Narva elektrijaama sulgemine Eestit elektrita ei jätaks

OMX Baltic0,18%317,89
OMX Riga0,43%965,1
OMX Tallinn0,08%2 206,15
OMX Vilnius0,28%1 497,98
S&P 5001,12%7 636,35
DOW 300,67%51 807,59
Nasdaq 1,63%26 402,91
FTSE 1001,19%10 816,14
Nikkei 2250,33%64 136,25
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,97

OMX Baltic0,18%317,89
OMX Riga0,43%965,1
OMX Tallinn0,08%2 206,15
OMX Vilnius0,28%1 497,98
S&P 5001,12%7 636,35
DOW 300,67%51 807,59
Nasdaq 1,63%26 402,91
FTSE 1001,19%10 816,14
Nikkei 2250,33%64 136,25
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,87
GBP/EUR0,00%1,16
EUR/RUB0,00%96,97

Eesti varustuskindlus elektriga on tagatud ka pärast 2023. aastat kui sulgetakse Narva elektrijaama vanad tootmisplokid, 2025. aastale järgneva kohta selgub see pärast desünkroniseerimise lahenduse kokkulepet.

Äripäev

Taavi Veskimägi
Foto: Andras Kralla

Suure tõenäosusega on varustuskindlus tagatud ka hiljem, kuid täpse hinnangu koos võimalike vajalike meetmetega saab anda peale Venemaa elektrisüsteemist desünkroniseerimise tehnilise lahenduse kokku leppimist järgmise aasta varutuskindluse aruandes, teatas Eesti põhivõrguhaldur Elering.

„Eesti elektrisüsteemi töötamise suurim süsteemne risk ja sellega oht tarbija varustuskindlusele on seotud asjaoluga, et Balti riigid on osa Venemaa ühendatud energiasüsteemist. Oleme viimaste aastate jooksul tegelenud intensiivselt seda riski maandavate tegevustega ja põhimõtteline tehniline lahendus Venemaa elektrisüsteemist eraldumiseks peaks tekkima veel selle aasta jooksul, “ kommenteeris Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.

Hetkel on eesmärk teostada Balti riikide elektrisüsteemide eraldamine 2025. aasta lõpuks. „Viimased analüüsid näitavad, et desünkroniseerimine ei tähenda tarbijatele tulevikus võrgutasu kasvu. Vastupidi, oleme plaaninud kaasata koos Läti ja Leedu kolleegidega sünkroniseerimise projekti raames olulisel määral Euroopa Ühendamise Rahastu vahendeid,“ ütles Veskimägi.

Piirkondlikus vaates on varustuskindlus tagatud väga konservatiivsete eelduste kohaselt, mille järgi suletakse mitmed olemasolevad elektrijaamad, sealhulgas Narva elektrijaamade vanad plokid, seni teadaolevast varem ning investeeringud uutesse tootmisvõimsustesse viibivad.

Praegu on teada, et 2026. aastaks läheb tootmisest välja 620 megavati jagu elektritootmist, Eesti elektrijaama all on sellest 489 ja Balti elektrijaama vanades plokkides 130 megavatti. Võrdluseks praegu on Eestis installeeritud netovõimsus 2828 megavatti.

„Kuigi varustuskindlus on kuni 2025. aastani kindlasti tagatud, tuleb elektrituru arendamisega tegeleda juba praegu, et tagada täpsed hinnasignaalid tuleviku investeeringuteks tootmisesse ja tarbimise juhtimisse. Varustuskindluse vaatest on piisavalt aega, et tegeleda elektrituru disainiga, tagamaks õiged investeerimissignaalid,“ märkis Veskimägi.

Eleringi ettepanekul võiks elektriturgu edaspidi arendada turupõhiste meetmetega subsiidiumite asemel, selleks tuleb elektriturule kaasata tarbijaid ning suurendada erinevate perioodide hinnainstrumentide efektiivsust.

„Ükski Eesti põhine administratiivne lahendus tootmisvõimsuste suurendamiseks ei tööta, kuni Eesti näeb ennast osana suuremast sünkroonalast ja Euroopa Liidu elektriturust. Administratiivsed tarbijate poolt otse kinni makstavad lahendused tuleb kasutusele võtta vaid viimasel võimalusel, kui turupõhiseid meetmeid ei suudeta rakendada või need ei oma oodatud mõju,“ kommenteeris Veskimägi.

Narva elektrijaama sulgemine Eestit elektrita ei jätaks

Seotud lood

Hetkel kuum

Hetkel kuum

Podcastid

Enimloetud

Viimased uudised