Postimees.
Kasela on kriitiline ka aktsiate jaotuse suhtes - eelistatud olid välismaised fondid, sest nemad olid kõige lähemal pankuritele. Likviidsuse huvides oleks pidanud jaeinvestoritele kindlasti rohkem jagama.
Sarnasel seisukohal oli Äripäeva artiklis investor Taivo Sillaste, kes ütles, et riigi jutt Tallinna Sadama IPOga kohaliku kapitalituru ergutamisest on jama. Sillaste ei saanud soovitud aktsiate kogust kätte ning tema hinnangul on riik väikeinvestoritele liiga teinud. „Kui soovitakse vahutada midagi kohaliku kapitalituru arendamisest, siis jaotuskava seda keelt küll ei räägi,“ nentis Sillaste, kelle arvates jäid Eesti jaeinvestorid suuremate fondidega võrreldes vaeslapse rolli.
„Mineviku kogemustele tuginedes osalesin IPO-l kolme kontoga ning märkisin aktsiaid rohkem, kui reaalselt saada soovisin. Esmapilt näitab, et jäin kaugele sellest, mida reaalselt tahtsin,“ nentis Sillaste. „Erinevate kontodega lollitamise vajadus on ju totter. Kas oleksin kolme konto asemel pidanud rahuldava tulemuse saamiseks 20 leidma?“ küsis Sillaste. Välisfondidel tema sõnul selliseid muresid pole. Üks tema tuttavatest märkis Tallinna Sadama aktsiaid lausa kümne kontoga.
Investeerimisnõustaja Superia Corporate Finance partner Henrik Igasta vastas Postimehes Kaselale, et ei ole Indrek Kasela kriitikaga Tallinna Sadama aktsiate esmaemissiooni läbiviimise kohta nõus. „Indrek Kasela poolt viidatud kogukulude summa on Tallinna Sadama IPO eesmärke, struktuuri ja keerukust arvestades täiesti võrreldav rahvusvaheliste pretsedentidega,“ selgitas Igasta.
Loe Igasta ja Kasela seisukohti pikemalt Postimehest.
Tallinna börsi juht Kaarel Ots leidis, et IPO on täitnud kõik olulised seatud eesmärgid.
Huvi oli meeletu
Tallinna Sadama avalikul pakkumisel oli investorite huvi Tallinna Sadama aktsia vastu ülisuur ning aktsia märgiti pea kolmekordselt üle. Kokku oli pakkumisel kuni 86,7 miljoni aktsiat. Tallinna Sadama teatel märgiti pakkumine üle rohkem kui kolmekordselt. Kokku osales pakkumises 102 institutsionaalset investorit 22 riigist ning lisaks 13 723 jaeinvestorit.
Märkimise hinnavahemik oli 1,4 kuni 1,8 eurot, ent jaeinvestorid said aktsiaid märkida vaid ülemise piiri ehk 1,8 euro juures. Ülejäänud hinnavahemikku said kasutada institutsionaalsed investorid. Lõpphinnaks kujunes aga 1,7 eurot. See hind kehtib kõigile, nii jae- kui institutsionaalsetele investoritele. See tähendab, et pakkumise kogumaht oli 147,4 miljonit eurot.
Eesti jaeinvestorite poolt märgitud aktsiate arv moodustas 23% pakkumise kogunõudlusest. 51% pakkumises osalenud jaeinvestoritest märkis kuni 1000 aktsiat ja 78% kuni 3000 aktsiat. Jaeinvestoritele jaotatakse kokku 18,4 miljonit aktsiat ehk ligikaudu 21% kõigist jaotatavatest aktsiatest.
Täpsemalt saavad kõik jaeinvestorid 100% märgitud aktsiatest kuni 1000 aktsia ulatuses. Jaeinvestorite märkimisavaldustele kuni 3000 aktsiat jaotatakse 1000 aktsiat ületavast mahust 51,34%.
Institutsionaalsest ehk suurtegijate nõudlusest moodustas Eesti nõudlus 29%, millest enamus tulenes Eesti pensionifondidest. Kogu Baltikumi institutsionaalne nõudlus oli 34% kogu institutsionaalsest nõudlusest, ülejäänud huvi tuli Põhjamaadest 27%, Ühendkuningriigist 21%, ülejäänud Euroopast 8%, USAst 8% ja muudest regioonidest 1%.
Investoritele jaotatud aktsiad peaks nende väärtpaberikontodele jõudma eeldatavalt 12. juunil. Tallinna Sadama esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas peaks olema 13. juuni ehk järgmine kolmapäev.