• Jaga lugu:

    Elekter kallineb ligi kolmandiku võrra

    Elektri hind on varasemate aastatega võrreldes tõusnud, Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul võib tulevikutehingute pealt järgmiseks talveks prognoosida elektri turuhinna ca 30protsendilist kasvu.

    „Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli elektri turuhind Eestis 41,9 eurot megavatt-tunni kohta. Finantsturul kaubeldakse järgmise aasta esimeseks kvartaliks hinnaga ca 55 eurot megavatt-tunni eest, samas võivad hinnatipud olla mitu korda kõrgemad,“ sõnas Sutter.
    Lõplik hind kujuneb siiski erinevate aspektide koosmõjus, mistõttu ei ole selle täpne prognoosimine pikema ajavahemiku lõikes võimalik.
    Lähiturud defitsiidis
    Sutteri sõnul on hinnahüpe tingitud oluliste tootmissisendite (CO2, süsi, gaas) kallinemisest. Samuti elektritootmise struktuursetest probleemidest Põhjala regioonis, näiteks vee vähesusest hüdrojaamade reservuaarides.
    Lisaks sulgeb Eesti Energia lubatud töötundide ammendumise tõttu lähema aasta jooksul ligi 700 MW ulatuses kõige vanemaid energiaplokke. Nendele lisandub hiljemalt 2030. aastaks 700 MW ulatuses elektritootmise võimsusi, mille eluiga on ammendunud.
    Kõik meie lähemad naabrid – Soome, Läti ja Leedu – on tootmisvõimsuste poolest samuti defitsiitsed riigid. Lähiaastatel suletakse ka Rootsis ca 2000 MW ulatuses võimsust – Ringhalsi tuumaelektrijaama 1. ja 2. plokk.
    Eeskujuks riigi reservid
    Lahendus oleks Eesti Energia juhi silmis investeerida uutesse tootmisvõimsustesse. Kui turuhind pole investeeringuteks piisav, siis tuleb pakkuda elektritootjatele toetusi. Vastasel korral ettevõtted lihtsalt ei investeeri.
    „Tänased turuhinnad hoolimata hiljutisest tõusust vajalikku investeerimissignaali veel ei anna. Siit tekib ka küsimus: kas oodata, kuni võimsuste defitsiit suureneb ja hinnad kerkivad, et võimaldada teha uusi investeeringuid. Või tuleks rakendada tasakaalustavaid mehhanisme suuremate hinnašokkide ärahoidmiseks,“ tõstatas Sutter küsimuse.
    Enamikus ELi riikides (Soome, Rootsi, Saksamaa, Prantsusmaa jt) on reserve tagavatel tootjatel võimalik vähempakkumise kaudu võimsustasu hankida. Teine variant on riigi strateegiline reserv. Eesti on seni olnud turuusku, kuid Sutter andis lootust, et lähiajal tuleb teema senisest tõsisemalt arutlusele.
    Uuringute järgi tootmine piisav
    Majandusministeeriumi kommunikatsioonijuhi Rasmus Ruuda sõnul paari kohaliku tootmisüksuse sulgemine üksinda hindu lakke ei tõuka.
    „99% ajast on elektrienergia hind Eestis sama mis Soomes. Põhjamaade elektritarbimine on suurusjärkude võrra suurem Eesti omast. Seetõttu kujuneb võimsuste vajadus regioonis tulenevalt muutustest Põhjamaade elektritootmises,“ selgitas Ruuda.
    Elektrituruseaduse alusel hindab Eesti elektri varustuskindlust Elering. Ruuda sõnul kaasati sel aastal hindamisse ka Soome põhivõrguettevõte Fingrid, et teada saada Põhjamaades toimuvate muutuste mõju siinsele elektrivarustuskindlusele.
    „Tulemused näitasid, et kuni 2025. aastani ei ole meil ega regioonis tootmispiisavusega probleeme ning võimsust on piisavalt,“ ütles Ruuda.
    Sutteri sõnul tuleks edaspidi sellesse uuringusse kindlasti kaasata ka Rootsi ja Norra kui defitsiitsete riikide suurimad „doonorid“. Regioonipõhiselt on vaja juurutada ka läbipaistvad varustuskindluse indikaatorid, et usk naabrite toetusele oleks tõendatav.

     Kas energiamahukate ettevõtete elektriaktsiisi soodustust võiks edasi arendada?

    Ei, sest see on viidud äsjase otsusega niigi Euroopa Liidu miinimumtasemele. 

    Kindlasti on vaja jätkata võimaluste leidmist, kuidas energia hind tööstusettevõtetele rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks muuta. See aitaks meil olla konkurentsis välisinvesteeringutele.

    Eesti, nagu ka teised Põhjamaad, saab elektri hinna Põhajala ühiselt energiabörsilt. Erinevused tekivad tegelikult erinevatest hinnalisanditest, mis börsihinnale juurde pannakse.Eestis on nendeks elektriaktsiis, taastuvenergiatasu ja võrgutasu.

    Ettevõtetele tehtav täiendav leevendus elektri hinnas on võimalik nende kolme hinnalisandi ulatuses. Elektriaktsiisi kohta on otsus juba tehtud.

    Rasmus Ruuda
    majandusministeerium, avalike suhete osakonna juhataja
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: rahandusminister viskab krüptobeebi koos vanniveega välja
Virtuaalvääringu teenuste valdkonda ei tuleks poliitilisel tasemel häbiplekistada ja hävitada, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL partner Rauno Kinkar vastukajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse äsjasele väljaütlemisele.
Virtuaalvääringu teenuste valdkonda ei tuleks poliitilisel tasemel häbiplekistada ja hävitada, kirjutab advokaadibüroo LEXTAL partner Rauno Kinkar vastukajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse äsjasele väljaütlemisele.
USA Toidu-ja Ravimiamet hääletas kolmanda vaktsiinidoosi vastu
Reedel hääletas USA Toidu-ja Ravimiamet (FDA) Pfizeri kolmanda vaktsiinidoosi heakskiitmise vastu, vahendab Yahoo Finance.
Reedel hääletas USA Toidu-ja Ravimiamet (FDA) Pfizeri kolmanda vaktsiinidoosi heakskiitmise vastu, vahendab Yahoo Finance.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Rahandusministri arvates võiks rahapesu andmebüroo litsentside andmise peatada
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on virtuaalvääringu teenuste pakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis kasvanud ja praegune olukord vajab riigi kiiret tegutsemist.
Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse sõnul on virtuaalvääringu teenuste pakkujatega seotud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskid Eestis kasvanud ja praegune olukord vajab riigi kiiret tegutsemist.