Trikimees Veberi firmat ähvardab pankrot

EASi skeptilisuse taga on kohtutäituri hinnang, mis tunnistas Veberi ettevõtte varatuks. Peale selle ei ole Veber EASile kahe aasta jooksul vabatahtlikult tagastanud sentigi. Appi tuli hoopis kohtutäitur, kes Veberi ettevõtte kontod arestis. Laekunud summad olid väikesed: 1387, 253 ja 41 eurot. Veberile ja tema vennale on ootamatu, et EAS pankrotiavalduse esitas. 

Veber tahtis aastaid tagasi oma äriga Ameerikasse murda ja EAS andis Veberi firmale JJV Productions toetust eksporditurunduse ning alustava ettevõtja programmist. Kui mehe plaanidest toona asja ei saanud, leidis EAS, et kõik on korras ning raha Veber tagastama ei pea. EASi suhtumine muutus järsult siis, kui nad avastasid Veberi keelatud võtted.

EASi endine juht Hanno Tomberg selgitas kaks aastat tagasi, et Veber esitas projekti tulemusena suuremad käibenumbrid, mida kajastas ettevõtte bilansis nõudena. Tegelikult Veberi firma teenuseid ei pakkunud ja EAS nõudis tagasi umbes 134 000 eurot. Kokku oli ettevõte toetust saanud ligi 166 000 eurot.

EAS pidi raha tagasi saama 2016. aasta novembris. Kell tiksus, aga raha laekumine venis. LP-le antud intervjuus lubas Veber toetuse “hea meelega tagasi maksta”. Samuti leidis Veber, et 134 000 eurot ei ole summa, mis üle jõu käib. “See ei löö jalgu alt, ei löö pikali, ei aja pankrotti,” kinnitas ta. “Aga kindlasti tuleb seetõttu ümber hinnata senised tegevusplaanid.”

Postimehes tunnistas Veber, et pidi Ameerikas otsustama, kas sõlmida kuueks ja pooleks aastaks leping, mille tulemus aitab tal EASi seatud käibenõudeid täita või jahtida põnevaid väljakutseid. Veberi sõnul valis ta viimase tee, teades, et ei pruugi plaani täita, mis võib tähendada toetuse tagasimaksmist.

Lubatud raha ei ole EAS siiani näinud, kuigi üritas selle kättesaamiseks kohtutäiturit kasutada. Kannatuse kaotanud EAS esitas nüüd Veberi firma vastu pankrotiavalduse. 

Illusionisti firma JJV Productionsi majandusliku seisuga ei saa tutvuda, sest ettevõte esitas viimase aruande aastal 2014. Samas on ettevõttel üleval 5000eurone maksuvõlg ja kui varem ajas Veber äri oma venna Jesperiga, siis viimane lahkus firma juhatusest selle aasta jaanuaris.

Veber vahetas EASiga kirju võimaliku maksegraafiku koostamiseks, kuid EAS keeldus pakkumisest, sest Veber soovis maksmist aasta võrra edasi lükata. EASi sõnutsi ei saa seda aga seaduse järgi võla ajatamiseks pidada.

Ilmselt ei näe EAS toetusraha enam kunagi, sest kohtutäituri hinnangul on Veberi firma varatu. Seetõttu tõdeb EAS juba praegu, et kui kohus ettevõtte pankroti isegi algatab, lõpeb see arvatavasti raugemisega. Ometi ei jäta EAS oma jonni. „Nõuet ei saa lootusetuks tunnistada enne pankrotimenetlust,“ lisas EASi kommunikatsioonispetsialist Martin Altraja.

EAS võib minna hiljem Veberite vastu kohtusse, aga seda juhul, kui pankrotimenetluses peaks välja tulema, et nad näiteks ettevõtte maksejõuetuse põhjustasid.

Mida EAS juhtunust õppis? Altraja sõnutsi suhtub EAS toimuvasse kui tavalisse protsessi, mis järgneb pärast rikkumise avastamist. Ka ei saa EAS Altraja sõnul kahtlustada, et kõik raha taotlevad ettevõtjad peavad pahatahtlikke plaane, vaid kontrollib raha kasutamist.

Altraja tõi välja numbrid, mis tema hinnangul tõestavad, et EAS on pidanud vähe toetusi tagasi küsima – aastate 2014-2020 struktuuritoetuste perioodil andis EAS ettevõtjatele 250 miljonit eurot ja tagasi nõudis 22 korral ligi 100 000 eurot. Seega on tagasinõuete osa projektide kogumahust 0,04%.