Rünnakud veokijuhtide vastu Euroopas kasvavad

Foto: Scanpix
Tõnu Tramm • 25. juuli 2018
Jaga lugu:

Juuli keskel viidi üks Leedu veokijuht pärast talle tehtud rünnakut teadvusetuna haiglasse ning vägivallajuhtumite arv on Leedu Autovedajate Assotsiatsiooni teatel aina kasvanud. Trendi tajuvad ka Eesti autovedajad, kirjutab Äripäeva teemaveeb logistikauudised.ee.

Eesti veokijuhtidega ei ole teadaolevalt veel midagi nii tõsist juhtunud, kuid võrreldes leedulastega on meie veokeid Euroopas ka kordades vähem ringi sõitmas. Olukord on aga murettekitav ning enam ei piirduta üksnes haagisest kauba varastamisega, vaid rünnatakse ka kabiini, kus juht parasjagu magab.

Just nii, nagu juhtus paar nädalat tagasi ühe Leedu veokijuhiga Belgia linnas Gentis, kus varas tungis veoki kabiini ning varastas sülearvuti. Juht ärkas selle peale ning sööstis vargale järele. Tagaajamine lõppes aga õnnetult, sest tugev löök selja tagant viis talt teadvuse ning ta jäi tänavale lebama.

Tänu kohalikele elanikele, kes sündmust juhuslikult pealt nägid ning kiirabi kutsusid, sai mees õigeaegselt arstiabi. „Arvan, et need olid pagulased, kuid ma ei sa seda väidet kinnitada. Nemad kipuvad kabiini sisse murdma ajal, mil me puhkame,“ kommenteeris juht sündmust cargonews.lt-le.

Leedu autovedajate assotsiatsiooni Linavas president Erlandas Mikenas tunnistas, et kahjuks on see juba teine või kolmas taoline juhtum, mil püütakse röövida kaupa, tervet veokit või rünnatakse juhti. „Tähelepanuväärne on aga just see, et igal võimalikul moel püütakse pääseda juhikabiini. Ühel hiljuti toimunud rünnakul kasutati juhi vastu gaasi. Seegi on üsna tavaline,“ tõdes Mikenas.

Juhid kinnitavad, et kõige sagedamini ründavad veokeid illegaalsed migrandid, kelle arv on Euroopas plahvatuslikult kasvanud. Nende sõnul on kõige ohtlikumad piirkonnad Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Suurbritannia.

Mainekas Prantsuse kuurortrannik on muutunud aga suisa omamoodi džungliks. Calais piirkonnas elab sadu Sudaani pagulasi, kes meediaväljaannete sõnul liituvad ebaseaduslike sisserändajate jõukudega ning jälgivad ristmikel veokeid, korraldades nende sundseiskamist, lõikavad noaga puruks haagisekatte ning üritavad röövida seal olevat kaupa.

Autojuhid ei saa enda kaitseks aga midagi ette võtta, sest neil ei ole lubatud omada isegi pisargaasi ballooni. Lisaks ähvardavad neid kopsakad trahvid selle eest, kui haagisesse on mõni illegaal salaja sisse pugenud ja juht ei pruugi tema olemasolust teadagi. Lisaks on kriminaalide käitumine muutunud aina agressiivemaks. Briti Maanteetranspordi Assotsiatsioon kutsus juba üles Prantsuse armeed appi olukorda lahendama.

Kuid ka Saksamaal pole olukord väga palju parem. Kohaliku meedia teatel röövitakse sealgi iga 20 minuti tagant ühte veokit, mis toob vedajatele igal aastal kaasa miljardite eurode eest kahjusid. Riigi ametiasutused üritavad koos politseiga probleemi lahendada, kuid siiani tulutult.

Mida enda kaitseks ette võtta?

Linava liikmed tõdevad, et haagisekatte purukslõikamisi on ette tulnud pea terves Euroopas, kuid eeskätt just eelmainitud riikides (mainitakse lisaks ka Itaaliat ja Hispaaniat). Vedajad soovitavad esmalt valida ohutu parkimiskoht (hästi valgustatud ning kus liigub palju sõitjaid) ning võtta kasutusele täiendavad turvameetmed, ehk uksed lukustada, varustada end sidevahenditega, et kiirelt politseisse teatada jne.

Parkimiskohtade leidmisel on kindlasti abi IRU (Rahvusvaheline Autovedajate Ühing) kaardirakendusest Transpark. Leedu Linava on aga oma kodulehele loonud kaardirakenduse, kus juhid saavad ise sisestada ohuolukordi teistele hoiatuseks.

Autovedajate katusorganisatsioonid on pidevalt pööranud Euroopa tasemel tähelepanu sellele, et erinevad valitsused aitaksid rajada rohkem turvalisi parklaid ja et eri riikide politsei ja õigussüsteemid toimiksid tõhusamalt.

Hegelmann Transporte'i kahjuosakonna juhataja Danguolė Kade tunnistas, et probleem on muutunud aina tõsisemaks. „Nagu meie firmas ja ka paljudel teistel firmade ei ole haagisekatte purukslõikamine midagi erakordset. Kõige hullem on see, et kurjategijad on muutunud aina nahaalsemaks ning lisaks katte lõhkumisele on hakanud nad järjest enam ka juhte ründama. On olnud juhtumeid, kus pesapallikurikatega varustatud bande lihtsalt tuli ja võttis keset valget päeva haagisest mida tahtsid ja juhil polnud teha muud kui lihtsalt pealt vaadata. Autod sõitsid mööda, mitte keegi ei reageerinud. Sageli ei saa ka politsei midagi teha. Ainus mida me teha saame, on kasutada metallvõrgustikuga tente, mida on keerulisem puruks lõigata. Aga raske on mingist ennetustööst rääkida, kui Euroopas on nii vähe parklaid, mis vastaksid kõikidele turvanõuetele. Ja kui juht peab veel jätma auto valveta ja minema hotelli puhkama 45 tunniks, siis mis preventatsioonist siin juttu saab olla,“ rääkis Kade logistiknews.lt-le.

Leedu transpordifirma Baltic Transline`i juht Sandra Vasiliauskienė lisas, et haagisekatete lõhkumine on ka neil tavaline nähtus ning reeglina on need lõiked väikesed ja neid tehtud mitmes kohas. Tõenäoliselt kontrollivad kurjategijad sel viisil, millist lasti transporditakse.

Isegi valvega parklates ei saa valvsust kaotada, sest ka seal on tulnud ette katete lõhkumisi. Seetõttu kasutab Baltic Transline tugevdatud haagisekatteid ning hoiab selle turu arengutel pidevalt silma peal. Näiteks on müügile jõudnud sellised lõikamisvastased katted, millele noaga sisselõike tegemisel käivitub koheselt alarm.

Üks nüanss, mida silmas pidada on aga see, et reeglina on turvakatted ka tavalisest ca 200 kg raskemad, mis hakkab mõjutama kütusekulu ja kandevõimet. Kuid need kulud on võimaliku koorma varguse kõrval suhteliselt olematud.

Eestis turvakatete kasutamine tõusuteel

Üks lõikamisvastaste turvakatete müügiga tegelev kaubamärk Eestis on Secintra, mille esindajaks on ka ise rahvusvahelise maanteetranspordiga tegelev Saaremaa ettevõte A&H Transport OÜ. Secintra müügijuht Harri Aulik ütles teemaveebile logistikauudised.ee, et turvateema on äärmiselt aktuaalne, kuid nende ettevõtmine veel liiga noor, et saaks rääkida turvakatete aktiivsest turust.

„Tean mitmeid Eesti mehi, kellel on kabiinis kurikas, piprageel vms. On ka kuulda olnud juhuseid, kus piprageeli on reaalselt kasutatud. Lõuna-Euroopas on levinud veokijuhtide “gaasitamine” ja röövimine. Purustatakse aknaklaas või soojal ajal läbi lahtise katuseluugi visatakse närvi- või uinutav gaas kabiini ja röövitakse kõik väärtuslik. Selliste sündmuste vältimiseks on olemas närvigaasi tuvastavad andurid ja kabiinisiseseid lisalukud. Õnneks on ka veokitootjad ise veokijuhtide turvalisusele rohkem mõtlema hakanud ja tänasel päeval on mitmed tootjad (DAF, Scania jt) paigaldanud kabiinisisesed lisalukud. Muidugi vana levinud trikk on juhtide seas, et uste käepidemete vahele tõmmatakse koormarihm,“ rääkis Aulik.

Tema sõnul on teine suur probleem, millega vedajad peavad igapäevaselt vägikaigast vedama, kütusevargused. See on valdkond, kus erinevaid lahendusi enda kaitsmiseks on palju. Kütusepaagi kõrile saab paigaldada lukustatava korgi ja ka väljapumpamist takistava sõela, korgile saab paigaldada elektroonilise alarmi.

„On olnud juhuseid, kus varas on jätnud igatpidi kaitstud korgi puutumata ja eemaldanud paagilt tasemeanduri ja sealt kütuse välja “imenud”. Selle vastu on näiteks paagivitsade alla kinnituv metallkaitse. Kõige inetum viis kütusevarguseks on pisikese tungrauaga, mille tõstepea otsa on keevitatud terav ots. Tungraud tõstetakse vaikselt ülesse, paaki tekib auk ja nii saabki kogu kütuse välja lasta. Viimasel ajal õnneks ei ole seda variant enam kuulda olnud. Ka sellise varguse vastu aitavad paagialused tugevdusplaadid.“

Auliku sõnul on tänapäeval saadaval lõikamisvastaseid haagisekatteid üsna mitmeid ja seda nii alarmiga kui alarmita. „Oleme näidiste peal ise nuga proovinud ja need päriselt toimivad. Kuna meie projekt on hetkeseisuga veel arendusjärgus ja paljud tooted on veebilehele lisamata, siis väga aktiivse teavitus- ja müügitööni me veel jõudnud ei ole. Seega Eestis hetkeseisuga ühtegi meie poolt müüdud lõikamisvastase tendiga haagist ei liigu,“ nentis Aulik. Küll aga on kasutatud tavalisele tendile kleebitavad lõikamist raskendavat turvateipi. Samuti kasutavad paljud vedajad haagistele juba tehase poolt peale pandud turvakatet.

Haagisetootja Schmitz Cargobull müügijuhi Ero Helemäe sõnul on nad lisavarustusena tehasehaagistele turvatente pakkunud juba aastaid, kuid senini on turvatendi osakaal kogu Schmitz Cargobull Eesti müügist müügist olnud vaid umbes 3%.

„Viimase kahe aasta jooksul võib aga täheldada klientide huvi ja päringute kasvu antud tootele ning suuremad rahvusvahelised transpordiettevõtted Eestis kasutavad teatud kaubagruppide vedamisel juba aastaid turvavõrkudega haagiseid,“ rääkis Helemäe kelle sõnul on tänaseks kasvanud turvatendiga treilerite osakaal kasvanud juba kuni 10%-ni.

„Ka paljud väiksemad ettevõtted soovivad liikuda suuremate tuules ning osad neist kasutavadki täna vaid turvatendiga haagiseid. Selline trend näitab, et kogu Euroopas on seoses rändekriisiga üsna keeruline tagada kaupade turvalist vedu ning Eesti transpordiettevõtted teevad kõik selleks, et kaup turvaliselt ja õigeaegselt sihtpunkti jõuaks. Lihtsaim viis seda teha ongi turvavõrguga haagis, mille metallvõrk vähendab haagiste kallal vandaalitsemisi, aukude sisse lõikamist ja lõhkumist.“

Rohkem logistikauudiseid leiad Äripäeva teemaveebist logistikauudised.ee.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt