Artikkel
  • Jaga lugu:

    Elekter kallineb ligi kolmandiku võrra

    Elektri hind on varasemate aastatega võrreldes tõusnud, Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul võib tulevikutehingute pealt järgmiseks talveks prognoosida elektri turuhinna ca 30protsendilist kasvu.

    „Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli elektri turuhind Eestis 41,9 eurot megavatt-tunni kohta. Finantsturul kaubeldakse järgmise aasta esimeseks kvartaliks hinnaga ca 55 eurot megavatt-tunni eest, samas võivad hinnatipud olla mitu korda kõrgemad,“ sõnas Sutter.
    Lõplik hind kujuneb siiski erinevate aspektide koosmõjus, mistõttu ei ole selle täpne prognoosimine pikema ajavahemiku lõikes võimalik.
    Lähiturud defitsiidis
    Sutteri sõnul on hinnahüpe tingitud oluliste tootmissisendite (CO2, süsi, gaas) kallinemisest. Samuti elektritootmise struktuursetest probleemidest Põhjala regioonis, näiteks vee vähesusest hüdrojaamade reservuaarides.
    Lisaks sulgeb Eesti Energia lubatud töötundide ammendumise tõttu lähema aasta jooksul ligi 700 MW ulatuses kõige vanemaid energiaplokke. Nendele lisandub hiljemalt 2030. aastaks 700 MW ulatuses elektritootmise võimsusi, mille eluiga on ammendunud.
    Kõik meie lähemad naabrid – Soome, Läti ja Leedu – on tootmisvõimsuste poolest samuti defitsiitsed riigid. Lähiaastatel suletakse ka Rootsis ca 2000 MW ulatuses võimsust – Ringhalsi tuumaelektrijaama 1. ja 2. plokk.
    Eeskujuks riigi reservid
    Lahendus oleks Eesti Energia juhi silmis investeerida uutesse tootmisvõimsustesse. Kui turuhind pole investeeringuteks piisav, siis tuleb pakkuda elektritootjatele toetusi. Vastasel korral ettevõtted lihtsalt ei investeeri.
    „Tänased turuhinnad hoolimata hiljutisest tõusust vajalikku investeerimissignaali veel ei anna. Siit tekib ka küsimus: kas oodata, kuni võimsuste defitsiit suureneb ja hinnad kerkivad, et võimaldada teha uusi investeeringuid. Või tuleks rakendada tasakaalustavaid mehhanisme suuremate hinnašokkide ärahoidmiseks,“ tõstatas Sutter küsimuse.
    Enamikus ELi riikides (Soome, Rootsi, Saksamaa, Prantsusmaa jt) on reserve tagavatel tootjatel võimalik vähempakkumise kaudu võimsustasu hankida. Teine variant on riigi strateegiline reserv. Eesti on seni olnud turuusku, kuid Sutter andis lootust, et lähiajal tuleb teema senisest tõsisemalt arutlusele.
    Uuringute järgi tootmine piisav
    Majandusministeeriumi kommunikatsioonijuhi Rasmus Ruuda sõnul paari kohaliku tootmisüksuse sulgemine üksinda hindu lakke ei tõuka.
    „99% ajast on elektrienergia hind Eestis sama mis Soomes. Põhjamaade elektritarbimine on suurusjärkude võrra suurem Eesti omast. Seetõttu kujuneb võimsuste vajadus regioonis tulenevalt muutustest Põhjamaade elektritootmises,“ selgitas Ruuda.
    Elektrituruseaduse alusel hindab Eesti elektri varustuskindlust Elering. Ruuda sõnul kaasati sel aastal hindamisse ka Soome põhivõrguettevõte Fingrid, et teada saada Põhjamaades toimuvate muutuste mõju siinsele elektrivarustuskindlusele.
    „Tulemused näitasid, et kuni 2025. aastani ei ole meil ega regioonis tootmispiisavusega probleeme ning võimsust on piisavalt,“ ütles Ruuda.
    Sutteri sõnul tuleks edaspidi sellesse uuringusse kindlasti kaasata ka Rootsi ja Norra kui defitsiitsete riikide suurimad „doonorid“. Regioonipõhiselt on vaja juurutada ka läbipaistvad varustuskindluse indikaatorid, et usk naabrite toetusele oleks tõendatav.

     Kas energiamahukate ettevõtete elektriaktsiisi soodustust võiks edasi arendada?

    Ei, sest see on viidud äsjase otsusega niigi Euroopa Liidu miinimumtasemele. 

    Kindlasti on vaja jätkata võimaluste leidmist, kuidas energia hind tööstusettevõtetele rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks muuta. See aitaks meil olla konkurentsis välisinvesteeringutele.

    Eesti, nagu ka teised Põhjamaad, saab elektri hinna Põhajala ühiselt energiabörsilt. Erinevused tekivad tegelikult erinevatest hinnalisanditest, mis börsihinnale juurde pannakse.Eestis on nendeks elektriaktsiis, taastuvenergiatasu ja võrgutasu.

    Ettevõtetele tehtav täiendav leevendus elektri hinnas on võimalik nende kolme hinnalisandi ulatuses. Elektriaktsiisi kohta on otsus juba tehtud.

    Rasmus Ruuda
    majandusministeerium, avalike suhete osakonna juhataja
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Porto Franco kohtuasi: Teder lubas Keskerakonnale miljoni "supsutada"
Narva suurima tehase juht: riik ei kaasa meid
Lillekasvatajast gasell katsetab kogu aeg: kui läheb nässu, siis läheb nässu

TOP 100TOP 100

Eesti edukamad ettevõtted 2022

TOP 100: uus võitja tõukas LHV troonilt
1
Exmet OÜKaubandus
2
Toftan ASPuidutööstus
3
LHV Group ASFinants
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
Andres Sutt: Silmeti püsimagnetite tehas on Eestile suur võit
"Tööstusuudised eetris" saates on külas riigikogu liige ning endine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kellega räägime tehisintellekti- ja robootikakeskusest AIRE, tööstusinvesteeringutest, tööjõust, energiakriisist ja paljust muust.
"Tööstusuudised eetris" saates on külas riigikogu liige ning endine ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, kellega räägime tehisintellekti- ja robootikakeskusest AIRE, tööstusinvesteeringutest, tööjõust, energiakriisist ja paljust muust.
Kõik raadiosaated
Inflatsioon
Ehitajad ootavad tööd, riik … loodetavasti mitte Godot'd
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ajal, mil kinnisvaraarendajad tõmbavad uutele projektidele pidurit, läheb tarvis riigi ja omavalitsuste julgust ehitussektorile tööd pakkuda. Ilmselt on kõrged hinnad tulnud selleks, et jääda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kõik inflatsiooni artiklid
Arvamus
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Kõik arvamuslood
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
OPEC+ kärpeplaan peatas korraks nafta hinna languse
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Täna hommikul langusse läinud toornafta hind kogus end kui OPEC+ liikmete seast tulid signaalid poolehoiust järjekordsele tootmismahu kärpimisele.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Majandustulemused
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
KÕIK MAJANDUSTULEMUSED
Juhtimine
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Tüli Eesti suurfarmis: ukrainlane lahkus murtud sõrmede ja tühjade taskutega Tööandja hädas ukrainlaste suhtumisega
TOP 100: aasta teine pool tuleb teisiti
Ettevõtjate suur kriisiküsitlus: oma töötajaid tuleb kiivamalt hoidma hakata
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Puiduhõnguline kinnisvaraoaas Telliskivis
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.
Kui RE Kinnisvara endale uusi ruume otsima asus, leiti sobivad Telliskivi Kvartalist. Ees ootas lihtne tühi karp ja neli seina, kuid visioon sellest, milline tulevane büroo välja nägema hakkab, oli peas selgelt paigas, kirjutab novembrikuu Sisustaja.
Kõik Äripäeva artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Rikaste TOP

Vaata, kes on Eesti 500 jõukamat inimest

Eesti esirikas ärinaine: mulle meeldivad ilusad asjad
1
Markus Villig1,108 miljardit
2
Taavet Hinrikus1,023 miljardit
3
Kristo Käärmann1,020 miljardit
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad lood

Raadiosaated
IT-firma kaasasutaja jagab nõuandeid, mida vältida kaugtööd tehes
Kui IT-firma Toggl alustas 2014. aastal kaugtööga, siis ei kasutanud ettevõtted veel suures mahus niisugust töötegemise vormi. Toona sai IT-firma kiiresti ka oma õppetunnid, selgus saatest „Lavajutud“.
Kui IT-firma Toggl alustas 2014. aastal kaugtööga, siis ei kasutanud ettevõtted veel suures mahus niisugust töötegemise vormi. Toona sai IT-firma kiiresti ka oma õppetunnid, selgus saatest „Lavajutud“.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.