Artikkel
  • Jaga lugu:

    Mööblitootjad peavad pingutama, et ellu jääda

    Tiheda konkurentsi ja hinnatundlike klientide tõttu peavad kodumööbli tootjad üha enam pingutama ning tootearendusse panustama, sest muidu enam turul läbi ei löö.

    Standard ASi juhatuse liige Priit Tamm arutles, et Eestis on kallis mööblit toota.Foto: Andres Haabu
    Esiku, elutoa ja magamistoa mööblit tootva Woodman OÜ müügitulust moodustas 2017. aastal 83,7% müük Euroopa Liidu riikides, 9,7% Euroopa Liidust väljas ning 6,6% müük Eestis. Tänavu on aga nõudlus, eelkõige Kesk-Euroopas, vähenenud, nentis ettevõtte tegevjuht Kaido Toome.
    Toome hinnangul võib selle taga olla e-kaubandus. Toome sõnul müüvad kauplused üle poole nende toodangust e-poodides, mis tähendab, et kvaliteetsemat toodet on üha raskem müüa. "Kui pildi peal paistab toode hea välja, siis otsustatakse hinna järgi," märkis Toome. Ka toote brändi eest ei saa lisaraha küsida, kuna Eesti turg on väga väike ja Euroopa turul on suured tegijad juba ees.
    Samuti soodustab e-kaubandus konkurentsi mööblitootjate vahel, kuna seal saavad kokku mööblitootjad nii Euroopast kui ka Aasiast. "Hiina võib-olla polegi väga teema, peame vaatama pigem Türgi, Bulgaaria ja Rumeenia poole, kes pakuvad meile konkurentsi eelkõige hinna poolest," ütles Toome.
    Eksport väheneb
    Toome sõnul on nõudlus vähenenud just viimasel ajal. "Kõik meie jaekliendid ütlevad, et aasta teine kvartal on müügi poolest olnud enneolematult vaikne, lisaks sellele liigub ka raha halvasti – see tähendab, et kliendid jäävad võlgu," rääkis ta.

    300eurose voodi tootjal ei jätku äri enam kauaks

    Juba mõnda aega ei saa Eestis edukalt tegutseda mööblitööstusettevõte, kellel pole oma brändi, toodet ja disaini. Kui vaatame makronäitajaid, läheb mööblitööstusel viimased kümme aastat pigem halvasti.

    Õnneks on meil ka väga palju mööblitööstust, kes hästi toimetavad. Näiteks Woodmanil on 6 miljonit eurot käivet ja nad ekspordivad suurema osa toodangust. Softrendil läheb hästi, avasid poe Soomes Helsingi kesklinnas. Seega ma ütleks, et Eesti disainmööbli sektoril läheb väga hästi ja mis neid eristab, on just see, et neil on oma toode, bränd, disain.

    Võib-olla suudad veel toota 300 euroga voodi, aga marginaali ei ole. Samas kui müüd 1000eurost voodit oma brändi alt, suudad seda Eestis teha järgmised 5–10 aastat. Kui suudad minna 2000eurose voodi peale, saad tegutseda praktiliselt lõputult. Tekstiilitööstuses on sama – Eestis ei saa olla edukas ilma brändita, ei saa nii, et teed madala lisandväärtusega asja. Eestis toota, müüa ja eksportida saab, kui oled Mare Kelpman või Lilli Jahilo ehk siis peab leidma oma niši.

    Tanel Rebane, EASi ettevõtluse keskuse direktor
    Woodman on Toome sõnul ekspordikäibes kaotanud umbes 10–15%. Eksporditakse peamiselt Kesk-Euroopasse, aga ka Skandinaavia maadesse, kus on samuti turu jahenemist tunda.
    Toome lisas, et Woodman hinnasõjaga kaasa ei lähe ning panustab tootearendusse ja kvaliteeti, kuna vaid selle arvelt võib tulevikus raha teenida. Kõiki muid kulusid plaanitakse aga kärpida.
    Hind saab määravaks
    Hotelli- ja büroomööblit tootva Standard ASi juhatuse liige Priit Tamm ütles, et mööblitootmises tuleb vaadata ühiskondlikku ehk avaliku sektori, mis on seotud lepingutega, ja elukondlikku ehk kodumööbli turgu eraldi. Ühiskondlikul turul, kus tegutseb Standard, Tamme sõnul ekspordiga probleeme pole. Viimase poole aastaga on Standardi eksport 20% kasvanud ning vähemalt aasta lõpuni tööd jagub.

    Eesti konjunktuuriinstituut avaldas eelmisel nädalal väljavaate Eesti majanduse olukorrast, kus leiti järgmist:

    • eksperdid on üldiselt Eesti majanduse käekäigu suhtes optimistlikud, aga siiski ollakse kõvasti ettevaatlikumad kui veel paar kuud tagasi;

    • Eesti ettevõtjate konkurentsivõime liigub üldiselt tõusuteel;

    • mööblitootmises pole viimase kolme kuu jooksul toodangu maht muutunud, ent ekspordi maht vähenes;

    • mööblitootmisettevõtete ootused järgmiseks kolmeks kuuks halvenesid;

    • toodangu mahu vähenemist prognoosib 43% mööblifirmasid, samas kui märtsis oli see osakaal vaid 14%;

    • mööblitootmise kindlustunde indikaator langes negatiivsele tasemele.

    Samas kodumööbliturul tegutsejate seas võib Tamme sõnul tajuda pessimismi. Selle põhjuseid on Tamme hinnangul mitu, kuid lõpuks saab määravaks ikkagi toote hind. "Kinnisvara hinnad on läinud nii kõrgeks, inimestel võib-olla ei jäägi raha üle, et mööblit osta," arutles ta.
    Tamm tõi välja ka tööjõuprobleemi, märkides, et tööjõukulud Eestis on suured, mistõttu mööblit toota on kallis.
    "Me arvame, et Eestit teatakse-tuntakse, tegelikult oleme näiteks Stockholmist vaadates lihtsalt üks Ida-Euroopa riikidest," ütles ta. Tamm lisas, et kui Poolas või Leedus on odavam mööblit toota, pole erilist põhjust, miks välisriigi tellija peaks Eesti poole vaatama, kui ka toode unikaalsusega silma ei paista.
    Ka poliitika pole Tamme sõnul konkurentsi ja head hinda soodustav. "Valitsus oma siseriikliku maksupoliitikaga mõjutab seda, et siseriiklikult tuleb omavahel kallimalt kaubelda, aga sellega me vähendame konkurentsivõimet välisturul," sõnas ta.
    Mööblitootmise sektoris mõjutab Tamme hinnangul müüki ka hooaeg. "Kõige rohkem müüakse mööblit aasta neljandas kvartalis," ütles Tamm.
    Bellus Furnitur OÜ juht Rolf Kristian Relander ettevõtte tehases Haljalas.Foto: Andres Haabu
    Turg püsib neutraalne
    Diivaneid tootva Bellus Furniture OÜ juht Rolf Kristian Relander sõnas, et tema hinnangul on turu olukord tänavu eelmise aastaga sarnane – neutraalne. "Aga samas ei ole ka sellist signaali turul, et kõik oleks ülipositiivne, et oleks meeletu tõus," märkis ta.
    Belluse kohta rääkis Relander, et on tehtud järjepidevat tööd ning ekspordi vähenemist ei ole ta täheldanud. "Meil on eksport sel aastal natuke suurenenud ja praeguse tunnetuse järgi ma ütleks, et teine poolaasta jätkub samasuguselt," ütles ta.
    USAs läheb hästi
    Garderoobide sisustuslahendusi tootva Preab ASi juht Rauno Mikkor ütles, et praegu pole ettevõttes ekspordi vähenemist tunda. "Meie oleme oma mahtusid suurendanud, ka aasta lõpus tahame eksporti suurendada ning kuna oleme teinud investeeringuid, siis ka järgneval aastal."
    Mikkori sõnul on ekspordi suurenemise põhjus selles, et ettevõte ekspordib oma toodangut 90% ulatuses USA turule. "Ameerika turg on praegu heas seisus," sõnas ta. Samuti on ettevõtte klient arendanud võrgustikke, mille kaudu kaupa turustatakse.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ühel väikeettevõtete universaalteenuse murel puudub endiselt lahendus
Mikro- ja väikeettevõtetele universaalteenus tuleb, tõenäoliselt samasuguse hinnaga nagu praegu kodutarbijatele, aga kuidas seda kõigile väikeettevõtetele pakkuda, seda lahendust poliitiliselt leitud veel ei ole.
Mikro- ja väikeettevõtetele universaalteenus tuleb, tõenäoliselt samasuguse hinnaga nagu praegu kodutarbijatele, aga kuidas seda kõigile väikeettevõtetele pakkuda, seda lahendust poliitiliselt leitud veel ei ole.
Ramon Rask: tuhanded väikeettevõtjad võivad jääda universaalelektrita Kiiruga tehtud seadus tuleb korda teha!
Elektrienergia universaalteenus ei pruugi olla praeguse seaduse teksti tõttu kõigile mikro- ja väikeettevõtjatele võrdselt kättesaadav, kirjutab advokaadibüroo Rask partner ja vandeadvokaat Ramon Rask.
Elektrienergia universaalteenus ei pruugi olla praeguse seaduse teksti tõttu kõigile mikro- ja väikeettevõtjatele võrdselt kättesaadav, kirjutab advokaadibüroo Rask partner ja vandeadvokaat Ramon Rask.
Cleveron Mobility käivitas pilootprojekti ühe Leedu suurima jaemüüjaga
19. septembril käivitas Cleveron Mobility Leedus oma autonooomsete sõidukitega CLEVON 1 kojuveoteenuse pakkumise pilootprojekti koostöös Leedu jaemüüjaga IKI.
19. septembril käivitas Cleveron Mobility Leedus oma autonooomsete sõidukitega CLEVON 1 kojuveoteenuse pakkumise pilootprojekti koostöös Leedu jaemüüjaga IKI.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kaitseväe luurekeskuse ülem: Venemaa saab tõenäoliselt 350 000 sõdurit kokku
Venemaa mobilisatsioonist rääkides käib läbi mitmeid numbreid – kas mobiliseeritakse 350 000 inimest või 1,2 miljonit. Tõenäoliselt saadab Venemaa sõdurid rindele kolmes jaos, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Venemaa mobilisatsioonist rääkides käib läbi mitmeid numbreid – kas mobiliseeritakse 350 000 inimest või 1,2 miljonit. Tõenäoliselt saadab Venemaa sõdurid rindele kolmes jaos, ütles kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Margo Grosberg.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Evelyn Sepp vahetas bürootöö aedniku oma vastu
Pikki aastaid poliitikas tegutsenud Evelyn Sepp tegi mõne aja eest elus kannapöörde ning asus õppima Hiiumaa ametikoolis linnaaedniku erialal. Täna on tal diplom taskus, kuid õppimine jätkub maastikuehituse valdkonnas, kirjutab septembrikuu Äripäeva Sisustaja.
Pikki aastaid poliitikas tegutsenud Evelyn Sepp tegi mõne aja eest elus kannapöörde ning asus õppima Hiiumaa ametikoolis linnaaedniku erialal. Täna on tal diplom taskus, kuid õppimine jätkub maastikuehituse valdkonnas, kirjutab septembrikuu Äripäeva Sisustaja.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.