Värskelt avatud väärtpaberikontode arvust on näha, kuidas Tallinna Sadam on Eestisse tekitanud tuhandeid uusi investoreid.
Palju on arutatud, et mis kasu on, kui riigiettevõtted otsustuskorras erastada ja börsile viia. Levinumad argumendid:
Võimalus inimestel vara kasvatada ja Eesti majandusse omanikena panustada
Sama lugu kohalike pensionifondidega
Muuta Eesti välisinvestoritele nähtavamaks
Tallinna Sadama IPO tulemuste põhjal võib öelda, et kolmest eesmärgist täideti kolm.
Kaarel Ots
Tallinna börsi juhi Kaarel Otsa sõnul on Tallinna Sadam end positsioneerinud stabiilseks dividendiaktsiaks, mistõttu võis oodata, et IPO pakub huvi päris laiale hulgale investoritele. Ta ütles, et suured hüpped väärtpaberikontode avamises, investeerimisega alustamises ja seega ka investorkultuuri arengus toimuvad eeskätt just suurte ja stabiilsete ettevõtete IPOde ehk aktsiate avalike esmaspakkumiste käigus.
Seda toetab ka väärtpaberikontode statistika, täpsemalt nende kontode arv, millel on vähemalt ühe Nasdaq Tallinna börsil oleva ettevõtte aktsiaid. Tallinna Sadama IPO eel ja ajal ehk viimase kuu aja jooksul avati Eestis Otsa sõnul 5262 uut väärtpaberikontot. "Võib eeldada, et suur osa neist avati just sooviga märkida ja osta Tallinna Sadama aktsiaid," lausus Ots.Kui vahetult enne Tallinki IPOt 2005. aastal oli Tallinna börsil kaubeldavaid aktsiaid hoidvaid väärtpaberikontosid Eestis kokku vaid napilt üle 6000, siis mõni kuu pärast Tallinki börsiletulekut oli kontosid juba üle 19 000. '
Järgmine suurem hüpe kaubeldavaid aktsiaid hoidvate väärtpaberikontode arvus toimus LHV Groupi turuletulekuga 2016. aastal, millele eelnevalt oli kontosid umbes 21 000 ja pärast turuletulekut enam kui 24 000. Nüüd, pärast Tallinna Sadama börsiletulekut saame kõigi eelduste kohaselt näha järjekordset suuremat hüpet börsiettevõtete aktsiaid hoidvate väärtpaberikontode arvus, märkis Ots.
Tallinna Sadama avalikul pakkumisel oli investorite huvi Tallinna Sadama aktsia vastu ülisuur ning aktsia märgiti pea kolmekordselt üle. Kokku oli pakkumisel kuni 86,7 miljoni aktsiat. Tallinna Sadama teatel märgiti pakkumine üle rohkem kui kolmekordselt. Kokku osales pakkumises 102 institutsionaalset investorit 22 riigist ning lisaks 13 723 jaeinvestorit.
Märkimise hinnavahemik oli 1,4 kuni 1,8 eurot, ent jaeinvestorid said aktsiaid märkida vaid ülemise piiri ehk 1,8 euro juures. Ülejäänud hinnavahemikku said kasutada institutsionaalsed investorid. Lõpphinnaks kujunes aga 1,7 eurot. See hind kehtib kõigile, nii jae- kui institutsionaalsetele investoritele. See tähendab, et pakkumise kogumaht oli 147,4 miljonit eurot.
Eesti jaeinvestorite poolt märgitud aktsiate arv moodustas 23% pakkumise kogunõudlusest. 51% pakkumises osalenud jaeinvestoritest märkis kuni 1000 aktsiat ja 78% kuni 3000 aktsiat. Jaeinvestoritele jaotatakse kokku 18,4 miljonit aktsiat ehk ligikaudu 21% kõigist jaotatavatest aktsiatest.
Täpsemalt saavad kõik jaeinvestorid 100% märgitud aktsiatest kuni 1000 aktsia ulatuses. Jaeinvestorite märkimisavaldustele kuni 3000 aktsiat jaotatakse 1000 aktsiat ületavast mahust 51,34%.
Institutsionaalsest ehk suurtegijate nõudlusest moodustas Eesti nõudlus 29%, millest enamus tulenes Eesti pensionifondidest. Kogu Baltikumi institutsionaalne nõudlus oli 34% kogu institutsionaalsest nõudlusest, ülejäänud huvi tuli Põhjamaadest 27%, Ühendkuningriigist 21%, ülejäänud Euroopast 8%, USAst 8% ja muudest regioonidest 1%.
Investoritele jaotatud aktsiad peaks nende väärtpaberikontodele jõudma eeldatavalt 12. juunil. Tallinna Sadama esimene kauplemispäev Nasdaq Tallinna börsi põhinimekirjas peaks olema 13. juuni ehk järgmine kolmapäev.