Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Elekter kallineb ligi kolmandiku võrra

    Elektri hind on varasemate aastatega võrreldes tõusnud, Eesti Energia juhi Hando Sutteri sõnul võib tulevikutehingute pealt järgmiseks talveks prognoosida elektri turuhinna ca 30protsendilist kasvu.

    „Käesoleva aasta esimeses kvartalis oli elektri turuhind Eestis 41,9 eurot megavatt-tunni kohta. Finantsturul kaubeldakse järgmise aasta esimeseks kvartaliks hinnaga ca 55 eurot megavatt-tunni eest, samas võivad hinnatipud olla mitu korda kõrgemad,“ sõnas Sutter.
    Lõplik hind kujuneb siiski erinevate aspektide koosmõjus, mistõttu ei ole selle täpne prognoosimine pikema ajavahemiku lõikes võimalik.
    Lähiturud defitsiidis
    Sutteri sõnul on hinnahüpe tingitud oluliste tootmissisendite (CO2, süsi, gaas) kallinemisest. Samuti elektritootmise struktuursetest probleemidest Põhjala regioonis, näiteks vee vähesusest hüdrojaamade reservuaarides.
    Lisaks sulgeb Eesti Energia lubatud töötundide ammendumise tõttu lähema aasta jooksul ligi 700 MW ulatuses kõige vanemaid energiaplokke. Nendele lisandub hiljemalt 2030. aastaks 700 MW ulatuses elektritootmise võimsusi, mille eluiga on ammendunud.
    Kõik meie lähemad naabrid – Soome, Läti ja Leedu – on tootmisvõimsuste poolest samuti defitsiitsed riigid. Lähiaastatel suletakse ka Rootsis ca 2000 MW ulatuses võimsust – Ringhalsi tuumaelektrijaama 1. ja 2. plokk.
    Eeskujuks riigi reservid
    Lahendus oleks Eesti Energia juhi silmis investeerida uutesse tootmisvõimsustesse. Kui turuhind pole investeeringuteks piisav, siis tuleb pakkuda elektritootjatele toetusi. Vastasel korral ettevõtted lihtsalt ei investeeri.
    „Tänased turuhinnad hoolimata hiljutisest tõusust vajalikku investeerimissignaali veel ei anna. Siit tekib ka küsimus: kas oodata, kuni võimsuste defitsiit suureneb ja hinnad kerkivad, et võimaldada teha uusi investeeringuid. Või tuleks rakendada tasakaalustavaid mehhanisme suuremate hinnašokkide ärahoidmiseks,“ tõstatas Sutter küsimuse.
    Enamikus ELi riikides (Soome, Rootsi, Saksamaa, Prantsusmaa jt) on reserve tagavatel tootjatel võimalik vähempakkumise kaudu võimsustasu hankida. Teine variant on riigi strateegiline reserv. Eesti on seni olnud turuusku, kuid Sutter andis lootust, et lähiajal tuleb teema senisest tõsisemalt arutlusele.
    Uuringute järgi tootmine piisav
    Majandusministeeriumi kommunikatsioonijuhi Rasmus Ruuda sõnul paari kohaliku tootmisüksuse sulgemine üksinda hindu lakke ei tõuka.
    „99% ajast on elektrienergia hind Eestis sama mis Soomes. Põhjamaade elektritarbimine on suurusjärkude võrra suurem Eesti omast. Seetõttu kujuneb võimsuste vajadus regioonis tulenevalt muutustest Põhjamaade elektritootmises,“ selgitas Ruuda.
    Elektrituruseaduse alusel hindab Eesti elektri varustuskindlust Elering. Ruuda sõnul kaasati sel aastal hindamisse ka Soome põhivõrguettevõte Fingrid, et teada saada Põhjamaades toimuvate muutuste mõju siinsele elektrivarustuskindlusele.
    „Tulemused näitasid, et kuni 2025. aastani ei ole meil ega regioonis tootmispiisavusega probleeme ning võimsust on piisavalt,“ ütles Ruuda.
    Sutteri sõnul tuleks edaspidi sellesse uuringusse kindlasti kaasata ka Rootsi ja Norra kui defitsiitsete riikide suurimad „doonorid“. Regioonipõhiselt on vaja juurutada ka läbipaistvad varustuskindluse indikaatorid, et usk naabrite toetusele oleks tõendatav.

     Kas energiamahukate ettevõtete elektriaktsiisi soodustust võiks edasi arendada?

    Ei, sest see on viidud äsjase otsusega niigi Euroopa Liidu miinimumtasemele. 

    Kindlasti on vaja jätkata võimaluste leidmist, kuidas energia hind tööstusettevõtetele rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisemaks muuta. See aitaks meil olla konkurentsis välisinvesteeringutele.

    Eesti, nagu ka teised Põhjamaad, saab elektri hinna Põhajala ühiselt energiabörsilt. Erinevused tekivad tegelikult erinevatest hinnalisanditest, mis börsihinnale juurde pannakse.Eestis on nendeks elektriaktsiis, taastuvenergiatasu ja võrgutasu.

    Ettevõtetele tehtav täiendav leevendus elektri hinnas on võimalik nende kolme hinnalisandi ulatuses. Elektriaktsiisi kohta on otsus juba tehtud.

    Rasmus Ruuda
    majandusministeerium, avalike suhete osakonna juhataja
  • Hetkel kuum
Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Vestlusrobot ChatGPT vahendab edaspidi ka uuemaid uudiseid
Sam Altmani juhitud tehisintellekti arendamise ettevõte OpenAI allkirjastas kolmapäeval lepingu, mis annab talle juurdepääsu meediakonglomeraadile News Corp kuuluvate suurimate uudisteväljaannete sisule, vahendas Reuters.
Sam Altmani juhitud tehisintellekti arendamise ettevõte OpenAI allkirjastas kolmapäeval lepingu, mis annab talle juurdepääsu meediakonglomeraadile News Corp kuuluvate suurimate uudisteväljaannete sisule, vahendas Reuters.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Kuldne viisa tõmbab ligi: Emiraatide arendaja tahab Riiga 3 miljardit investeerida
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Abu Dhabi ärimehe Mohammed Alabbari arendusfirma tahaks Riiga 3 miljardi euroga ehitada uue linnajao. Arendajad loodavad leida investoreid lihtsalt, sest Lätis saab veerandmiljonise investeeringu eest elamisloa.
Keskkonnaamet nõuab LHV asutajalt ranna keelualale ehitatud eratee ülesvõtmist
Keskkonnaamet alustas haldusmenetlust, et LHV kaasasutaja Andres Viisemann oma Haapsalu külje all asuvalt mereäärselt maatükilt, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, ebaseaduslikult ehitatud tee üles võtaks.
Keskkonnaamet alustas haldusmenetlust, et LHV kaasasutaja Andres Viisemann oma Haapsalu külje all asuvalt mereäärselt maatükilt, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, ebaseaduslikult ehitatud tee üles võtaks.