Tehnoloogia vallutab muuseume

11. juuli 2018, 09:00
Okupatsioonide muuseumi varasem väljapanek.
https://www.aripaev.ee/storyimage/EA/20180711/NEWS/180719951/AR/0/AR-180719951.jpg
Ainult tellijale

14. juulil avab okupatsioonide muuseum uue ekspositsiooni, mida ehitati üles pool aastat ning mis erineb senistest näitustest kasutatava tehnoloogia mahu poolest.

Ehitusala laieneb 660 ruutmeetrilt 1200ruutmeetrisele alale. „Otsustasime maja potentsiaali ära kasutada, arvestades, et seal on 1800 ruutmeetrit ruumi,“ rääkis okupatsioonide muuseumi Vabamu direktor Merilin Piipuu.

Eelmine näitus oli seal 15 aastat, uut plaanitakse hoida 7-10 aastat. „Eksperdid ütlevad, et see on keskmine näituse vanus, samas teame, et ka näiteks Eesti Meremuuseumis on olnud näitus 20 aastat,“ rääkis Piipuu.

Uue näituse juures on oluline osa tehnoloogial, mida kasutatakse senisest rohkem. „Meil on palju liigutavaid lugusid, mis jääksid siis, kui ese on lihtsalt klaasi taga, rääkimata,“ rääkis Piipuu. „Nüüd oleme loonud e-giidi ja oleme need lood ilusti ära rääkinud,“ rõõmustas ta. Lisaks suudab e-giid ekspositsiooni ette astudes sünkroniseerida heli külastaja valitud keeles.

E-giid siiski Piipuu kinnitusel veel tavagiidide töökohti ära ei võta, vaid on pigem lisavõimalus. „Ta vahendab lugusid, mida ükski giid kunagi ei jõuaks ära rääkida – seal on palju südantlõhestavaid lugusid ERRi arhiivist,“ rääkis Piipuu.

Rahastamine kolmest allikast

Näitus läks maksma 1,8 miljonit eurot. Piipuu hinnangul pole see muuseumimaastikul väga suur summa. „Kui vaatame summasid, millega meie rahvusmuuseumi ehitati, on see küllaltki väike.“

Suurimate tuluallikatena nimetab Piipuu annetusi, kust saadi näiteks 600 000 eurot püsiekspositsiooni rajamiseks. „Võib tunduda imelik, et miks keegi peaks annetama mingi muuseumi rajamiseks, kuid selline praktika on näiteks igapäevane USAs, kus ka ühtegi kontserti ei tehta ilma inimeste panuseta,“ rääkis Piipuu. „Inimeste panus kultuuri on läänemaailmas väga tugev ja tavapärane.“

„Me ei pea alati riigi või valitsuse otsa vaatama, ka inimesed ise saavad panustada,“ sõnas Piipuu. Ta lisas, et panus ei pea alati olema rahaline, seda saab teha ka läbi teadmiste ja aja annetamise muuseumi hüvanguks.

Lisaks annetustele kasutab muuseum ka pangalaenu, millega finantseeriti kolmandik näituse rajamisele kulunud summast. See aga loodetakse hiljem tagasi saada ühisrahastuse abil. „Ilmselgelt võtab ühisrahastamine aega, kuid hiljem loodame laenu selle abil tagasi maksta,“ nentis Piipuu.

Viimane kolmandik näituse avamisele kulunud summast saadi riigilt.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
11. July 2018, 08:49

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris Hetkel eetris

Äripäeva raadio viimased saated

Kõiki viimased raadio saated
Otsi:

Ava täpsem otsing