Jaga lugu:

Pankrotiohus Veberid: me ei tea midagi

Mustkunstnik Jürgen Veber peab EASile toetuse tagasi maksma.
Mustkunstnik Jürgen Veber peab EASile toetuse tagasi maksma.  Foto: Scanpix/Postimees

Toetuse tagasimaksmisega hädas vennad Veberid ei ole enda sõnul pankroti nõudmisest ega kohtuistungist kuulnud, lükates vastutuse raha mittesaamises EASi õlule.

EAS nõuab Jürgen Veberi firma pankrotti, ettevõte on praeguseks varatu. Ajapuuduses Veber ei osanud eile pankrotiteemat avada, suunates küsimused tegevjuhist vennale Jesperile. Viimane oli sarnases teadmatuses, kuid selgitas, miks firmal vara ei ole. Selleks lasi Jesper Veber käiku päevakajalise võrdluse – loomemajandusettevõte on nagu jalgpall. “Hoiab ümarat kuju tänu sissepumbatud õhule,” rääkis ta.

JJV Productions ei vaja Veberi sõnul suurt masinaparki ja oma kinnisvara, vaid võimalust töötada, mida takistavad suletud pangakontod. “Kui topispalli katkilöömisel on selle seest midagi võtta, siis jalgpalli purukslöömisel ei ole. Õhk vihiseb pallist välja ja lõhkuja kätte jääb ainult katkine kest,” viitas Veber ilmselt EASile, mis peab leppima varatu kestaga. “Kindlasti on käsn ka midagi väärt,” jätkas Veber. “Kuid iga ratsionaalne inimene mõistab, et jalgpall on oluliselt väärtuslikum, kui ta õhku peab ning temaga mängida saab.”

Veberile uus info

Järgneb osa vestlusest koosolekul viibinud Jürgen Veberiga, kes soovitas küsimused edastada vennale Jesperile.

Ehk olete siiski nõus kiiresti kommenteerima pankrotiasja, mis homme (teisipäeval – toim) kohtus on?

Ohh … Vot sellepärast ongi kõige õigem mees sellel teemal vastama minu vend. Mina kuulen sellest täiesti esimest korda.

Kuidas sellest esimest korda kuulete, kui asi on juba kohtus ning olete ettevõtte juhatuses ja omanik?

Vot ei ole jõudnud minuni sellist teadet. Tõesti, kätt südamele pannes, ei ole jõudnud. Nagu siiralt! Ei tea sellest absoluutselt mitte midagi, et see asi on nii kaugel. Mina tean, et anname praegu varade nimekirjast ülevaadet (varaga saab tutvuda ka kohtutäitur – toim), aga pankroti kohta ei oska ma vastata.

 

Istung toimub, kui kutse käes

Pankrotiasjas toimub kohtuistung ainult siis, kui võlgnikule on kohtukutse kätte toimetatud. Sama on eelistungiga, kus määratakse ajutine haldur – kohus peab kutse juhatuse liikmele ehk antud juhul isiklikult Jürgen Veberile kätte toimetama.

Kui võlgnik saab kutse kätte, kuid ei ilmu istungile, siis võib kohus ajutise halduri määrata võlgniku osavõtuta. Istungil kontrollib kohus esmalt, kas võlgnik on ilmunud ning kui ei, siis kas ta on kutse kätte saanud. Sellest peaks kohtutoimikus olema märge, näiteks tähitud kirjaga saadetud kutse kättetoimetamise kinnitus. Mõnikord juhtub, et tähitud kirjaga saadetud kutse võtab vastu naaber või sekretär, kes infot ei edasta, kuid selliseid juhtumeid on minu meelest viimasel ajal järjest vähem.

Kui istung peetakse nii, et võlgnik sellest ei tea, saab sel põhjusel kohtulahendi hiljem tühistada, kuid kohtud ei lase sündmustel nii areneda ning kui võlgnik ei ole kutset tõesti kätte saanud, lükatakse istung edasi.

Pole infot

Jesper Veber ei tea pankrotiavalduse esitamisest ega kohtuistungist. “Mul on siiralt keeruline kommenteerida midagi, millest teilt esimest korda kuulen. Mitte ühtegi teavitust minuni ei ole jõudnud. Midagi sellist pole meile maininud ei EAS ega täitur, kellega pidevas suhtluses oleme,” rääkis ta.

Küsimustele, miks ettevõte pole aruandeid esitanud, kui palju on võlgasid ja miks ta ise ettevõtte juhatusest sel aastal lahkus, Veber ei vastanud. Küll üllatas teda pankrotiavalduse esitamine, sest seni on üritatud EASiga kokkuleppele minna. Takistus on ajaraam, lisas Veber, kelle sõnul palusid nad EASil oma raha aasta aega oodata. “Esitasime dokumendid, alustades tagasimaksegraafikust ja lõpetades tulude-kulude prognoosiga. Olime valmis nõuet ka eraisikutena käendama.”

EAS lükkas avalduse tagasi, jäädes 90päevase maksetähtaja juurde. “Kui 12 kuu jooksul olnuks summa tagasimaksmine teostatav, siis 90päevane tähtaeg käis meil lihtsalt üle jõu,” lausus Veber, kelle sõnul andis tugeva põntsu täitemenetlus – lisandusid viivised, täitemenetluse kulud ja suleti ettevõtte pangakontod.

Seega ei saa nad projektidega tegeleda, EASile raha tagastada ega püsikulusid katta, põhjendas Veber. Firma kolis välja ka lao- ja prooviruumist ja aasta alguses kontorist. Samal ajal kasvas maksuvõlg.

“Hoolimata sellest ei olnud ma püssi põõsasse heitnud. Sügaval sisimas uskusin kokkuleppe võimalikkusesse,” ütles Veber. “Oleme korduvalt mõista andnud, et ettevõttel pole piisavat vara nõude rahuldamiseks. Sellel protsessil lihtsalt ei ole mõtet.”

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt