• OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • OMX Baltic−0,56%315,39
  • OMX Riga−0,6%1 009,16
  • OMX Tallinn−0,45%2 240,36
  • OMX Vilnius−0,58%1 482,87
  • S&P 500−3,7%6 910,39
  • DOW 30−1,93%48 147,33
  • Nasdaq −5,28%22 617,73
  • FTSE 100−1,02%10 346,34
  • Nikkei 225−5,06%56 436,65
  • USD/EUR0,00%0,91
  • GBP/EUR0,00%1,19
Värskelt avatud väärtpaberikontode arvust on näha, kuidas Tallinna Sadam on Eestisse tekitanud tuhandeid uusi investoreid.
Marko Raid, Kaarel Ots, Valdo Kalm
  • Marko Raid, Kaarel Ots, Valdo Kalm
  • Foto: Andras Kralla
Kaarel Ots jääb IPO tulemustega rahule
Palju on arutatud, et mis kasu on, kui riigiettevõtted otsustuskorras erastada ja börsile viia. Levinumad argumendid:
Võimalus inimestel vara kasvatada ja Eesti majandusse omanikena panustada
Sama lugu kohalike pensionifondidega
Muuta Eesti välisinvestoritele nähtavamaks
Tallinna Sadama IPO tulemuste põhjal võib öelda, et kolmest eesmärgist täideti kolm.
Kaarel Ots
Tallinna börsi juhi Kaarel Otsa sõnul on Tallinna Sadam end positsioneerinud stabiilseks dividendiaktsiaks, mistõttu võis oodata, et IPO pakub huvi päris laiale hulgale investoritele. Ta ütles, et suured hüpped väärtpaberikontode avamises, investeerimisega alustamises ja seega ka investorkultuuri arengus toimuvad eeskätt just suurte ja stabiilsete ettevõtete IPOde ehk aktsiate avalike esmaspakkumiste käigus.
Seda toetab ka väärtpaberikontode statistika, täpsemalt nende kontode arv, millel on vähemalt ühe Nasdaq Tallinna börsil oleva ettevõtte aktsiaid. Tallinna Sadama IPO eel ja ajal ehk viimase kuu aja jooksul avati Eestis Otsa sõnul 5262 uut väärtpaberikontot. "Võib eeldada, et suur osa neist avati just sooviga märkida ja osta Tallinna Sadama aktsiaid," lausus Ots.Kui vahetult enne Tallinki IPOt 2005. aastal oli Tallinna börsil kaubeldavaid aktsiaid hoidvaid väärtpaberikontosid Eestis kokku vaid napilt üle 6000, siis mõni kuu pärast Tallinki börsiletulekut oli kontosid juba üle 19 000. '
Järgmine suurem hüpe kaubeldavaid aktsiaid hoidvate väärtpaberikontode arvus toimus LHV Groupi turuletulekuga 2016. aastal, millele eelnevalt oli kontosid umbes 21 000 ja pärast turuletulekut enam kui 24 000. Nüüd, pärast Tallinna Sadama börsiletulekut saame kõigi eelduste kohaselt näha järjekordset suuremat hüpet börsiettevõtete aktsiaid hoidvate väärtpaberikontode arvus, märkis Ots.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele