- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Elekter kallineb ligi kolmandiku võrra
Elektri hind on varasemate aastatega võrreldes tõusnud, Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul võib tulevikutehingute pealt järgmiseks talveks prognoosida elektri turuhinna ca 30protsendilist kasvu.
„Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli elektri turuhind Eestis 41,9 eurot megavatt-tunni kohta. Finantsturul kaubeldakse järgmise aasta esimeseks kvartaliks hinnaga ca 55 eurot megavatt-tunni eest, samas võivad hinnatipud olla mitu korda kõrgemad,“ sõnas Sutter.
Lõplik hind kujuneb siiski erinevate aspektide koosmõjus, mistõttu ei ole selle täpne prognoosimine pikema ajavahemiku lõikes võimalik.
Lähiturud defitsiidis
Sutteri sõnul on hinnahüpe tingitud oluliste tootmissisendite (CO2, süsi, gaas) kallinemisest. Samuti elektritootmise struktuursetest probleemidest Põhjala regioonis, näiteks vee vähesusest hüdrojaamade reservuaarides.
Lisaks sulgeb Eesti Energia lubatud töötundide ammendumise tõttu lähema aasta jooksul ligi 700 MW ulatuses kõige vanemaid energiaplokke. Nendele lisandub hiljemalt 2030. aastaks 700 MW ulatuses elektritootmise võimsusi, mille eluiga on ammendunud.
Kõik meie lähemad naabrid – Soome, Läti ja Leedu – on tootmisvõimsuste poolest samuti defitsiitsed riigid. Lähiaastatel suletakse ka Rootsis ca 2000 MW ulatuses võimsust – Ringhalsi tuumaelektrijaama 1. ja 2. plokk.
Eeskujuks riigi reservid
Lahendus oleks Eesti Energia juhi silmis investeerida uutesse tootmisvõimsustesse. Kui turuhind pole investeeringuteks piisav, siis tuleb pakkuda elektritootjatele toetusi. Vastasel korral ettevõtted lihtsalt ei investeeri.
„Tänased turuhinnad hoolimata hiljutisest tõusust vajalikku investeerimissignaali veel ei anna. Siit tekib ka küsimus: kas oodata, kuni võimsuste defitsiit suureneb ja hinnad kerkivad, et võimaldada teha uusi investeeringuid. Või tuleks rakendada tasakaalustavaid mehhanisme suuremate hinnašokkide ärahoidmiseks,“ tõstatas Sutter küsimuse.
Enamikus ELi riikides (Soome, Rootsi, Saksamaa, Prantsusmaa jt) on reserve tagavatel tootjatel võimalik vähempakkumise kaudu võimsustasu hankida. Teine variant on riigi strateegiline reserv. Eesti on seni olnud turuusku, kuid Sutter andis lootust, et lähiajal tuleb teema senisest tõsisemalt arutlusele.
Uuringute järgi tootmine piisav
Hetkel kuum
Majandusministeeriumi kommunikatsioonijuhi Rasmus Ruuda sõnul paari kohaliku tootmisüksuse sulgemine üksinda hindu lakke ei tõuka.
„99% ajast on elektrienergia hind Eestis sama mis Soomes. Põhjamaade elektritarbimine on suurusjärkude võrra suurem Eesti omast. Seetõttu kujuneb võimsuste vajadus regioonis tulenevalt muutustest Põhjamaade elektritootmises,“ selgitas Ruuda.
Elektrituruseaduse alusel hindab Eesti elektri varustuskindlust Elering. Ruuda sõnul kaasati sel aastal hindamisse ka Soome põhivõrguettevõte Fingrid, et teada saada Põhjamaades toimuvate muutuste mõju siinsele elektrivarustuskindlusele.
„Tulemused näitasid, et kuni 2025. aastani ei ole meil ega regioonis tootmispiisavusega probleeme ning võimsust on piisavalt,“ ütles Ruuda.
Sutteri sõnul tuleks edaspidi sellesse uuringusse kindlasti kaasata ka Rootsi ja Norra kui defitsiitsete riikide suurimad „doonorid“. Regioonipõhiselt on vaja juurutada ka läbipaistvad varustuskindluse indikaatorid, et usk naabrite toetusele oleks tõendatav.
Kas energiamahukate ettevõtete elektriaktsiisi soodustust võiks edasi arendada?
Ei, sest see on viidud äsjase otsusega niigi Euroopa Liidu miinimumtasemele.
Kindlasti on vaja jätkata võimaluste leidmist, kuidas energia hind tööstusettevõtetele rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks muuta. See aitaks meil olla konkurentsis välisinvesteeringutele.
Eesti, nagu ka teised Põhjamaad, saab elektri hinna Põhajala ühiselt energiabörsilt. Erinevused tekivad tegelikult erinevatest hinnalisanditest, mis börsihinnale juurde pannakse.Eestis on nendeks elektriaktsiis, taastuvenergiatasu ja võrgutasu.
Ettevõtetele tehtav täiendav leevendus elektri hinnas on võimalik nende kolme hinnalisandi ulatuses. Elektriaktsiisi kohta on otsus juba tehtud.
majandusministeerium, avalike suhete osakonna juhataja
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele