Jaapani üüratu turg muutus ettevõtjatele meelitavamaks

Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik Cecilia Malmström Tallinnas.  Foto: Andres Haabu
Äripäev • 7. juuli 2018
Jaga lugu:

Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid andsid eile nõusoleku Euroopa Liidu ja Jaapani kaubandusleppele, millel oleks väga hea mõju ka paljudele Eesti ettevõtetele.

"Suurepärane uudis. See tähendab, et lepingu saab allkirjastada kolmapäeval Brüsselis tippkohtumisel. See kaubanduslepe avaks mõlema poole jaoks hiiglaslike võimalustega turu," kirjutas kaubandusvolinik Cecilia Malmström Twitteris. Pärast allkirjastamist on järgmine samm hääletus Euroopa Parlamendis sügisel. Kui kõik vajalikud protseduurid Jaapanis ja ja Euroopa Liidus õnnestuvad, jõustub leping lõplikult 2019. aasta alguses.

Malmström märkis, et Euroopa Liidu ja Jaapani majanduskoostöö leping on kõige suurem ja põhjalikum kahepoolne leping, mida Europa Liit kunagi sõlminud on. "See loob vabakaubandustsooni, mis hõlmab 600 miljonit inimest ja kolmandikku ülemaailmsest SKPst. Saadame koos Jaapani partneritega maailmale tugeva signaali, et usume jätkuvalt avatud kaubandusse ja et protektsionism pole lahendus," selgitas ta.

Malmströmi sõnul on lepingu majanduslik kasu selge - see kaotab suurema osa Euroopa Liidu äriühingute makstavast tollimaksust ja lihtsustab tolliprotseduure kogu ulatuses. Ka Euroopa põllumajandusel on tema sõnul põhjust tähistada, kuna leping annab juurdepääsu Jaapani tohutule turule. Vabakaubandusleppega on otsustatud kaotada Euroopa Liidu 10protsendilised tollid Jaapani autodele ning vastukaaluks Jaapani 30protsendiline toll Euroopa juustudele ja 15protsendiline tollimaks Euroopa veinile. Leppega kõrvaldatakse ühe miljardi euro väärtuses tollimakse, mida ELi eksportijad igal aastal Jaapanile maksavad.

Majanduspartnerluslepinguga avatakse Jaapani 127 miljoni tarbijaga turg Euroopa Liidu peamistele eksporditavatele põllumajandustoodetele, tagatakse enam kui 200 Euroopa traditsioonilise piirkondliku toiduaine ja joogi kaitse Jaapanis ning suurendatakse Euroopa Liidu ekspordivõimalusi mitmes muus sektoris. Lisaks avaneb Euroopa ettevõtetel võimalus teha paljudele Jaapani linnadele pakkumusi avaliku hangetel.

Ka Eesti ettevõtjatel on huvi

Eelmisel aastal kasvas Eesti ja Jaapani kaubavahetuse käive 97 miljoni euroni, millest eksport moodustas eestlaste kasuks suurema osa, 73 protsenti. Eesti ettevõtjad ekspordivad Jaapanisse peamiselt puitu ja puidutooteid, aga ka masinaid ja seadmeid ning kala, kohupiima ja juustu. Olulisemad importkaubad on mehaanilised masinad ja elektriseadmed, sõiduautod, mootorrattad ja traktorid ning erinevad tekstiilid.

EASi juhatuse esimees Alo Ivask ütles mais, et järjest enam Eesti ettevõtjaid tunnevad Jaapani turu vastu huvi ning otsitakse aktiivselt koostöövõimalusi. "Jaapanlased hindavad kõrgelt usaldust ja kvaliteeti ning kahtlemata nõuab Jaapani turule sisenemine kannatlikkust. Arvestades, et tegemist on ühe suurima majandusega maailmas, on ka meie ettevõtetel seal suur potentsiaal," sõnas Ivask.

Brexit pani kiirustama

Äripäev kirjutas aprillis, et Euroopa Komisjon otsustas vabakaubandusleppe kiirkorras enne Suurbritannia liidust lahkumist vastu võtta. Tänu sellele leppele võiks Euroopa Liidust ja Jaapanist saada maailma suurim majanduspiirkond, samuti peaks see olema märguanne, et USA protektsionistlik lähenemine ei saa maailmas ainuvalitsevaks meeleoluks.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt