Priit Pokk • 22. juuni • 4 min
Jaga lugu:

Martinson: jumal tänatud, et me Eesti Nokiat ei leidnud

Nokia 3310
Nokia 3310  Foto: epa

Tehnoloogiaettevõtja ning investor Allan Martinson sõnas saates „Kuum tool“, et Eesti idufirmade edu ja arengu ühe põhjuse võib leida just nimelt sellest, et meil pole tekkinud ühte eristuvat edukat tehnoloogiafirmat, kellest sõltuks suur osa majandusest.

„Omal ajal, kui Nokia oli Soome edulugu ja kõik ütlesid, et me peame Eesti Nokiat otsima – jumal tänatud, et me seda ei leidnud,“ ütles ta.

Samuti lausus Martinson, et eestlaste seas peitub ettevõtlust edasiviiv jõud ka osaliselt suhtumises, et eesmärk pole mitte niivõrd kalli vara kokkukogumine, vaid asjade ärategemine.

Edasi katked saatest.

Kui palju võib siin (idufirmade edus) mängida rolli kogukondlik aspekt, idufirmasid on meil juba mitusada.

Jah, kindlasti. Ma olen näinud mingit tabelit, kus on isegi kirjas kuskil 750 firmat, mis on Eestis registreeritud või eestlaste asutatud ja mis kvalifitseeruvad idufirma definitsiooni alla. Ja kindlasti aitab selline kogukond ja üleüldine teadmine – meil on kõikvõimalikud meet-up'id, üritused, Telliskivi loomelinnak, kiirendid, inkubaatorid, liftid (Lift99 – toim), kus käib kogu aeg selline infovahetus ja üksteise toetamine. Selles mõttes on see jällegi väga erinev. Ma arvan, et see on praegu kümme korda suurem, kui ta oli kümme aastat tagasi.

Kui Taxify ja TransferWise on sellised kõige tuntumad idufirmad, kellel on õnnestunud viimastel aastatel raha kaasata. Kas oskate sektoriti välja tuua, mis on Eesti tugevus?

Jah, ma olen ka mõelnud, kas siin on mingid selged klastrid olemas. Õnneks meil sellist nagu Eesti Nokiat ei ole. Omal ajal, kui Nokia oli Soome edulugu ja kõik ütlesid, et me peame Eesti Nokiat otsima – jumal tänatud, et me seda ei leidnud. Nokia ja tema nii-öelda sabas olevad firmad, kes temast sõltusid, need moodustasid mingi hetk ligi veerandi Soome majandusest. Meil on (idufirmade maastik – toim) õnneks madaltihedam ja hästi servast serva. Siin mingid kerged klastrid on – fintech'i poole peal on õige mitu huvitavat firma, võtame TransferWise’i, võtame Monese’i.

Siis on päris palju ettevõtteid, mis teevad ettevõtlustarkvara, et näiteks juhtida mingeid tootmisfunktsioone või müüki, näiteks Pipedrive.

Mingid klastrid on võib-olla tekkinud riistvara poole peal, Starship on kõige prominentsem näide. Teist robootikaettevõtet kui sellist pole, kuid on terve hulk ettevõtteid, kes teevad midagi, mis on natuke sarnane, alates parklatest, lõpetades droonide ja kõige muuga.

Kerged klastrid on, aga ma arvan, et see on just tore, et meil pole sellist ühte domineerivat ettevõtet. Meil on neid päris palju ning see maandab riigi ja ühiskonna jaoks riske.

[---]

Kui palju on kannustanud suhtumine nendesama Skype’i ja TransferWise’i näitel, et need tegijad ei tee lihtsalt mingi asja ära, võtavad raha välja ja elavad elu laialt edasi, vaid tulevad uue ringiga tagasi ning otsivad.

Jah, see on vahva. See puudutab nii tehnoloogias juba olnud inimesi, võtame needsamad Skype’i kaasasutajad, aga võtame ka Sandor Liive, kes juhtis suurt energeetikaettevõtet Eesti Energiat. Muudes riikides taanduv energiaettevõtte juht võib-olla tõesti lähebki Vahemere äärde puhkama, Sandor teeb aga start-up'i. Võtame Indrek Neivelti, kes tegi start-up'i, olles väga lugupeetud pankur. Eesti inimesed on siin jätkuvalt näljased, nad tahavad võib-olla tunda ennast noorena, see on popp. Mulle meeldib see, et Eesti ettevõtjate hulgas on cool teha, käsi mullas, midagi uuesti, selle asemel et tõesti võtta raha välja ning kulutada – kellel ilusam jaht, kellel ilusam villa. Pigem tuleb show-off mitte selle kaudu, et mis ma nüüd kokku saan osta, vaid selle kaudu, mida ma järgmisena ära teen.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt