Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti ehitajad vahetavad Soome Rootsi vastu

    Paljud ehitajad on hakanud Soomest ka kodumaale naasma.Foto: Andres Haabu

    Rootsi ehitusturul on Eesti firmade osakaal aastaga kasvanud, Soomes on see pigem langemas. Prisked palgad meelitavad osa ehitajaid ka tagasi koju.

    EASi Soome suuna ekspordinõunik Irene Surva-Lehtoneni sõnul on Eesti ettevõtluse kuvand Soomes viimase viie aasta jooksul palju tõusnud. Sama saab öelda ehitussektori ettevõtete kohta. „Soome meediat jälgides räägitakse Eestist väga positiivseid asju,“ kinnitas Surva-Lehtonen.

    Eesti ehitusfirma heaks nii Eestis kui ka välisturul töötanud ehitajad räägivad Äripäeva artiklis, kuidas nad ümbrikupalga eest töötasid ja ikkagi rahast ilma jäid.

    Eestlased on Rootsis hinnatud
    Maru Ehitus AS on Soomes-Rootsis esindatud nelja tütarettevõttega. Pakutakse projekteerimist ja peatöövõttu betooni- ja montaažitöödel. „Müügitulu osakaal välisturgudel moodustab ettevõtte konsolideeritud käibest üle neljandiku,“ märkis juhatuse esimees Taimo Murer.
    Mureri sõnul on Eesti ehitusfirmade ja tööliste osakaal Rootsi turul võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvanud. Samas võib kiire kasumilootus ilma korraliku eeltööta ja turgu tundmata lõppeda valusa nüpeldamisega. „Peamised väljakutsed on ärikultuuri erinevusest tulenevad omapärad. Need väljenduvad nii töö tehnilistes kui ka korralduslikes küsimustes,“ märkis ta.
    Ehitusettevõtte Merkes Solution OÜ juhi Marek Kitse sõnul on Eesti firmad Rootsis hinnatud tegijad ja mingist odavast tööjõust ei saa juttugi olla. Kuid rootslane on kinnine ja ei lase naljalt võõraid ligi. „Usalduse võitmine on raske. Rootslane töötab kindlate partneritega. Tutvused on alati abiks,“ soovitas Kitse.

    Olulisimad tööd sel aastal:

    Hanhikivi tuumajaama kontorite, meditsiinipunkti, sööklahoone ja piirete projekteerimis-ehitustööd.

    Salmisaari pelletikatlamaja ehitus.

    Helsingi Kalasatama vabaajakeskuse betoonitööd ning terase ja katendite paigaldus.

    Helsinki Olümpiastaadioni betoonitööd.

    Arcadahalleni üliõpilaskodu betoonitööd.

    Rootsis valmis Borlänge logistikaterminal. Valmimisel tootmis-, teenindus- ja laohooned.

    Peatöövõttu ei tehta
    Soome Ehitusettevõtete Liidu juht Ville Wartiovaara sõnul on suurem osa Eesti ettevõtetest rakkes alltöövõtjatena. Vaid üksikud löövad mõnel suurprojektil kaasa peatöövõtjatena. Erandiks on eramajade ehitus, kus tööd tehakse otse tellijale.
    Teise tähelepanekuna märkis Wartiovaara, et välismaalaste abist saab rääkida eeskätt hooneteehituses, sest infrastruktuuritöid teostavad kohalikud firmad.
    Kolmandaks kasutab üha enam Eesti firmasid Soome kohalikku tööjõudu, mitte eestlasi. Lisaks registreeritakse oma firmad Soomes nullist, mitte ei laieneta Eestis tegevate ettevõtete arvel.
    “Kui ettevõte on kantud maksuameti ja töötandjate registrisse, lihtsustab see oluliselt töötamist. Tulemiseks asutavad eestlased Soomes firmasid selle asemel, et tegutseda Eesti ettevõtetet alt,” sõnas Wartiovaara.

    YIT

    Skanska

    SRV

    Bonava

    NCC

    FIRA

    Consti

    Tagasi koju
    Kui palju Eesti ehitajaid Soomes kokku on? Wartiovaara pakkus, et 20 000–25 000 ehk varasemaga võrreldes enam-vähem sama palju või vähem. See hulk pole kasvanud mitmel põhjusel. Näiteks pole meie palgad Põhjanaabriga võrreldes enem nii palju väiksemad kui varem. Kui majanduskasv on aktiveerinud siinse ehitusturu, siis miks sõita üle lahe, kui saab kodus tunked pahtliseks.
    Sama kinnitas fassaaditöid teostava ehitusfirma Deckol Nord juhatuse liige Jan Pajus: Soomest lahkujaid on rohkem kui uusi tulijaid. „Kindlasti on ka neid, kes lootsid leida lihtsat teenimisvõimalust. Aga selleks et korralikult teenida, tuleb ka palju tööd teha ja ennast tõestada," lausus ta.
    Wartiovaara sõnul on praegu välisriikidest Soome saabuvad töölised samas olukorras, mis eestlased 10–15 aastat tagasi. Kuna tingimused ja palk on paremad kui kodus, siis lepitakse oluliselt väiskema töötasuga kui tööandjatega sõlmitud kollektiivlepingutes ette nähtud. “Mõned ettevõtted kasutavad seda olukorda ära,” nentis Wartiovaara lisades, et Soome ja Eesti tööinspektsioon on teinud olukorra parandamsieks tihedat koostööd.
    Põhiprobleemid rahvusesse ei puutu
    Surva-Lehtoneni sõnul on Soome seadused suutnud muidu probleemse valdkonna kontrolli all hoida. Näiteks peatöövõttu tegevad Soome firmad vastutavad oma allhankepartnerite eest. Nad jälgivad, et maksud oleks makstud ja ettevõtluskäitumine läbipaistev.
    Igal aastal lisanduvad ka ehituskontrolli uued nüansid. Ühe meetmena on kasutusele võetud registrinumbriga kaardid. Igal objektil viibija peab sisenedes ja väljudes ennast nende abil registreerima ja sellega kinnitama, et töötab seaduslikult.
    Tellijavastutust tõstis esile ka Pajus. Suurprojektidel see toimib ja kõigile on tagatud võrdsed kohustused ja võimalused. Samas väiksemate eratellijate ümber ebaseaduslikku töötasu maksvaid firmasid ringleb. „Tavaliselt satuvad tähelepanu alla kõige markantsemad juhtumid. Need on erandid. Enamik Eesti firmasid teeb siin rahulikult oma tööd ja erilist kisa ei tee,“ kinnitas Pajus.
    Wartiovaara sõnul on põhiprobleemid rahvusülesed ja neid pole võimlaik siduda ühegi etnilise grupiga. Näiteks keelebarjäärist tulenevad tahtmatud ettevaatamatused ohutusnõuete täitmisel.
    Teine suur häda on võõrfirmad, kes soovivad lühikese ajaga teenida suurt tulu. Rihitakse lühiajalisi projekte ja riiki tullakse kindla teadmisega, et siia ei jääda pikemaks. “Nende tööjõud on ebakompetente ja tulemused kehvad. Päritolul ei ole siin tähtsust,” rõhutas Wartiovaara.

    Kui palju teenib ehitaja Soomes?

    Kokku töötab Soomes ca 100 000 eestlast, neist 50 000 püsivalt. Kõige populaarsemad ehituspiirkonnad on Helsingi suured arendused ja Lõuna-Soome. Eesti töömeest hinnatakse töö kvaliteedi ja kiiruse poolest. Samas päris võrdsetena eestlasi ei nähta ja eelisseisus on kohalik ettevõtja.

    Ehitajate palgad Soomes sõltuvad objektitüübist, piirkonnast, töötajate staažist. Kõige tasuvam on reeglina elamuehitus, kus kohaliku soomlase keskmine kuupalk on 3500 eurot. Tipprühm, keda otsitakse, on projekteerijad ja ehitusinsenerid.

    Irene Surva-Lehtonen, EASi Soome suuna ekspordinõunik

    Kui palju teenib ehitaja Rootsis?

    Rootsi ehitustöölise keskmine kuupalk on 30 400 SEKi (ca 2933 eurot). Byggandsi (Rootsi Ehitusliit) andmed näitavad 235,53 SEKi (23 euro) suurust tunnitasu.

    Võõrtöötajate tasu kohta täpsed andmed puuduvad, kuid kuuldu põhjal makstakse Euroopa Liidu riikidest pärit töötajatele 50 SEKi (4,82 eurot) tunnis ja Ukraina töötajatele 40 SEKi (3,86 eurot) tunnis.

    Maksudest hoidumine on Rootsi ehitussektoris jätkuv probleem. Ühe lahendusena oleme kasutusele võtnud ID06 süsteemi, mis registreerib kõik objektil viibijad. Töökäte nappuse tõttu on teine suur murekoht illegaalne tööjõud. Kuivõrd see Eesti ettevõtteid puudutab, ei oska ma öelda.

    Anna Öberg, EASi ekspordinõunik Rootsis

    Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.

  • Hetkel kuum
Seotud lood
Eesti majandus asub Euroopa kriisi südames Vaata kaardilt lähemalt
Kohalikud kalurid ostsid mõne miljoniga Kaselalt kalakasvatuse
Clevon korjab raha ookeani tagant
Raadiosaated
Advokaadid annavad nõu, kuidas muretult kinnisvara osta
Kinnisvara ostmisega võib minna nii ja naa. On olukordi, kus kõik läheb plaanipäraselt ja elad oma ostetud majas või korteris muretult. Mida aga teha siis, kui pärast ostutehingut tulevad ilmsiks varjatud puudused? Kuidas tekkinud olukorras edasi tegutseda?
Kinnisvara ostmisega võib minna nii ja naa. On olukordi, kus kõik läheb plaanipäraselt ja elad oma ostetud majas või korteris muretult. Mida aga teha siis, kui pärast ostutehingut tulevad ilmsiks varjatud puudused? Kuidas tekkinud olukorras edasi tegutseda?
Kõik raadiosaated
Arvamus
Analüütik: varaklass, mis hoiab keerulisel ajal tuled põlemas
Stabiilse üürnikuga äripindade tootlikkus on pangaintresside kallinemise tõttu langenud, kuid tagab siiski kinnisvarainvestori portfelli stabiilsuse, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.
Stabiilse üürnikuga äripindade tootlikkus on pangaintresside kallinemise tõttu langenud, kuid tagab siiski kinnisvarainvestori portfelli stabiilsuse, kirjutab Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.
Kõik arvamuslood

TOP 100

Eesti kõige edukamad ettevõtted

Saaremaa edukaima firma juht: „Ütlesite, et mu hääl kõlab tüdinult. See tuleb sellest, et …“ Edetabelis 135 ettevõtet
1
Eesti GaasMargus Kaasik
juhatuse esimees
2
Admiral MarketsSergei Bogatenkov
tegevjuht
3
UtilitasPriit Koit
kontserni juht
Vaata kogu nimekirja

20 aastat investeerimiskogemust portfellihalduses

Olulisemad lood

Investor
Küsitluse tulemused: suurem osa vastajatest märkis Infortari aktsiaid
Äripäeva küsitlus Infortari märkimise kohta kogus 1523 vastust, kusjuures 59 protsenti teatas, et nemad otsustasid investeerimisettevõtte aktsiate avalikul esmapakkumisel osaleda.
Äripäeva küsitlus Infortari märkimise kohta kogus 1523 vastust, kusjuures 59 protsenti teatas, et nemad otsustasid investeerimisettevõtte aktsiate avalikul esmapakkumisel osaleda.
Kõik investeerimisteemad
Articles republished from the Financial Times
Ukraina oligarhide elu läheb aina kibedamaks
Seisakuriik: Suurbritannia on rahast lage
Kõik Financial Timesi artiklid
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Kristi Hõrrak: kuidas aitab ChatGPT siinset väikeettevõtjat? Aeg teha vahekokkuvõte
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
Aasta aega ettevõtjate jaoks saadaval olnud ChatGPT kohta saab praeguseks nentida, et kuigi see ei hakka eestikeelses äris lähiajal töötajaid asendama, võimaldab see tööviljakust ja müügitempot oluliselt tõsta ning on seega oluline abivahend majanduskriisist läbitulekuks, kirjutab Finora Panga juhatuse liige Kristi Hõrrak.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Videod
Kuidas tipus lõpetada?
Sure nulliga. Kuidas võtta enda rahast ja elust viimast?
Kõik videod
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
VIDEO: kuidas karjääri tipus olles uuesti nullist alustada
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Pärast profikarjääri lõppu on tipprattur Tanel Kangert keskendunud oma rattapoele. Aga kuidas aru saada, millal on õige aeg ühe tippkarjääriga otsad kokku tõmmata ja uueks eluks fookus paika saada?
Kõik gasellide lood
Juhtimine
Äkki tagandatud börsifirma juht: sisulise koostööni me ei jõudnudki
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Balti lisanimekirjas noteeritud puitkiudplaaditootjas Nordic Fibreboardis vaid loetud päevad ametis olnud ja seejärel tagandatud tegevjuht Aigar Kallas nentis, et oleks ettevõttelt oodanud selgemat rollide jaotust.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Suurfirmade tippjuhid jätkusuutlikkusest: iPhone’i äraviskamine pole lahendus, pikaajaline strateegia on
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
IPhone’i prügikasti viskamine ja kartulikrõpsudest loobumine pole kliimaprobleemi pikaajaline lahendus, vaid ettevõtted peavad tegema iga toote ja teenuse puhul samm-sammult jätkusuutlikumaid otsuseid, rääkisid välismaiste firmade tippjuhid Tasakaalus majanduse foorumil “Elevant toas”.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Osta "katkine" aken: Tesla teeb kunagise fopaa rahaks
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
Tesla müüb 55 dollari eest Cybertrucki aknakleepsu, mis jätab mulje, nagu oleks neljarattalise aken katki, vahendab CNN.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Lammuta või maha: Ossinovski uusarenduses tehti andestamatu viga
Särav saatejuht kindlustab tagalat investeeringutega "Olen teinud ka palju vigu"
Reportaaž Narva piiripunktist: tuhat soomlast saja illegaalse immigrandi asemel
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Prokuratuur süüdistab arvutikelmustes: Eesti mees küünitas Austraalia pangaklientideni
Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse 29aastast Kristjanit arvutikelmustes ja arvutikuritegude ettevalmistamises.
Lõuna ringkonnaprokuratuur saatis kohtusse kriminaalasja, milles süüdistatakse 29aastast Kristjanit arvutikelmustes ja arvutikuritegude ettevalmistamises.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Kiirtee talendikast üliõpilasest kolleegiks on tema toetamine õpingute ajal
Konkurents õppivate talentide pärast läheb aina teravamaks. Üks võimalustest, kuidas talendijahis konkurentide üle võit kindlustada, on rahaliselt toetada üliõpilase õpinguid, räägivad Äripäeva raadio värskes sisuturundussaates Tartu Ülikooli Sihtasutuse esindajad.
Konkurents õppivate talentide pärast läheb aina teravamaks. Üks võimalustest, kuidas talendijahis konkurentide üle võit kindlustada, on rahaliselt toetada üliõpilase õpinguid, räägivad Äripäeva raadio värskes sisuturundussaates Tartu Ülikooli Sihtasutuse esindajad.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Eesti Panga ekspert: sellest kujuneb ilmselt kõige vinduvam majanduslangus Tööpuudus kerkib kuni 10 protsendini
Ei ole eriti palju asjaolusid, mis võimaldaks Eesti majandusel väga kiiresti kasvule pöörduda, ning seega hakkab kriis tõenäoliselt uue aasta esimesel poolel suuremalt ka töötuse numbrit kergitama, et rääkis Eesti Panga ekspert.
Ei ole eriti palju asjaolusid, mis võimaldaks Eesti majandusel väga kiiresti kasvule pöörduda, ning seega hakkab kriis tõenäoliselt uue aasta esimesel poolel suuremalt ka töötuse numbrit kergitama, et rääkis Eesti Panga ekspert.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.